Turbo kokkuvõte

Tegelikult ega mul otsesest plaani polnud vaid mõnest päevast sissekannet teha, aga täna on kuidagi selline kirjutamisesoon lahti, seega tunnen, et lihtsalt tahaksin natukene lobiseda.

Pühapäeval sain üle miljoni aasta minna õue kärutama. Ehk siis ma jäin haigeks u. 4. märtsi kanti ning sellest ajast saati polnud ma õues jalutamas käinud. Te ei kujuta ette ka kui hea tunne see oli! Eriti veel arvestades, et vahepeal on ilmad mingi megahüppe teinud. Pühapäeval oli õues niiiii mõnus ja soe olla, et ei tahtnud kohe üldse tuppa minna. Olen vist põgusalt varem siin blogis maininud, et kuidagi on juhtunud nii, et minu väikeses külas on lühikese aja jooksul sündinud palju lapsi (ning on ka juurde sündimas). Näiteks on mu mõlemal naabrinaisel väike laps, seega on siin pisikeses külas mul kohe mitu inimest, kellega jalutamas käia või niisama lastest ja ilmast rääkida. Läksimegi siis ühe naabrinaisega pühapäeval kärudega küla teisse otsa (tegelikult isegi naaberkülla) teisele sõbrannale külla. Teel sinna nautisime ilma, kohapeal lihtsalt nautisime seltskonda ja ilusat päeva. Mul oli sel päeval tuju lihtsalt nii hea. Ma olin ikkagi väga-väga pikalt olnud haige. Nii pikalt, et ma jõudsin aru saada, kui õnnis olek on olla terve. Ja kui ma siis pühapäeval lõpuks juba põhimõtteliselt terve olin (natukene veel nuuskasin nina aeg-ajalt), siis see tundus maailma kõige parem tunne ning I-le täpi pani veel see imekaunis ilm. Lisaks sain ma veel rohkem aru sellest, et mul on tohutult hea meel, et viimase paari kuuga olen ma hakanud lähemalt suhtlema kahe inimesega siit kandist, kellega varem ikka korduvalt kokku oleme sattunud, aga kuidagi alles nüüd on meil justkui mingi “gäng” tekkinud 😀 Emmedeklubi, nagu me seda ise nimetame. Tunnen, et oleme samal lainel, juttu jagub pidevalt kauemaks ja lihtsalt kuidagi hea on olla nende inimeste seltsis. Igatahes saimegi pühapäeval veidike selles pisikeses seltskonnas aega veeta.

Eile ehk esmaspäeval oli muidu üsna tavaline päev. Kuna ma teen kodus olles ka veidi arvuti-tagust tööd, siis nädala algused on mul alati sellised “tihedad”. Nii ka sel korral. Lisaks käisin kosmeetikus, kus ma olen praegu ikka iga 1,5-2 kuu tagant käinud, et vahepeal nahk korralikult puhtaks tõmmata. Veidi ka õues jalutamist, kokkamist, kraamimist ja kadunud see päev oligi.

Täna tõotab tulla põnev päev. Ilmselt veel enne lõunat on plaan teha väike jalutuskäik, siis laps magama ning seejärel hakkan aga kokkama. Nimelt tulevad mulle külla sõbrannad, kellega me minu sünnipäeva hakkame tähistama ja kuna nad kõik on kindlasti väga näljased (tegelt olen ise meganäljane ja ajan kõik teiste kaela), siis tuleb suurem hunnik toitu valmis meisterdada. Ma ei jõua igatahes ära oodata. Tahan teid kõiki juba näha! Ka homme on plaan teha väike sünnipäeva istumine, aga siis juba meie emmedeklubiga 😀

Teile soovin aga imeilusat kevadet! Minge õue, nii mõnus on õues!

This entry was posted in Elunurk.

Lisa kommentaar