Esinen:
17. aprill Pärnu, klubi Mirage
11. september Sõbra pubi, Tartu

Mõtlesin, et oleks siia blogisse huvitav kirjutada projektidest, mille kallal oleme kunagi töötama hakanud, aga mis on mingil põhjusel katki jäänud.

2010-2011 aastast tuli mulle meelde hetkel kolm projekti, kuid täiesti võimalik, et neid oli rohkem, aga kes siis seda enam mäletab… Igatahes, kui ma tegin veel produtsendi Triple Y’ga koostööd, hakkasime me tegeleme ühe inglise keelse loo kallal, mis kandis nime “Stupid Kid” 😀 Tagantjärele olen muidugi väga õnnelik, et sellest midagi ei saanud, oleks väga kohutav olnud 😀 Olin selle laulu kirjutanud 2009. aastal ja see sai isegi stuudios vaikselt omale kuube jumpstyle’i näol. Teised lood tulid aga peale ning see laul lihtsalt mattus kuhugi.
Oma esimese fännialbumi peale pidi tulema üks electro stiilis laul, mis oleks olnud katsetus uue produtsendiga – samuti jäi see katki ning sama albumi peale plaanisime teha ka loo koos elMayonesaga, esitasime isegi seda laulu 2011. aastal Türi noortekeskuses, aga kuna mu vokaalid olid väga koledad seal, tahtsin need uuesti sisse laulda, taust ei olnud ka suurem asi ning elMayonesa sõitis minema, siis jäi see laul katki ehk siis kaks laulu langesid selle albumi pealt ära.
Kui ma ei eksi, siis 2012. aastal hakkasime vaikselt tegelema minu luulekoguga, mis ka päris pikka aega venis ning kartsin, et äkki see projekt ei saa ka kunagi valmis, aga siiski 2014. aasta lõpus selle valmis saime! 
2012. aastal selliseid “stuudios-pooleli-jäänud-laule” nagu ei olnudki, vähemalt ei mäleta küll. Palju oli aga laule, mis on näiteks produtsendi poolt saadetud (instrumentaal) ning millele olen kirjutanud peale sõnad ja viisi ning tahtnud ka juba hakata salvestama, aga taust on jäänudki demoks ning nii ei ole loost asja saanud. 2012. aastal oli neid katsetusi päris palju ja ka hilisematel aastatel on seda ikka ette tulnud. On olnud ka nii, et produtsent saadab tausta, aga endal ei hakka mitte midagi sinna peale jooksma… Juhtub sedagi.
2013. aastal tegelesime sellise asjaga nagu #projektpähkel, mis ka lõppkokkuvõttes soiku jäi, aga millest tuli üks uus idee, mida teostada, seega kui ma mingi hetk peaksin siin rääkima #projektpähkel2‘st, siis teate 😀 Kuigi mida siin teada… olen olnud ju nii salapärane sellel teemal ja seda väga lihtsalt põhjusel – #projektpähkel oli minu jaoks pea ees vette hüppamine, mille jaoks ma küll päris palju harjutasin, aga ju ei olnud sellel projektil õige aeg. Ütlen vaid nii palju, et proovisime ühte minu laulu lindistada ühes teises keeles ja see keel ei olnud inglise keel. Selliste asjade puhul ei meeldi mul nende tegemise hetkel suure suuga avalikult rääkida, kuna kardan ära sõnuda!
2013. aasta alguses hakkasin ma tegema ka “Stiihia” rahulikku versiooni. Arvasin, et see laul on liiga raju paljude raadiote jaoks, seega mängisin kodus sisse klaveri sellele loole. Juhtus aga nii, et laul ei olnudki nii raju ning polnud vajadust rahulikku versiooni lõpetada, raadiod hakkasid originaali mängima küll. Ka mitmele teisele loole olen teinud kodus klaveritaustad, ent need on samuti seisma jäänud. Olen mänginud ka teistele artistidele sisse klaverisaateid – mõni neist on läinud kasutusse, mõni mitte.
——-
Kiirelt võtan kokku ka oma eelmise nädala: peaaegu iga päev kool, iga päev laulutunnid, viimased vormistused uue albumiga (lood nüüdseks kõik valmis!), mõned tantsutrennid, muidu trennid, vabal ajal palju lugemist!

Vasakpoolne: Brigitte Bardot “Initsiaalid B.B.” – väga huvitavalt ja lõbusalt kirjutatud autobiograafia ning paremal Tess Gerritsen “Peamine kahtlusalune”. Kavatsen selle autori raamatuid veel lugeda. Ma pole kunagi suur krimkade austaja olnud, aga võib-olla pole ma lihtsalt mõne hea otsa senini sattunud, aga see raamat oli väga hea, soovitan soojalt!

Eelmisel nädalal võis mind “kohata” ka Õhtulehes. Rääkisin enda lauludest, uuest albumist ning ka klavericoveritest.
http://www.ohtuleht.ee/672422/miks-ma-kaverdan-monda-lugu-mone-loo-puhul-lihtsalt-loob-lambike-polema-

foto: Liisa Härmson
mua: Maret Ubaleht
Lõpetuseks uued coverid:


Lisa kommentaar