Vaade hommikul ärgates, foto: Rain Männikus
Teine päev. Pikalt ei konutanud – tegime ära hommikused vajalikud toimetused/söömise ning peagi hakkasime oma ööbimispaigast edasi liikuma. Esimene peatus jäi juhuslikult tee äärde ja mul ei ole kirjas, mis kohaga oli tegu, seega saan Teiega vaid pilte jagada 🙁 Kui keegi ära tunneb/teab, võib teada anda. Igatahes sattusime sellisele creepy-maale, kust avanes allolev vaade:
Edasi viis meid meie teekond Kerimäele (Kerimäki), kus uudistasime maailma suurimat puukirikut. Legendid räägivad, et kirikuehitajatel läksid segamini tollid ja sentimeetrid ja sellepärast sai kirik nii suur. Kirikus on istekohti 3000 inimesele, koos seisukohtadega mahub kirikusse korraga 5000 inimest.
Edasi põrutasime Savonlinna. Savonlinna on Haapavesi ja Pihlajavesi järvede vahele kolmele saarele ehitatud linn. Keskaegne Olavinlinna kindlus on üks Soome tuntumaid ehitisi ja seda peetakse üldse Skandinaaviamaade paremini säilinud kindluses. Lossi rajas 1475.a. Taani Rüütel Erik Akselipoeg Tott, et kaitsa maad Idast tulevate vaenlaste eest. Tänapäeval on kindlus igal aastal ooperi- ja balletifestivali pealavaks. Kohapeal sai pidevalt liituda erikeelsete giidi-rühmadega, kus giid juhatas meid läbi kindluse ning rääkis kindluse ajalugu juurde. Meil õnnestus liituda venekeelse rühmaga, kuid kassast anti meile ka paberid, kus kõik info oli eestikeeles kirjas, nii et ringi liikudes sai ise kohe juurde lugeda.
Peale Savonlinna käisime söömas ning siis suundusime Puumalasse, kus sai lihtsalt veidi ringi jalutatud ning käidud ka Soome pikimal terastalasillal, mis oli ka üpris kõrge (kõrgus veepinnast 25 m), alla vaadata oli igatahes jube.
Sellega lõppes meie teise päeva ringsõit. Võtsime suuna tagasi Imatra poole, kus lähedal asus meie ööbimispaik. Taaskord tegime mõnusa õhtu ning varsti magama.
Kolmas päev ehk tagasisõidu päev. Natukene kurb oli hommikul olla, sest kuigi kolmandaks päevaks olid kõik kohad suurest ringi tatsamisest veel valusamad, kui nad olid eelmisel päeval, siis seltskond reisi jooksul oli mõnus/lõbus ning polnud nagu tahtmist üldse koju minna… Oleks veel mõned päevad ringi paarutanud. Tagasiteel käisime veel Kotkas, kõigepealt Kotka Maretariumis, kus võis näha Soome vetes elavaid asukaid.
Viimane peatuspaik oli Langinkoski Keiserlik Kalastusmaja. Maja asub looduslikus reservaadis kärestikulise jõe ääres. Tegu oli tõesti väga kauni kohaga.
Peale seda suundusime sadamasse, varsti jõudsime Tallinna ning sealt juba kodu poole. Vot selline tõsine turismireisuke oli meil. Oli tõesti väga tore, loodetavasti saab varsti kuhugi veel nii mindud 🙂 Lõpetuseks pärle teeäärtest: