Nagu eelmises kokkuvõtvas postituses kiiruga mainisin, jäi sellesse nädalasse veel mitu üritust seoses minu sünnipäevaga. Olen väga tänulik, et minu ümber on inimesed, kellega mul on koos hea ja tore olla. Ma tunnen, et oskan seda nüüd palju rohkem hinnata. Mul oli kaks väga toredat päeva toredate inimeste seltsis. Aitäh teile!
Üks pommuudis ka. Ma polnud ligi kaks aastat sushit söönud ning lõpuks julgesin ma sushit süüa ja see maitses nii hästi! Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi sellest siin rääkinud, aga põhimõtteliselt olin ma enne rasedust suur sushi fänn. Ma sõin nädalas keskmiselt kahel päeval kindlasti sushit, mõnikord rohkemgi. Siis mõtlesin, et olen nii võll ja proovin ise kodus sushit teha. Kahjuks aga minu enda meisterdatu ei tulnud üldse nii hea välja ning lisaks tegin ma seda sel samal päeval, mil mul õhtul esimest korda rasedusest iiveldama hakkas. Seega kogu selle kaks aastat seostus mulle sushi iiveldusega ja ma ei julenud seda suu sisse võtta. Ühel korral, umbes pool aastat tagasi ühes hommikusöögilauas pakuti ka näiteks sushit ja ma võtsin oma taldrikule isegi paar makit, aga ma ei suutnud siis neid veel süüa. Lihtsalt ajus oli kogu selle aja mingi blokk ees. Ma teadsin küll, et mulle ju kunagi nii maitses, aga aju ei lasknud mu käel tõusta. Ei tea kas nälg oli nii suur või mis värk, aga igatahes tundub, et selle barjääri sain ma nüüd lõhutud! Ma olen nii uhke enda üle 😀 PS! Sel samal päeval, mil mul esimest korda iiveldama hakkas, sõin ma ka suitsutatud ahvenat, aga selle peale ei saa ma siiamaani isegi mitte mõtelda, sest mul läheb paljalt mõttest juba süda pahaks. Seega ilmselt suitsutatud valge kala peab veel mõned aastad ootama. Sushiga aga sain sotid klaaritud 🙂
Kuna ma nüüd taas terve olen, siis olen hakanud jälle jalutamas käima. Ilusate ilmadega on seda nii mõnus teha! Lisaks õues esimesed riisumised. Riisumine on vist mu kõige lemmikum aiatöö 😀 Ma ootan seda iga kevad ja sügis. Peaaegu läksin juba ka stuudiosse, aga ei saanud aegasid lõpuks ikkagi nii hästi klappima, seega lükkasin selle käigu edasi. Muusika ja stuudio kohapealt ongi praegu lood sellised, et minu suvesingel on juba mõnda aega valmis ja ootab oma viimaseid nädalaid. Uusi laule on ka päris palju tegemisel ning mõni ka juba valmis, aga praegu kõik uued poolikud lood seisavadki minu taga kinni – pean minema vokaale salvestama, et produtsent saaks laulude kallal edasi toimetada. Seega lähiajal pean kindlati stuudiosse jõudma!
Muidu aga kui päris aus olla, siis tunnen enda peal mingit kevadväsimust. Meel on küll päeval erk ja lõbus, aga õhtuti väsin palju kiiremini ära kui varasemalt. Loodan, et see läheb ikka üle. Muidugi on meil pisipõnniga ka praegu päevases rutiinis mõned muutused, mis ei ole veel korralikult juurdunud, seega võib-olla hoopis see on ka minul midagi sassi löönud. Varasemalt suutsin veel õhtuti see 2-3 tundi endale võtta ja muusikat kirjutada, klaverit mängida või muude asjadega tegeleda, aga praegu olen kogu aeg nii väsinud, et lihtsalt ei jõua. Ma panen selle ikkagi kevadväsimuse arvele 😀 Samas võib-olla ka see, et ma pea kuu aega ei saanud jalutamas käia, annab ka tunda. Võib-olla see päevane jalutuskäik värskes õhus andis mulle ikkagi omajagu energiat juurde, et ka õhtul veel kenasti vastu pidada. Igatahes vaatame. Loodan, et see väsimus peagi kaob.
