Kauge noorus 1. osa

Nädalavahetus läks nii megakiiresti, et nii kahju kohe 🙁 Reedel käisime laadal, peale seda läksime maale minu vanemate juurde ning olime seal kuni pühapäeva hommikuni. Sai niisama oldud, grillitud, Carcassonne’i mängitud. Laupäeva lõunal otsustasin ise lõuna teha ning seega tekitasin oma vennale ka lapsepõlvetrauma 😀 Saatsin ta nii kauaks vankrit lükkama, et beeps magama jääks. Sai igatahes edukalt hakkama. Pühapäeval koju jõudes oli ühe seltskonnaga veel väike grillimine, aga liha jäi nii palju üle, et ilmselt terve selle nädala toitume nüüd šašlõkist, jehhuu. Nii et nädalavahetus möödus põnevalt.

Tegelikult aga nagu pealkirjast juba järeldada võib, ei olnud eelnev jutt mu postituse põhipoint. Otsustasin hoopis oma blogis uut rubriiki alustada: “Kauge noorus” 😀 Nimelt kui maal käisin, siis otsisin oma vanad päevikud üles ja mõtlesin teiega mõningaid pärle jagada. Alustasin päeviku pidamist kui olin kolmandas klassis 9 aastane ja konkreetselt päevikutesse kirjutasin ma kuni üheksanda klassi keskpaigani. Peale seda hakkasin pidama oma blogspoti blogi, mis eelmise aasta augustis kolis sellele lehele. Lisaks kirjutan aeg-ajalt endale arvutisse veidi isiklikumat laadi päevikut – panen sinna näiteks kirja beebi tegemisi ja enda võib-olla et isiklikumat laadi mõtteid, nii et kirjutamine on olnud mu elus praegu juba 13 aastat ja ma usun, et on edasi veel pikalt pikalt.

Ma ei hakka tervet oma päevikut ümber tõlkima, aga täna mõtlesin teiega lihtsalt jagada oma täiesti esimesi päeviku sissekandeid. Tõele au andes jätaksin kõik trükivead ka sisse ning kirjapilti ei muuda. Kui kuskil vaja kommenteerida, lisan selle sulgudes ja kaldkirjas:

25. detsember 2003

Täna oli esimene jõulupühade päev. Täna sain omale kodus vildikad, raamatu “1000 õpilaste küsimust” ja kõrvarõngad. Issi sai särgi, emme sai fööni ja vend sai suure auto mille sees olid suured klotsid. Siis ma lugesin küsimusi ja emme ja issi vastasid. Olime veel natuke kodus ja läksime siis vanaema ja vanaisa juurde. Seal oli ka teisi. Mina sain omale küünelaki, väikese kommikotti, kaelakee, kalkulaatori, hüppenööri, noolemängu, väikese sokolaadi. Venna sai jonnipunni, väikese kommikoti, ühe mänguasja, et kui tõmbad ühest nöörist siis tuleb muusika. Emme ja issi ei saanud midagi. Mina sain ühe päevaga kokku 10 kinki, võibolla vähem või rohkem. Nüüd rääkiksin eilsetest jõulutest. Mina sain eile sokid, millel igal varbal oma kodu ja veel mingi banaani sokolaadi asja. Ja ääre pealt oleks unustanud täna kodus saime veel rakette. Olks ma nüüd lugema. Ma arvan, et homme kirjutan ka kui aega jääb. Tsau!

26. detsember 2003

Täna oli teine jõulupüha. Vanaema ja vanaisa kutsuvad meid külla. Praegu olen aga kodus ja varsti saab kalapihve õigemini kalapulki ja heeringapihve. Mul suust vesi juba jookseb, sest pole ammu neid saanud. Praegu olen arvuti taga ja mõtlen mis teha võiks.

Sõin oma söögi ära. Siis läksime vanaema ja vanaisa juurde. Sõime natuke ja olime niisama. Tulime tagasi. Praegu vaatan telekat (21:25 kell). Varsti lähen magama. Mõni kord kui ma magama lähen mõtlen, mis ma unes näen? Kas lendan või seiklen jne. Okka tsauka!

27. detsember 2003

Olen unustanud kirjutada mis päkapikk on toonud! Täna tõi mulle jõulu pulgakommi. Selle ma sõin juba ära. Praegu olen jälle arvuti taga. Peale selle helises telefon ja issi ütles: “Renate sulle”. Kui ma toru vastu võtsin oli see A. (nimi lühendatud). Tema elab linnas aga tuleb koolivaheaegadel siia. Ta ütles, et kas sa saad minuga poodi tulla. Tema on alles 8 (eks ma ise olin muidugi jõhkralt palju vanem eks 😀 ) ja mina sain küll tulla, aga kui A. vanaema ütles A.-le, et me ei saa enam poodi minna, et pood on kella kolmeni lahti, siis helistas mu ema poodi ja küsis järele. Ikka kella kuueni. Siis me läksime poodi mina pidin ostma kanatiibu, friikartuleid, pelmeene, frikatelle, saia ja kohvikoort. A. pidi ostma piima ja ühe asja omale. Kui mina ostma hakkasin ei olnud kohvikoort, friikartuleid, pelmeene ja frikatelle. Ostsin siis kaks pakki kanatiibu, saia ja õigus värskat pidin ka ostma. Kui koju läksime rääkisin emale terve loo ära, aga ema küsis mis sa endale ostsid, limonaadi ja krõpsu. Õhtul lugesin veel “Piiblit”, ja “Parijõe jutte”.


Kusjuures ega mul pole väga aimugi, miks ma piiblit lugesin, sest traditsioonilises mõistes usklik pole ma kunagi olnud, aga mingitesse kõrgematesse jõududesse ja elureeglitesse (nt. kõik halb tuleb sulle tagasi jne) usun küll. Ilmselt jäi kodusel raamaturiiulil mulle ette ja lugesin läbi.

Aga vot sellised seiklused mul siis varajases nooruses ette rääkida 😀 Kirjutan kindlasti varsti uuesti, aga nagu varemgi öeldud, siis üritan välja otsida ikkagi sellised veidi huvitavamad palad, kuna kui ma siin kiiruga vaatan, siis mõni päev ma kirjutangi ainult, et mida ma sõin, mis kell ärkasin – ilmselt see väga huvi lugemiseks ei paku.

Leave a Reply