Jube. Neljap. läksin haiglasse sisse, suurt tol päeval midagi ei toimunudki, sõin ainult koguaeg 😀
Reedel kell 10 viidi opisaali mind, pandi mulle igasuguseid asju külge ja pandi mind narkoosi alla ka. Igatahes 5 sekundi pärast hakkas mul pea niimoodi ringi käima. Kui silmad kinni panin, seda on nii haige kirjeldada, mida ma siis tundsin, kõik oli nagu nii imelik.
15 minutit hiljem tundsin nagu mul oleks 6 kõrva ja igasse ühte neist oleks keegi öelnud Renate, Renate jne … suutsin hädavaevu silmad lahti teha, keegi ütles et me nüüd tõstame Te ümber, suutsin vist ennast ise ka veits liigutada, aga silmad vajusid kinni tagasi. Tunne oli täpselt selline nagu ma oleks 50 kilomeetrit täiega maha jooksnud ja musta auku vajunud.
Varsti viidi mind koos voodiga mu palatisse tagasi. Pandi tilgutite alla ja mingeid valuvaigisteid süstiti vist ka. Magasin. Kui hiljem üles ärkasin oli pea selge juba, aga sellest hoolimata ei lubatud palatist lahkuda. Nii ma seal siis passisin, mängisin mobiiliga.
Terve sellepäeva ma ei söönud ja usun, et ma poleks suutnud ka.
Täna hommikul anti haiglas süüa, aga noh kõik see oli mingi vedel värk. Hiljem kui haiglast välja sain ja poodi süüa läksin ostma siis tahkeid asju oli ikkagi valus süüa ja seda ka praegu kodus.
Tulin koju, läksin külmakappi kohe. Muidugi oli see kõike head ja paremat täis ju. Soojendasin omale pitsat, mul võttis 45 minutit aega, et sellest jagu saada ja kuna ma olen selline õgard siis tegin omale söömisega nii palju haiget. Ma olin kindel, et raudselt tõmbasin omal nüüd need niidid lahti, mis mul keele all on. Pitsa läks ennem 3 korda külmaks kui ma selle söödud sain.
Samas vahepeal tundsin seda ka, et kõht läks ennem uuesti tühjaks kui ma söödud sain . Nüüd ma olen siin, oma keelega.
Mind valdab paanika …
