Kui taas üks päev on jälle möödunud,
on taevas oma toone muundanud.
Vaid ranna kohal hõljumas veel väed –
me unistused, kas neid sa näed?
Mu lootus kasvab, tõmbab kaasa mind.
Ma ühes võtan sõbrad, rannaliiv
on silitamas soojalt jalgu, tean
et rahu muutub koheselt, üsna pea…
Ja kui tantsib me meel,
loojuv päike näitab teed.
Õhtu tasa hiilides
toob meil kuu taevasse.
Ning kui tantsime veel,
kuuma öö jätkudes,
unustame ennast tähtedesse.
Ma vabastan end hommikuni nüüd,
ma lasen ennast kanda. Sinu hüüd
viib kaasa mind maailma kus me
vaid teineteisel pilgud suuname.
teises reas on viga sees 🙂
see peaks olema nii : on taevas oma toone muundanud. 🙂
ei midafi solvavat ma ei mõelnud aga lihtsalt väike tähelepanek 😉
super oled ikkagist ja palju palju edu sulle 😉
Täiesti õigus, muutsin seal viimasel hetkel selle sõna ära. Hea et ütlesid, aitäh 🙂
palun palun 🙂