Mõnda asja hakkad alles siis tõsiselt hindama, kui seda enam ei ole – ma kaotasin ära ühe beebimonitoridest. Tegelikult juba mõned nädalad tagasi, aga kogu aeg püsis lootus, et leian ikka äkki ülesse. Kõige totram on see, et ma kaotasin selle ära enne seda kui me vahepeal väikesel Lõuna-Eesti ringil käisime. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et “kui tagasi tuleme, siis võtan sealt ja panen laadima” – kust kohast??? Kui tagasi jõudsime siis enam ei mäleta ja ei suuda ka leida. Ma lihtsalt kaotan megaharva oma asju ära. Kui minult küsida “kas sa oled mu … näinud?”, siis üldiselt oskan ma alati öelda, et “a la vaata elutoa kummuti teise sahtli vasakusse nurka”. Eriti vajalik on beebimonitor mulle siis, kui mul vaja midagi allkorrusel teha või kui lähen muusikatuppa, sest siis panen ju uksed vahepealt kinni. Lisaks kaotasin ma vahepeal korraks ära oma digika uue akulaadija, kuid leidsin siis üles oma vana laadija, mis oli mul aasta otsa kadunud ja mõned päevad hiljem leidsin oma uue laadija ka üles, nii et mul neid nüüd kaks tükki. Selline tore sissejuhatus täna 😀
Tulles tagasi beebimonitoride juurde, siis tellisin omale uued Cobra MT 975 monitorid. Nende beebifunktsioon ei täida aga minu jaoks üldse oma eesmärki, seega on mul ikkagi veel uuemaid beebimonitore vaja. Aidake mind! Ma kavatsen beebimonitoridest varsti ühe postituse ka kirjutada, kuna tundub, et ma olen eksperdiks saamas 😀 Lihtsalt neil kellel väikene pätakas kodus kasvamas ja soovivad leida endale sobivat, siis teate, et väikese ülevaate annan varsti ka oma blogis.
Tehnika lainel ka jätkan. Sain oma läpaka tagasi ja *ptüi-ptüi-ptüi* pole mul siiani ühtegi black-screen’i ette tulnud, aga see eest üks bug asjade lahti klõpsamisel on endiselt. Ma kasutan veel mõned päevad läpakat ja vaatan, kas see must-ekraan kindlalt mind ei külasta ja kui sellega korras, siis selle bug’i asjus üritan ka kuskilt abi saada ja siis võiks nagu selle peatüki lõppenuks lugeda.
Ega mul täna pikka juttu polegi, mõtlesin lihtsalt enne jõule ühe postituse teha. Olen varasemalt ka rääkinud, et jõulud on aastatega mulle aina rohkem meeldima hakanud. Lapsena on see ikka selline “kingi saamise aeg”, aga nüüd vanemaks saades olen ma hakanud hindama seda salapära/meeleolu jõulude ümber. Ootan juba väga väga reedet, kuna siis läheme minu vanemate juurde ja teeme jõuludega algust.
Muidu on viimane nädal olnud minu jaoks klaveri taga päris edukas. Olen üsna mitu uut laulu kirjutanud ning vanasid timminud/lõpetanud. Nii mõnigi viisijupp, mille kirjutasin juba mitu aastat tagasi, on taaselustatud, midagi muudetud ning lauluks köidetud. Olen väga põnevil, mis neist stuudios saada võiks, aga eks see selgub alles tulevikus. Ühe lauluga pusisin vist umbes kuu aega. Refrään oli olemas, aga sobivaid salme sinna ei saanud. Tavaliselt panen sellised laulud kõrvale ja kunagi tulevikus tulen nende juurde tagasi, aga see laul ei andnud lihtsalt rahu ja nüüd lõpuks sain sinna salmid, millega rahul olen.
Eile oli mul põses natukene kipitav-vastik haiguse eelne tunne. Loodan, et ma nüüd enne jõule haigeks ei jää. S. ei ole veel korralikult terveks saanud. Loodetavasti ikkagi jõuludeks oleme terved.
Vot aga soovingi teile kena pühadeperioodi! Nautige ja hoidke üksteist! Kes soovib, siis minu like-lehel on ka viimane advendimäng läinud käima, seega saate sellest osa võtta www.facebook.com/RenateOfficial
