Reedel, 17. aprillil, käisin esinemas Pärnus, ööklubis Mirage, kus viimati käisin mitu aastat tagasi. Mäletasin aga, et eelmisest korrast olid head emotsioonid ja lootsin, et äkki läheb nii ka seekord ja ma ei pidanud üldse pettuma, sest rahvast oli palju ja inimesed elasid hästi kaasa ja olid toetavad. Suur aitäh Teile! Tihti kipub olema nii, et kui on tõsiselt hea esinemine, siis ühtegi pilti ega videot ma ei tee ja nii oli ka seekord, kuigi oleks võinud ju teha.(!) Olin tõesti nii nii rahul selle esinemisega.

Järgmine päev enam-vähem lihtsalt kadus kuhugi. Võtsin omale lugemiseks Sara Shepardi “Valelikud võrgutajad” nii esimese kui teise osa ning hakkasin kohe ka vaatama seriaali, mis selle seeria raamatute põhjal tehtud on ja lihtsalt uppusin nendesse. Mulle nii meeldib 😀 Ei ole lihtsalt mingi läila lugemine (ja vaatamine), vaid on natukene krimka hõngu ka sees – ei teagi, mis mul viimasel krimkadega on… huvi on tekkinud!

Pühapäeval võtsin ette omale väikese challenge’i ja käisin Luiteretkel, mis pidi idee poolest olema läbitav kepikõnnil, aga keppe mul polnud ning lõppude lõpuks oli tegu juba kiirkõnni-jooksu seguga ja maastik oli ka päris ulmeline, seega järgmised päevad olid mul kõik kohad väga valusad ja peale distantsi läbimist olin ka täiesti kutu omadega. Õnneks peale esmaspäeva õhtust trenni läks asi natuke paremaks. Praegusel hetkel teen ma päris kõvasti trenni. Nädalas on mul võimalus käia neljal korral rühmatreeningutes ning lisaks veel ise joosta või käia jõusaalis, aga ma tunnen endiselt, et mul pole võhma üldse ja jõudu nagu ka hetkel juurde pole tulnud, seega peaksin veel veel rohkem pingutama…