Mõned nädalad tagasi kirjutasin üle pika aja sellise positiivsema laulu. Tavaliselt on enamus mu lauludest kas kurvad, vihased, mõtlikud, aga selle looga läks teisiti ja olin ise ka õnnelikum selle üle, kuna tõesti rõõmsaid laule ma nii tihti ei kirjuta – ei tule lihtsalt sulest välja.
Aga minu nädalast ka:
Esmaspäeval käisin linnas. Kõigepealt käisin tolli- ja maksuametis. Ajan oma pakki endiselt taga, nüüd sain veidi targemaks, mida tegema pean. Siis läksin kooli, bioloogia konsultatsiooni. Mis mulle ei meeldi on see, et meil on konsultatsiooni ühel päeval ainult üks tund, seega kuidagi väga ruttu läheb see aeg esiteks ja praegu ma mõtlen küll, et tahaks rohkem tarkust omandada 😀 Õnneks esmaspäevane konsultatsioon aitas väga palju. Peale seda läksin oma eraõpetaja juurde. Maale jõudsin alles õhtul, ikka vanaviisi.
Teisipäeval olin kodus. Kuna ilm polnud ka kõige ilusam siis tegelesin tubaste asjadega. Laulsin, vaatasin Kuumad 70ndad seitsmendat hooaega 😀 Mängisin klaverit pikalt. Õppisin! Õhtul olime perega muidugi Eurovisiooni lainel ja no olime niiii õnnelikud, kui Eesti edasi sai. Seekordne esitus oli palju elavam, põnevam jälgida ja ma tundsin uhkust meie esinduslaulu üle. Hoiame laupäevaks pöidlaid!
Kolmapäeval oli linnaskäigu päev taaskord. Konsultatsioon, laulutund ning peale seda stuudiosse. Olin seal päris hilisõhtuni, jäin linna üle pika aja ööseks. Neljapäeval oli mu päevakava täpipealt samasugune, maale jõudsin hilja õhtul, põhimõtteliselt jõudsin Eurovisiooni ajaks teleka ette.
Ehk siis väga tegus nädal oli. Täna lähme Jäneda lillelaadale ning kavatsen ka veel õppida.
Homme õhtul on aga mu manangeri sünnipäev. Teemapidu on: CCCP – no mida ma selga panen? Võtan oma sõbrantsiku ka kaasa ja lähme veedame hea aja maha. Igatahes pühapäeva õhtul siis muljetan.
Väga kiire ja raske nädal oli, aga selline mõnus rahulolu tunne on sees. Järgmine nädal tuleb ette ruttavalt öeldes üsna samasugune, võimalik, et veel kiirem, kuna reedel on mul ju eksam ja ka esinemine.
