Heiheihei.

Minu nädalad on möödunud koolirütmiliselt. Praeguseks hetkeks on mul pooled eksamid tehtud ja pooled veel ees. Loodetavasti suudan edukalt selle aasta lõpetada. Iga nädal on mitu eksamit, seega näen praegu palju vaeva, et kõik ilusti tehtud saaks. Baka töö osas pole mul endiselt ideid, aga ega ma ausalt öeldes pole ka selle välja mõtlemisega väga vaeva ka näinud. Õnneks aga on juhendaja juba valitud. 

Viimastel nädalatel olen käinud kolmel etendusel Kõigepealt Mart Müürisepp “Mees metsast”.
Kes on see üliandekas poiss, kes suudab tummaksvõtva usutavusega
jäljendada keda iganes Tina Turnerist Jaak Joalani? Poiss, kelle
matkimisvõime paneb Andrus Vaariku arvates originaalidki kahvatama.
Poiss, kes paneb neidude südamed palavikuliselt põksuma ja kellel endal
on samas säärejooks, mida kadestab Tanja Mihhailova? Poiss, kes
nukunäitlejana paneb laval elama kasvõi puuhalu või poroloonitüki? Mart Müürisepp tuli, nägi ja võitis. Aga kust ta tuli? Kes ta on? Vastused neile küsimustele on nüüd Teie ees laval. Ja need vastused on uskumatult üllatavad! “Mees Metsast” on tõenäoliselt selle kevade kõige kummalisem ja rabavam lavalugu – seda lihtsalt peab nägema!
Minu isiklik arvamus oli selline, et lõpu poole läks põnevamaks ning just see osa, kus ta nukuga mängis, näitas hästi tema annet.

Teine etendus, muusikal, oli “Boyband”, mida käisime vaatamas Pärnus, Endla teatris.
Muusikal „Boyband“ on lugu poistebänd Freedomi
loomisest ning teekonnast edetabelite tippu. Algselt mänedžeri poolt
kokku pandud viieliikmelisest bändist luuakse ideaalne popp-produkt,
millelt oodatakse miljonite kokkuajamist. Elu poistebändi liikmena on
küll täis tüdrukute imetlust, kontserte hullunud fännidele,
fotosessioone ja teleesinemisi, ent ühtlasi ka pikki kontserttuure, elu
hotellides ning eraldatust perekonnast. Peagi tekivad poiste vahel
vastuolud, mis seavad ansambli tulevikuperspektiivid kahtluse alla.
Eesmärk on aga enam kui ambitsioonikas – anda kontsert Londoni Wembley
staadionil!
See mulle meeldis väga väga väga! Head laulud, hea story, sai palju nalja. Kuna ise olen muusikahuviline, siis minule oli see täpselt “see tassike teed”. 

Kolmandana Ugala Teatri poolt etendatud “Vanad ja noored” Vargamäel, Albu Vallas. (Ehk siis minu kodukohas 🙂 ) Lavastuses „Vanad ja noored“  avaneb igavene kokkupõrge kahe põlvkonna
vahel. Noored on ikka hakkamist täis ja tahavad seda, mis on nende
ümber, parandada. Vanad on tasakaalukamad ega kipu nii kergekäeliselt
muutma kõike, mis alati on töötanud. Kuigi vanad ja noored peavad õppima
koos elama, ei kipu teineteise mõistmine nii kergesti tulema. Tahtmist
ja jõudu, unistusi ja uhkust, elujanu ja armastust jätkub mõlemale
poolele, aga oskust ühist keelt leida napib. 
Samuti oli tegu hea tükiga. Lõpus tuli mul lausa pisarake silma ja just oli tore, et selline etendus on viidud täpselt sellisesse miljöösse, et palju ei pea fantaasiat kasutama selleks, et kujutada ette, milline elukeskkond sel ajal oli.

Olen vahepeal tegelenud ka uue loominguga. Peamiselt seda kirjutades, kuid eelmisel nädalal käisin ühte laulu ka stuudios sisse laulmas. See laul tuleb koostöös ühe produtsendiga, kellega ma varem pole koostööd teinud ning tema helipilt on kindlasti ka minu eelnevast loomingust mõnevõrra erinev, kuigi tegu on endiselt tantsupalaga. Selle loo kallal hetkel ka timmimine käib, millal see välja tuleb, seda hetkel veel öelda ei oska, sest esimene plaan oli järgmisena välja anda laul minu tulevase albumi pealt, millele ka video teeme. Video süžee on nüüd üsna paljuski paika pandud ning peagi hakkamegi seda filmima. Loodame heale ilmale!

Vahepeal käisin esinemas Haapsalus, ööklubis Africa. Tänan tagantjärgi
kõiki, kes kohale tulid, oli tore Teiega aega veeta 🙂 Esinemine oli
väga mõnus. Enne lava küll ei tundnud ma end hästi, aga esinedes see
kõik ununes. Oli mõnus!

Täna kohtume aga Paide Plazas! Käisin seal viimati mitu mitu aastat tagasi, seega ootan sinna tagasi minemist väga.