Kui film on hea siis sa keskendud sellele nii, et ühel hetkel tunned, et oled kõige selle keskel, samamoodi ka raamatutega. Nii tekitab mõni tegevus kurbust, mõni naeru. Kui ma seda filmi vaatasin ja keegi mult kõrval istudes samal ajal midagi küsis, tundsin et olen selles kõiges nii sees, et ei tohi ühtegi sõna öelda, sest muidu kaotan oma alles olevast 1000ndest sõnast järgmise, ning kui see kõik nulli tiksub siis on kutupiilu kuna kui kaotab puu kõik oma lehed – sureb, juhtub see ehk ka inimesega. Sõnad = Puulehed. Tundub suht diip eks, aga tegelikult on tegemist komöödiaga ja Eddie Murphy on ka mu suur lemmik alati olnud. Soovitan (Y)
PS, selle aasta film!