Uued videod. Ma pole vist kunagi nii palju videoid teinud kui eelmisel nädalal (kokku 10). Esimene on Ažerbaidžaani eurolaul, teine lihtsalt üks uus poplaul väljamaalt, kolmas Bulgaaria eurolaul (päris hea, mulle meeldib, kuula originaali SIIT!). Neljandaks veel üks uuem poplaul väljamaalt ning viiendaks Venemaa selle aastane eurolaul. Lõpetuseks üks cover täitsa Eestimaalt ka.
Peale laupäevast esinemist kiikasin ruttu poest läbi, et omale uus mälukaart osta. Nüüd olen jälle klaverdamise lainel. Ei saa Eurovisioonist üle ega ümber. Seekord samuti uued Eurovisiooni videod. Esimene on Serbia eurolaul, teine Belgia eurolaul, kolmas Rootsi oma ning neljas Moldova.
Ma mäletan, et kunagi ammu kui ma alustasin, siis mõned lood ma tegin nii, et võtsin need omale ette, ise kunagi varem neid kuulamata, ja siis hakkasin peilima. Kuna see ikkagi on tükk tegemist, siis vahepeal tahtsin ma rohkem ikkagi klaverdada selliseid laule, mis mulle juba tuttavad olid ja peas kostusid. Nüüd aga nende Eurovisiooni lauludega on täpselt jälle nii, et ma pole neid ühtegi varem kuulnud ning hakkan neid täiesti nullist endale selgeks tegema. Bass tuleb üsna lihtsalt (vasak käsi), aga meloodiaga peab veidi tegelema ja pusima – laulu korduvalt läbi kuulama ja harjutama. Olen avastanud, et see on ikka päris paras ajutrenn ja naljalt ma üle kahe video päevas teha ei suuda, sest ma tunnen peale nende videote tegemist nagu ma oleks läbinud mingi hullu sudoku maratoni või midagi. Ehk siis olen päris läbi omadega ja lihtsalt ei suuda vaimselt enam rohkem infot vastu võtta. Ühe video peale läheb mul keskmiselt 40-80 minutit, olenevalt raskusest – selle aja sees on siis ka juba filmimine ja tavaliselt esimese teigiga ei saa ma midagi sisse, läheb umbes 2-5 teiki, aga ma üritan ikkagi loo omale hästi selgeks teha, et ma ei peaks seda sada korda filmima.
Tänu sellele, et ma elus esimest korda olen omale võtnud otsuse võimalikult palju endale meeldivaid Eurovisiooni laule ära kaverdada, olen ma Eurovisiooniga paremini kursis kui ealeski varem. Tavaliselt ikka tead neid laule, mida raadiost enne võistlust kuuled, aga sel korral olen ma päris hästi kursis juba tükk maad enne. Siin kohal märgin ära, et minu vaieldamatu lemmik sel aastal on ITAALIA (KUULA SIIT!) Hoian neile pöidlaid (peale Eesti muidugi 😀 ).
Igatahes on mul hea meel, et kui ma siin mõnda aega tagasi halasin, et pole laule mida teha, siis nüüd on neid laule küllaga, sest praegu on eriti viljakas aeg selles osas, kui iga riik jälle avalikustab oma euroloo. Siis tulen mina ja otsustan, mida neist ära teha. Praegu on mul veel järjekord nii õudselt pikk, et tööd jagub veel pikemaks ajaks.
Meloodiate kohapealt tagasi tulles, ma vahepeal natukene teen sohki ka ja teen improt. Ma ei taha muidugi “tõde” nii öelda moonutada, aga teinekord mõni asi on minu jaoks palju kihvtim ja tuleb käe seest kuidagi paremini välja, nii et siis ka nii jätan, aga kahjuks/õnneks seda väga palju ei kohta.
Vot täna tuli eriti pikk sissejuhatus nende videote kohta, aga mõtlesin, et videote ette oleks tore ka veidike juttu rääkida telgitagustest. Kuidas asjad minu vaatevinklist käivad. Üldse on nii naljakas mõelda, et siin eelnevatel aastatel on olnud perioode, kus ma ei ole väga kaua ühtegi videot teinud, aga nüüd kus idee poolest peaks mul kõige vähem aega olema, teen ma neid rohkem kui ealeski varem. Eks tegelikult ma natukene tean sellele vastust ka, et miks nii on. Kahel põhjusel, esiteks enne oli kool ja mul oli kogu aeg põhimõte, et “Ei Renate, enne ei lähe klaveri taha kui asjad on ära õpitud!!” Ja siis ma kogu aeg lükkasin neid kohustuslikke asju edasi, aga ega ma siis klaveri taha ka selle edasi-lükkamise-aja-jooksul ei läinud. Teine põhjus on see, et kuigi ma arvan, et ma olin enne ka hea aja planeerija, siis nüüd olen ma selles lausa meister 😀
Kõike saab ja kõike jõuab, kui ise tahta ja oma aega vastavalt paigutada 🙂
Uued videod. Esimene on Austraalia Eurolaul, teine Küprose. Kolmandaks tegin klaveril ära enda kirjutatud loo Kapriizile. Mulle tegelikult ei meeldi enda kirjutatud asju üldse klaverdada mitmetel erinevatel põhjustel. Üheks põhjuseks on see, et ma tavaliselt ei saa kunagi neid paari teigiga sisse vaid ketran mingi veerand tundi enne kui lõpliku variandi saan. Nii ka seekord. Ei taha ennast lihtsalt ilmaasjata närvi ajada 😀 Ning viimasena veel üks Eurovisioonil osalev laul, seekord siis Makedoonia oma. Ma isegi olin valmis juba järgmist videot salvestama, aga mu mälukaart, mis siin juba mitu kuud vaikselt lagunes, andis nüüd lõplikult otsad ja viimane video jäigi praegu filmimata. Katsun kähku omale uue mälukaardi saada, sest uued videod ootavad juba tegemist!
Head kuulamist ja vaatamist!
Seekord on klaverivideote teemaks Eurovisioon 2017! Esimene video on näiteks Suurbritannia esinduslaul. Järgmine Saksamaa oma, järgneb Itaalia, mis on hetkel ka minu lemmik ning viimasena Taani laul.
Kõikse kaunimat sõbrapäeva Teile!
Noniii. Nagu ikka. Taaskord kokkuvõte minu vahepealsetest tegemistest, seekord olen aga keskendunud rohkem nö. “suurematele sündmustele”. Eks teinekord räägin siis rohkem ka sellist igapäeva ja pudi-padi juttu.
8. veebruaril, kolmapäeval, käisin ETV stuudios salvestamas intervjuud ja reklaamklippi saatele “Eesti Top7”, mis oli eetris järgmise päeva õhtul telekanalil ETV2. Võistlustulle läks laul “Täiskuuööl”. Enne salvestust olin ma just Ülemistel pangas ning kuna seal läks veidi kauem, kui ma arvasin, siis läks mul järsku niiiii kiireks. Ruttu-ruttu jõudsin ETV stuudiosse. Ei jõudnud ennast korralikult enam sättidagi ja juba hüppasin kaamera ette. Mulle ei meeldi tegelikult üldse kiirustada. Nii jäävad asjad kahe silma vahele. Nagu näiteks see, et mul see pusa/kardigan jumala viltu seljas 😀 Kohutav… Igatahes intervjuud saate järele vaadata siit, vali kuupäevaks 9.02 ning minu intervjuu alagb 15:36: http://etv2.err.ee/v/kultuur/eesti_top_7/saated/c8c3bb9f-ec07-4d60-8b6e-c7c0d8b5870b/eesti-top-7
Ning olen väga tänulik, kui ka loo poolt hääletate: http://etv2.err.ee/l/kultuur/eesti_top_7 Kerige veidi alla poole, vajutage minu video all “hääleta” ning siis tuleb veel veidi alla poole kerida ja vajutada oranžil nupul ka “hääleta” (alles siis läheb hääl kirja!)
Samal päeval hiljem käisin ka korraks stuudios ning laulsin laulule #M esimesed vokaalid sisse. Huvitav fakt laulu kohta: See on salmide puhul mu kõige madalam laul üldse! Tegelt, ma ei tea kui väga huvitav see on, aga ma stuudios sisse lauldes pidasin seda päris huvitavaks 😀 Ta lihtsalt istub suht pikalt seal madalas registris ja üritasin tähelepanu stuudios just sellele pöörata, et kõik madalad noodid ka kenasti välja kostuks, mitte ei oleks lihtsalt “sooja õhu pealt lauldud”. Koju jõudsime alles hilja õhtul. Hetkel ootangi esimest tulemust laulust #M koos vokaalidega ning sama asi lauluga #AT – need on siis hetkel need lood, mis on stuudios luubi all. Teiste kallal on praegu vähem aktiivsem tegelemine.
10. veebruaril, reedel, oli mul väike proov Orus. Nimelt tuleb mul seal Vabariigi aastapäeval üks kiire esinemine, ent selle tarbeks on siiski vaja proove teha. Saime asjaosalistega kokku, rääkisime, proovisime. Sain ka täitsa uue kogemuse “õpetamise” osas. Selline veidi pea ees tundmatusse vette hüppamine. Kuidas õpetada noortele enda laul selgeks? Igatahes saime asja kenasti vaikselt vedama.
11. veebruaril, laupäeval, oli üle pika aja üks esinemine. Esinesin Vana-Veskil, kus ma kusjuures olen ikkagi varasemalt esinenud! Ma lihtsalt ei mäletanud seda enam. Siiski seekord oli üritus siseruumides, eelmine kord esinesin seal välislaval juba 3-4 aastat tagasi. Kõigepealt sõitsime enne pidu sinna, et teha kiiresti proov ära ning siis läksime edasi Alppu, kus pidasime isa sünnipäeva. Poole silmaga sain jälgida ka “Eesti laulu”, aga järgmisel päeval vaatasin põhjalikumalt juba uuesti. Minu ennustusest sai neli edasi, ainult Ivo Linnat ei oleks osanud ma edasi pakkuda. Arvasin, et saab Carl-Philip.
Tulles tagasi esinemine juurde. Veerand 12 hakkasin Vana-Veski poole tagasi sõitma. Olin Albus juba veidi ennast sättinud ja kohapeal jõudsin veidi veel sättida. Lavale läksin veidi peale kahtteist. Vaatamata sellele, et esinemine oli pikk, siis mulle mu kava väga meeldis ja see oli selline hea, ladus, vaheldusrikas. Esitasin päris mitu sellist laulu, mida ma varem polnud üldse esitanud (ehk siis minu uus singel “Täiskuuööl”, esimest korda esitasin oma varsti ilmuvat suvesinglit ning üks uus cover oli ka kavas). Nii et teinekord tean, et kui vaja, siis saan veel sellist pikka kava teha. Viimase loo ma poolenisti itsitasin. Üks mees oli seal eriti hoogu läinud ja saalis olid mõned kandetalad ning ta otsustas siis selle ümber hakata lennukit mängima, ise surm-tõsine. Muidugi hakkasin ma naerma, diskor ka korraks 😀 Sellised hetked on ikka paras katsumus. Mul on varem ka ette tulnud, et keegi hakkab saalis midagi eriti lolli tegema ja siis sa üritad seal laval tõsiselt oma asja teha. Paras katsumus… Üldiselt aga koht oli väga kena ja oli näha, et me olime oodatud. Ma pole kunagi palunud, et keegi meile lava taha ka väikse laua kataks, aga kui seda omavoliliselt tehakse, siis ikka teeb ju tuju heaks. Ning oli ka üldiselt näha, et esinejat oodati ning elati kaasa.
Nagu on ilmselt näha mu Instagram’ist ja igaltpoolt mujalt, siis ma pole väga endale saanud külge seda, et kõike pildistada ja rahvaga jagada, sellepärast ka sel korral käsi väga ei tõusnud kaamera järele ja kuigi mõtlesin enda outfit’ist mõned pildid teha, siis kuidagi ei viitsinud 😀 Eks ma katsun end natukene edaspidi parandada ja ikka mõned klõpsud ka teha, sest muidu ongi siin blogis ainult pikk jutuvada ja mitte ühtegi pilti.
Veerand kolmeks jõudsin Alppu tagasi ja veidi enne kolme sain magama jääda. Hommikul oli aga äratus juba enne kaheksat, seega ega väga kaua magada ei saanud. Poole päevast olime veel Albus ning siis hakkasime koju tagasi sõitma. Õhtul läksin suhteliselt vara magama, et ennast välja puhata.
Esmaspäeval ehk eile oli Orus veel üks proov. Nüüd saime juba saaliproovi teha. Üks proov tuleb sel nädalal veel ja siis ongi juba järgmisel nädalal esinemine. Sel nädalal on veel päris mitu külaskäiku mind ees ootamas, ühel päeval pean korra linna minema ning laupäeval on juba uus esinemine. Seekord siis Tartus, Sõbra Pesas, kus ma pole kunagi varem esinenud. Huvitav nädal taaskord tulemas. Hetkel aga lõpetan, postituse lõppu panen veel kaks uut klaverivideot:
Seekord kaverdasin ära ka ühe suurel Eurovisioonil osaleva laulu. Laul “Apollo” on Šveitsi selle aastane esinduslaul.
Tegin veel kaks Eesti Laulu coverit ning ühe coveri välismaalt. Ilmselt Eesti Laulu coveritega nüüd küll aitab. Olen neid sel aastal teinud juba 10 tükki, mis on mu absoluutne rekord Eesti Laulu kaverdamise osas.
Esinen: 11. märts Tartu, klubi Atlantis
Rääkisime “Iluguruga” veidikene meigist ja iluprotseduuridest (PS! Ära unusta artikli all vajutada nuppu “Järgmine”, et lugeda ka järgmist lehte iluankeedist): http://www.iluguru.ee/iluankeet-lauljatar-renate-saluste/
Siiamaani on jaanuar olnud rahulikum, kuid samas on üht-teist ka tehtud. Üsna kuu alguses käisime ETV+ stuudios, kus esitasime kaks laulu “Tsunami” ja “Jõulupuu”. Eetrisse jõudis kahjuks ainult üks, aga teine laul on olemas Youtube’is. “Tsunamit” saad uuesti vaadata video lõpust SIIT! ja “Jõulupuud” SIIT! Salvestus oli üsna kiire, enamuse sättimisest olime juba varasemalt kodus ära teinud, kohapeal saime lihtsalt veidikene meiki&soengut timmida. Tegime proovid ära ja juba üsna pea salvestasime.
Võtsin juurde uut lugemist – Kodutunde raamat “Ärge jätke mind üksi”.
Väike Renate tehnikarubriik ka. Harisin end kaamerate vallas, sest tahan omale osta varsti uue kaamera, täpsemalt hübriidkaamera ja andis ikka otsida. Kas te teate kui keeruline on leida hübriidkaamerat, millel oleks mikrofonile eraldi sisend?? Lisaks võiks siis ka pilt piisavalt hea olla ning wifi võimalus. Igatahes pikad otsingud kandsid vilja ja leidsin omale sobiva kaamera, ainult et seda kaamerat pole veel välja antud 😀 Seega pean veidi ootama.
Arvuti vallas ei funktsioneeri mu arvuti endiselt veel täiesti ideaalselt. Olen vist mingi 7x taastamist teinud ja kannatus hakkab vaikselt katkema, aga uurin veel edasi, et kuidas võiks saada paremini. Totter kui uue akna avamisel juba arvuti kinni jookseb. Kahtlustan, et asi pigem selles Windows 10-s, mis mulle absoluutselt ei istu, aga mis parata…
Muudes asjades on jaanuar möödunud tavapäraselt: kirjutasin uut muusikat, timmisime produtsendiga neti teel uusi laule edasi (loodetavasti järgmises postituses saan jälle detailsema ülevaate laulude kaupa anda, praegu niivõrd palju uut poleks veel rääkida). Esinemistest on jälle ligi neli kuud pausi olnud, aga nüüd veebruaris on kaks esinemist tulemas, mida väga ootan. Jälle selline tunne nagu läheksin esimest korda lavale. Pean oma live-kava veidi üle vaatama, kindlasti esitan ka uut laulu, mille loodan veel jaanuaris välja anda ning pean üldse mõtlema, et kuidas kava huvitavamaks teha. Mul on alati kavas ka paar cover’it olnud, mis rahvale peale lähevad, seega pean mõtlema, et äkki jälle need cover’id välja vahetada, kuna tavaliselt, kui laulud kaotavad oma aktuaalsuse, siis seda ka teen. Tavaline klubikava pikkus on 45 minutit ja tahaks, et terve kava oleks põnev ja hoogne.
Oleme ka palju kodus olnud. Ka loometundides me pole veel sel aastal käinud, kuna kõik ümberringi on haiged ja siis ei tahaks minna ja haiguskoldesse sukelduda, et ise haigeks jääda. Teinekord ei paista haigus inimesel ju veel väljagi, aga viirus võib juba küljes olla ja ka edasi kanduda. Muidugi võib-olla on nii veidi paranoiline mõelda, kuna alati võib ju keegi niiviisi tõbine olla ja alati võid sa ise haigeks jääda, aga kuna jaanuaris oli minu arust eriti palju selliseid juhtumeid, siis sellest ka selline otsus tuli. Samuti oli paar istumist heade inimeste seltsis: mõni niisama, mõni S.-i aastase sünnipäeva tähistamiseks.
Sel aastal otsustasime taaselustada ka neti-/nutivabad päevad. Varasemalt oli meil nutivabaks päevaks pühapäev, aga kuna vahepeal on pühapäeval vaja ilmtingimata midagi olulist ära teha, siis oleme siiamaani võtnud eesmärgiks, et nädalas oleks üks suvaline päev nutivaba.
Pean siin kohal ka ära mainima ühe toreda üllatuse, mille osaks sain. Nimelt ma pole Facebook’is kunagi midagi võitnud ja tõmbasin omale esimese võidu ära ja olin sellest nii sillas 😀 S. saab nüüd oma pisikeses mänguköögis askeldada #olenuhke.
Ning siia lõppu klaverivideoid ka. Siplen juba mõnda aega klaverivideote puhul ideede puuduses. Enamus uuest muusikast jõuab minuni läbi raadio ja tavaliselt kui raadiod juba midagi mängivad, siis on tegemist lauluga, mis on juba üsna populaarne. Ma tahaks aga oma klaverivideotega tabada just ära neist “tärkavaid pärle”, sest klaverdamise maailmas on kõva konkurents ning mul ei ole lihtsalt mõtet teha cover’it loost, mida on juba sada korda kaverdatud. Teinekord seda muidugi ikkagi ka teen – siis kui midagi muud klaverdada pole. Olen vahepeal korduvalt maha istunud ja üritanud mingeid laule otsida, aga nii on päris keeruline… Siiski aga mõned uued olen teinud ja neid saad kuulata kohe siit alt. Nagu on näha, siis ühe Eesti Laulu poolfinalisti kaverdasin ka veel ära. Eks ole näha, kas tuleb mõni veel või mitte.
http://elu24.postimees.ee/3968913/kuula-lauljatar-renate-kaverdas-eesti-laulu-voistluslugusid
See on nüüd vist kolmas aasta, kui ma olen teadlikult otsustanud, et igakord kui tulevad välja Eesti Laulu poolfinalistid, et siis ka miskit kindlasti ka ära kaverdan. Muidu enne seda kolme aastat olin ma ka üht-teist teinud, aga siis polnud see niivõrd teadlik tegemine kui on nüüd. Igatahes nende cover’ite tegemine on veidi ka ennustusvõistlus, sest mina arvaks, et just need, millest olen cover’id teinud, võiksid edasi pääseda finaali. Panen siia postitusse veel kõik klipid uuesti, klikka nimele, et näha videot:
Alguses mõtlesin ära cover’dada vähemalt pooled, aga siis otsustasin, et ei hakka ikkagi punnitama, kuna tahan, et loos oleks ikkagi midagi, mis mulle ka meeldiks. See ei tähenda, et kõik ülejäänud lood minu jaoks jamad oleks 😀 vaid lihtsalt need lood olid teisetest minu jaoks milleski ees pool. Kerli laul mulle näiteks alguses üldse ei meeldinud, aga nüüd on hakanud veidi meeldima. Samamoodi Lenna lauluga. Ma võiksin veel pakkuda, et äkki pääseb finaali veel lisaks Liis Lemsalu ja Daniel Levi, aga rohkema osas ma isegi pakkuda enam ei oskakski. Eks vaatame, kas need minu kuus välja valitut saavad edasi.
Kellele hoiad sina pöialt? Kes sõidab Eurovisioonile?
Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!
Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.
Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.
Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂
Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.
Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.
SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!
Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”
Ning postituse lõppu ka uusi covereid.