Märtsi lõpu lühiülevaade + klaverivideod märts 5

Ja saabki jälle läbi üks kuu ja oleme taaskord suvele veidi lähemal. Oh, kuidas ma ei jõua ära oodata! Viimane nädal on möödunud märkamatult nagu ka enamus teisi nädalaid 😀 Toimetamist ja tegutsemist on palju. Aga pikka juttu ma täna ei tee ja alustan kohe:

Esiteks on mul väga hea meel, et Kapriizi uus laul “Anda End”, mis on minu kirjutatud, on väga hästi vastu võetud. Kuula seda uuesti SIIT! Samuti on mul hea meel selle üle, et praegu on nagunii väga palju muusikat minu ümber – vaikselt hakkame timmima albumi lugusid, ent palju materjali on tulemas ka teiste artistide esituses. Ühte uut laulu saate juba arvatavasti üsna pea kuulda! Olen hetkel ka olnud rohkem kirjutamise lainel, seega tunnen, et uut materjali tuleb hoogsalt peale.

Detsembri alguses oli minu viimane avalik tavapärane esinemine. Vahepeal on jäänud veel üks kinnine pidu ning üks formaadiväline esinemine koos klaverisaatjaga. Uuesti lavalaudadele olen tulemas jaanipäeval, aga ütlen ka juba ette ära, et see suvi tuleb rahulikum ning võimalik, et ka sügis. Plaan hetkel veidi rahulikumalt võtta ja esinemiste tihedust vaatame pigem jooksvalt.

Lõpuks olen end läbi närinud ka “Prohvet Maltsvetist”. Kui kokku võtta see raamat, siis ütleksin nii palju – süžee oli tegelikult hea, teostuse üle nuriseksin. Näiteks ei meeldinud mulle need pikad heietamised prohveti usuteemadel, samuti väljarände teemadel. Oleks võinud need asjad palju lühemalt kokku võtta, ma arvan, et vähemalt mingi 1/3 raamatust oleks saanud võtta vähemaks ja sellega oleks raamat ka ladusamaks muutunud (raamatus oli ca. 700 lehekülge) Kui olid igapäeva toimetuste/suhete kirjeldused, siis läks raamat kiiresti ja põnevalt ja siis vahepeal tuli jälle mitu peatükki jauramist, mis kohe üldse ei tahtnud edasi liikuda. Siiski aga tore, et suutsin end sellest läbi lugeda, kuna see puudutab ka minu kodukanti ja hea on endale nii lähedastest asjadest veidike rohkem teada. Illustratsiooniks üks tore pilt ka siia 😀

Arvasin, et enam Eurovisiooni videoid ei tee, aga juhtus nii, et siiski tegin veel kaks tükki ehk siis kokku tervelt 29 videot, mida uudistada saab. Kõik videod on nähtaval SIIN! Ja need kaks uut siis siia postituse lõppu on sellised, esimene Armeenia oma, teine Kreeka:

Rohkemat praegu polegi, aga tuli veidi jutu tuju. Soovin teile aga imeilusat kevadet. Ise tunnen uut hingamist, rõõmu, sära. Elu on ilus!

Toimetusi + veel üks uus laul

Juhõissa, minu kõige uuemal laulul “Suveõhtud” täitus üks miljon vaatamist! Vaata/kuula uuesti SIIT!


Lühikese aja sisse on jäänud kahe uue loo välja andmised, milles olen olnud osaline ja mis on rännanud kellegi teise esitusse. Kõigepealt Dolores uus laul  ning nüüd hiljuti Kapriizi laul. Kui Dolorese laulu puhul olid vaid sõnad minu sulest, siis Kapriizi puhul on kogu laul ilmunud minu sulest ning hiljem Lenny LaVida teinud sellele siis kihvti kuue. Saad seda kuulata SIIT!

LOE EDASI…→

Suve lõpukad + vahepealsed toimetused


Meeleolukad suve lõpupeod on jäänud selja taha. Muljetan veidi. Üleval pildid Tartu esinemisest ning üks väike Facebook’i live-video.

Kõigepealt toimus esimesel päeval esinemine Tartus. Meie jõudsime kohale juba üsna varakult. Sai toimetada, ringi vaadata. Kihvt oli see, et laulukaare all on mõnusad suured ruumid, kus sai end mugavalt tunda. Igatahes õhtu hämardudes astusin ka mina lavale ning esinemine oli väga kihvt. Avastasin, et olen üldse üsna palju viimase aasta jooksul (võrreldes teiste esinemispaikadega) esinenud Tartus ning esinen lähima kahe kuu jooksul veel vähemalt kaks korda. 😛

Kõik üleval olevad fotod: Valle Kapstas

Inimene õpib kogu elu… sellepärast tulingi ma alles praegu avastusele, et kui on veidi külmem ilm, siis ei pea ilmtingimata laval pükse kandma vaid juba sukad + mingi kihvt tagi peale ja olla oli väga mõnus. Võttis selleks aru saamiseks aega kõigest 7 lava-aastat 🙂

Lava taga peale esinemist koos oma kihvtide tantsutüdrukutega… või õigem vist öelda, et lava all.

 

Nüüd aga Märjamaa juurde. Üleval olev videoklipp on ka filmitud just seal. Märjamaal esinesin tunnike hiljem ning sinna laekusin alles õhtul. Üldse pole ma seal veel kunagi esinenud, seega oli tore väike linnuke kirja panna 😀 Mulle tundus, et Märjamaal oli mul parem hoog sees ja esinemine läks paremini. Mõlemal esinemisel tegin ka ühe lisaloo. Allolevad pildid: Valle Kapstas

Muidu möödunud nädalatesse on jäänud ka muud huvitavat: olen tegelenud uue muusikaga, mis mõeldud teistele artistidele. Tegelikult on valmimist ootamas praegu tervelt viie erineva artisti/kollektiivi laulud, kus mina olen siis kas kirjutanud ainult sõnad või kirjutanud terve loo. Ehk siis uut muusikat on tulemas küllaga, aga kõik võtab aega. Praegu ei oska isegi öelda, et kelle laul kõige enne võiks valmis saada. Enda loomingu kohapealt hetkel edasiminekuid pole, need lood mis olid kevadel pooleli on praegu ka veel pooleli. Loodetavasti varsti, kui kõigil rohkem aega, saab ka nende asjadega edasi tegeletud. Olen seda vist sada korda öelnud, aga ütlen veel, et hing on tahtmist ja toimetamist täis ning sahtlis ootab palju-palju laule, mis tahaks elavaks teha. Eks kõigel on oma aeg.

Lisaks käisin üle 2,5 aasta esimest korda hääleseades. Tunne oli ruumi astudes selline nagu polekski vahepeal pausi olnud, aga samas oli väga mõnus ning nüüd aeg-ajalt plaanin end kindlasti seal ka värskendamas käia. Kindlasti mitte sama tempoga mis varem, ent korra nädalas võiks üritada ikka.

Olen ka lugenud – raamat “Minu Nizza” sai mul läbi, hetkel on pooleli veel “Minu Jaapan” ning “Jüriöö” ja “Ma armastasin sakslast”. Ma üldiselt nii ei loe, et jätan raamatud pooleli ja võtan uue kõrvale, aga too sakslase raamat oli mulle vahepeal veidi uimane, siis otsustasin “Jüriööd” lugeda – see aga on suhteliselt verine ja ränk, seega otsustasin, et tahan vahepeal midagi kerget  ja süütut lugeda ja nii saigi võetud need reisiraamatud. Eks kõik raamatud kavatsen ikkagi lõpuni lugeda, aga hetkel tunnen, et tahan lugeda kergemat kirjandust ja peale seda alles pöördun tagasi raskemate poole.

Vot selline väike kokkuvõte viimastest nädalatest. Minu selle nädala lõpp tuleb ka põnev – reedel esinen ühel sünnipäeval ja laupäeval Tartus, ööklubis Vabank. Uueks nädalaks on ka mõned mõtted paigas, aga eks kõigest järgemööda.

Juuli pildipostitus

Esinen: 18. august Club Privilege, Kuressaare


Blogi Sounds European märkas minu laulu “Suveõhtud”! http://www.soundseuropean.com/2017/07/estonia-renate-suveohtud.html

Viimasel ajal on justnagu mingi kirjutamistung peal. Eks ta nii käigi, lainetena. Lugesin uuesti läbi raamatu “Kõrboja peremees”. See oli gümnaasiumis meil kohustuslik, aga pean tunnistama, et ilmselt lugesin seda suure kooli-tambi all suhteliselt diagonaalis. Seekord sain rohkem süveneda ja kaasa mõelda. Minu jaoks see Villu oli ikka üks imelik mees 😀 Elab ise enda elu keeruliseks. Üldiselt mulle raamat meeldis, aga natukene häiris see, et ta tundus depressiivne ja tume. Muidu hea ladus lugemine.

Viimastel päevadel on mõnus suveilm olnud! Palju igasugust tegutsemist õues on olnud: jalutamist, rattaga sõitmist, lillede istutamist, kasvuhoones tegutsemist jne. Kindlasti jäi midagi ka nimetamata. Pean aga tunnistama, et ma pole siiamaani ujuma jõudnud sel aastal. Olen mitu korda kaasa läinud, aga kas on olnud jube tuul või endal veidi tõbi kallal, aga nüüd kavatsen kindlasti selle lükke ka ära teha. Uueks nädalaks lubab veel suvemat ilma kui juba on.


Cy Riided on saatnud mulle taaskord imeilusaid kleite. Väga hästi sobiv lõpetamiseks või mõnele vähe viisakamale üritusele. Allpool olev kleit aga on just selline hea suvekas, millega praegu ringi käia.

Enda muusika kohapealt veel väga midagi uut rääkida ei saa. Küll aga on õhus mitu projekti, mis taaskord seotud teiste artistidega. Seega olen ka nende pärast väga põnevil ja loodan neid peagi teiega jagada! Kohtume reedel Viljandis!

 

Juuni 2017

Tere-Tere! Pole ammu kirjutanud. Olen hetkel pidamas loometegevusest väikest pausi. Tunnen, et pean ennast hetkel laadima ja täitma ning selletõttu kuna kirjutamine on ka minu jaoks loominguline tegevus, olen seda veidi edasi lükanud. Olen vahepealse aja tegelenud erinevate tegevustega, mis mind taaskord laadida aitaks. Loodan, et ma nüüd valesti ei kõla – midagi pole halvasti 😀 Lihtsalt kuna viimase poole aastaga on palju endast välja kirjutatud, siis nüüd vaja jälle materjali enda sisse saada. Lugesin Stig Rästa raamatut, kus oli selle kohta ka hästi öeldud – enam-vähem taoliselt, et kui “akvaarium on tühi, siis pole mõtet sealt laule välja punnitada ja kui akvaariumi täita ja see hakkab üle ääre ajama, siis on mõtet midagi kirjutada, kuna nagunii “ajab kõik üle ääre” “. Midagi sellist oli. Vot aga ei hakka pikalt siin seletama, lühidalt kokkuvõttes olen loomingulise laadimise pausil 😀 Eks oma osa täidab ka see, et väljas on (üldiselt) ikkagi suvi ja palju on õues oldud ja arvuti taha nii palju pole jõudnud ka. Eks muidu veidi olen ikka klaveri taha sattunud, aga natukene on fookus hetkel muudel asjadel. Ma olen hästi palju praegu lugenud, seega räägingi alustuseks raamatutest.

Robbie Williamsist ma enne suurt midagi ei teadnud. Eks suurimaid hitte olin ikka kuulnud, aga temast endast kui artistist väga ei teadnud. Samuti ei olnud ma kursis Take That loominguga, seega oli huvitav äratundmis hetk nii mõnegi loo puhul. Natukene oleks tahtnud sellist põhjalikumat ülevaadet, kuna raamat on üldiselt üles ehitatud stiilis “pilt – seal kõrval pikem kommentaar” ja nii terve raamatu vältel. Seega sellist väga ladusat ja siduvat juttu nagu ei olnud. Midagi sain aga aimu ikkagi. Mind aga huvitavad just selliste raamatute puhul, kuidas see või teine laul on sündinud – selles raamatus ma seda infot väga kätte ei saanud.

Vahur Kersnast ma ka lähemalt väga midagi ei teadnud. Taaskord, sellist üldist infot ikka, et tegu saatejuhiga ja et viimastel aastatel on ta raske haiguse küüsis olnud, aga rohkemat väga mitte. Seega see raamat läks mul väga kiiresti ja oli huvitav lugemine. Maalis temast hoopis teise pildi ette. Samuti palju pilte raamatus.

Samamoodi maalis teise pildi ette Stig Rästa raamat, mis mul ka väga kiiresti läks ning kiidan seda raamatut väga. Aus ja puhas ülestunnistus.

Viimasena, mis mul praegu pooleli on – E. Vilde “Mahtra sõda”. Ma ausalt ei tea kus ma varem elanud olen, aga mulle meeldib see raamat tohutult – julgen öelda, et see on mu viimase aasta lemmikraamat. Alguses oli väike kartus sees, et äkki on raske lugeda, nagu nende vanemate raamatutega kipub olema, sest kirjutamisviis siis ja tänapäeval on täiesti erinevad. Tõsi küll, nii mõnigi kord lugesin mõnda lõiku uuesti üle, et aru saada, mis nüüd taheti öelda, aga tegelikult on seda raamatut minu arust küll hea ja ladus lugeda. Mulle meeldib, et autor on paljud asjad kohe ära seletanud ja erinevaid kommentaare juurde lisanud, mis aitavad tolle aja olusid paremini mõista. Samuti on see raamat ka väga hea õpik. Mulle meeldivad raamatud, mis mulle midagi juurde annavad – mingit uut teadmist, infot mille üle mõelda. Tänu sellele raamatule tean ma nüüd, mis asi täpselt see Mahtra sõda ikkagi oli ning kuidas tol ajal talupojad hakkama saama pidid. Täitsa kurb tegelikult, aga ilmselt see kõik on meid, eestlasi, teinud selliseks nagu me täna oleme. Naudin seda raamatut väga ja rõõmu pakub veel see, et tegemist on tegelikult triloogiaga, seega peale seda raamatut ootab mind veel kaks raamatut. Loodan vaid, et need järjed on sama hästi ja põnevalt kirjutatud.

Olen ka mõningaid uusi roogasid(/roogi?) katsetanud. Kõigepealt kiidan väga sellist asja nagu orsotto. Seda sellepärast, et mulle muidu kruubid absoluutselt ei maitse. Too orsotto, mis on siis põhimõtteliselt nagu odrakruubist tehtud risoto, oli aga niiiiii hea! Tegin seda veel mitu korda ja teen kindlasti uuesti. Leiab nüüdsest tee minu sagedasti-tehtavate-retseptide hulka. Teiseks uueks avastuseks oli vaniljepuding, mida tegin ka vist kokku viis korda, et saavutada kõrgem vilumus 😀 Tegelikult hakkasin tegema creme brule’d, aga kuna mul ei ole seda leeklampi ning seega ei saa ma peale teha suhkrukrõbedikku, siis ei oleks ta enam ka creme brule vaid siis on ta põhimõtteliselt nagu vaniljepuding. Siiski on ta ka nii väga hea. Järgmise sammuna kavatsengi omale kuskilt leeklambi saada, et siis lõpuni välja minna.

Muusika kohapealt. Viimased esinemised olid suve avapidudel ja nüüd on väike paus sisse jäänud – järgmine esinemine on 7. juulil Valgas. Ootan väga-väga! Vasakpoolsel pildil olen Lõuna-Eesti suve avapeol CY Riiete kaunis kleidis (foto: Mariliis Nõmme). Möödunud nädalate jooksul käisin stuudios. Tegelesime looga #KSS. Laulsin uuesti sisse ühe lause, milles otsustasin sõnastust muuta ning lisaks kõik bäkid. Muidu nagu pole uute lugude kallal hetkel eriti progressi olnud. Eelkõige katsumegi nüüd laulu #KSS valmis saada, sest kõik vokaalid on sisse lauldud. Kui see laul valmis, siis liigume edasi järgmiste laulude kallale. Suureks üllatuseks avastasin ühel päeval, et Rebecca Black, kelle ühe laulu olin varasemalt ära kaverdanud (LINK), on mu videot maininud enda videos (VAATA SIIT) Ikka on tore, kui sind on märgatud 🙂

“Suveõhtutel” läheb minu arust ka päris hästi. Natuke enam kui kahe kuuga on laulul juba pea 400 000 vaatamist. Selles osas olen ennast ületanud. Laulude pealt on ka nii hea vaadata kui kiiresti ikka aeg läheb. Minu jaoks me alles andsime selle loo välja, aga juba on üle kahe kuu vana. Väga tavaline on, et kui olen äsja uue loo välja andnud, siis juba küsitakse, et millal järgmist saab 😀 Hetkel ma sellele veel vastata ei oska. Nii mõnigi uus laul on juba valmis, midagi on ka stuudios tegemisel ja mõnda kibelen väga stuudiosse viima kui eelmised valmis saavad, aga millist ja millal neist järgmisena välja anda, seda ma praegu ei teagi. Vaatame jooksvalt. Vaatame kuidas “Suveõhtutel” edasi läheb. Kui läheb hästi edasi, siis pole mõtet veel nii pea hakata uue lauluga eelmist summutama.

Aga kohtume juba sellel reedel! Ning postituse lõppu panen ka ühe kõige uuema klaverivideo minu poolt. Millal tuleb uus postitus? Hetkel lubada veel ei oska. Võib-olla tuleb jälle veidi pikem paus, võib-olla mitte. Vaatan seda jooksvalt ja midagi hetkel ei plaani. Kirjutamata ma aga ei jäta ning varsti on siin kindlasti ka uued postitused 🙂

Kes soovib osa võtta piletimängust, siis mine kiika minu Facebooki lehele: www.facebook.com/RenateOfficial

Törts juttu

Tükk maad on möödas minu eelmisest kirjutamisest. Järgemööda kirjutades (ja meenutades) olid mu vahepealsed tegemised järgnevad:

Kõigepealt jäime uuesti haigeks, S. pikemaks, mina lühemaks ajaks. Pühapäevaks oli minul parem olla, seega käisin 23. aprillil Albu Mõisas toimunud Põhja-Järvamaa piirkondliku laste lauluvõistluse žüriis. Päris raske oli otsustada. Kuna tegemist oli juba järgmise vooruga, siis oli ka tase juba ühtlasem. Palju vaidlemist ja arutamist, aga saime oma otsused tehtud.

Seejärel veetsin eelmisel nädalal üsna palju aega klaveri taga – tegin uusi covereid (vaata eelmiste postituste seast) ja eks natukene sai niisama ka musitseeritud. Pühapäeval salvestasin “kodustuudios” ühe klaveripartii sisse. Kirjutasin hiljuti ühe uue loo, mille varsti soovin stuudiosse viia ning kujutan ette, et seal peab kindlasti ka klaver olema, seega salvestasin juba praegu selle ära, et siis kohe stuudiosse minnes kogu materjal ette ära anda. Muidu oli too nädal üsna kodukeskne. Nädala lõpu poole küll üks erand oli – käisime mu vanaisa sünnipäeval Aravetel. Tähistasin seal lõpuks sugulastega koos ka enda sünnipäeva. Otsustasimegi, et teeme kaks sünnipäevapidu ühes.

Lugesin edasi ka raamatut “Kolm musketäri”, mis mul kuidagi edeneda ei tahtnud ning kuna sajanda lehekülje juures ei olnud mul endiselt seda klikki tekkinud, siis otsustasin raamatu pooleli jätta. Olgu öeldud, et ma olen oma elus jätnud pooleli väga väheseid raamatuid. Ma tundsin, et see raamat on selline “elementaarne lugemine”, seega võiksin ju olla seda lugenud, aga kuna mul ei olnud seda huvitav lugeda, siis rändas mu mõte pidevalt selle peale, et mida muud ma võiksin praegu selle vaba ajaga teha ja millist teist raamatut ma hetkel lugeda võiksin. Seega sellepärast ka selline otsus sai vastu võetud. Jätkasingi lugemisega teiste raamatute seltsis – sain läbi kunagi alustatud “Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused” ning lugesin läbi raamatu “Gulliveri reisid” Jonathan Swift’ilt. Olin varem lugenud, et see raamat oli tegelikult kirjutatud selleks, et pilada tolle aja moodi – nimelt anti tol ajal välja väga palju reisiraamatuid ning autori soov oligi kirjutada raamat, mis justkui veidi naeruvääristab seda tolle aja trendi. Sellepärast lugesin ka huviga, et kuidas seda on siis seal välja toodud. Kollaaži viimasele pildile panin ühe klõpsu enda Instagrami “Your story” liinist – väike soovitus salatiks (Kana näeb millegi pärast pildil nii tume välja, aga ausalt tegelikult ei olnud kõrbenud 😀 Ilmselt kehv valgus ja filter teevad oma tööd – kana oskan praadida ikka küll 😀 ) Jälgi mu Instagram’i SIIT, et kõige uuemad pildid ikka kindlasti sinuni jõuaks!

Eelmisel nädalal andsime ka lõpuks välja minu suvesingli “Suveõhtud”. Veidike lähemalt rääkisin sellest ühes eelmises postituses, aga siia panen veel kaks pilti, mille tegime Fotoraadiga sügisel Albu Mõisas. Meigi ja soengu tegi Elerin Luuk. Ootasin juba nii väga, et saaks uue loo välja anda ja nüüd lõpuks oligi see päev käes. Ilmad küll eelmisel nädalal tegid taaskord ühe kohutava pöörde, nii et ega neid suveõhtuid kuskilt paista ei olnud, aga nüüd tundub, et hakkab ilusamaks minema ja siis on ka laul rohkem teemakohane. Kui sa pole veel kuulanud, siis saad seda teha SIIT! PS! Laul jõudis Eesti publiku seas Youtube’is 7ndale kohale ja oli eestikeelsetest lauludest kuulatavuselt lausa neljandal kohal! Jippiii!

Eile oli meil suur talgupäev. Kutsusime kokku sugulased ja tegime korraliku kevadpuhastuse aias. Sain ka korralikult vaaritada.

Tänase postituse lõppu panen kaks pilti endast Helena Fashioni poolt saadetud riietega. Kleit on no niiii imeilus. Päris elus veelgi ilusam! Minge kiigake nende Facebooki ka!

Ma sain alles hiljem aru, et ma näen siin nii valge näost välja. Tegelikult oli probleem selles, et valgustasin ennast üle, katsun järgmine kord osavam olla =)

Nuuks nuuks…

Esinen:

  • 31. märts Tartus, ööklubis Vabank
  • 2. juuni Türi
  • 3. juuni Põlva

KAUNIST NAISTEPÄEVA!

Nonii. Kiire pilguheit möödunud nädalasse. Ega mul seekord põrutavaid uudiseid ja tegusid selja taha ei jäänud, aga otsutasin ikkagi sellise väikese ülevaate teha. Möödunud päevade märksõnadeks on “tarkusehamba eemaldamine” ja “gripp”.

27. veebruar, esmaspäeval käisin viimase tarkusehamba eemaldamise opil. Ehk siis kolmanda hamba eemaldamine. Neljandat mul ei olegi ning arst ütles, et ei tule ka. Tore on 😀 Kuna mul eelmisel korral ei hakanud valuvaigistav süst tööle, siis ma seekord lausa kartsin. Arst oli aga eriti hoolikas ja see kohe lohutas mind. Süstid olid alguses vastikud ja valusad, aga hamba välja sikutamine otseselt valu ei teinud. Lihtsalt natukene ebameeldiv oli, kuna tundsin, et midagi suu sees kruvitakse ja välja tõmmatakse. Pärast aga hakkas suus vaikselt valutama ja võtsin ruttu valuvaigistit. Järgmisel päeval oli petlikult hea olla – nimelt sellele päevale järgneval ööl ärkasin üles suure hambavalu peale ja enam magama ei saanud jääda. Jäin alles siis kui valu vaikselt ära kaduma hakkas. Ka järgmistel päevadel andis valu endast aeg-ajalt märku. Pidin ikkagi valuvaigisteid aeg-ajalt võtma, kuigi minu arust eelmise hambaga mul nii hull seis ei olnud. Põhimõtteliselt mida päev edasi, seda halvemaks läks. Sööma pidin väga hoolikalt, ühe suu poolega, väikeste ampsudega ja mitte suud väga palju lahti tehes. Reedeks oli seis endiselt veel suht sama ja hakkasin juba vaikselt muretsema. Kas nii ikka peab? Peale seda läks ühte ainet kasutades olukord vahepeal paremaks, aga uuel nädalal oli seis ikkagi üsna jama.

Et sellest veel vähe ei oleks, siis eelmise nädala lõpus, pühapäeval, tundsin, et kurk valutab vastikult ning mida edasi seda hullemaks läks. Esmaspäevaks olingi haige valmis seega see nädal siiani on möödunud haigusetähe all. Ravin end erinevate looduslike vahenditega ning loodan nädala lõpuks terve olla. Laupäeval ju ka esinemine.

Selletõttu kodus olen küll vaikselt midagi nokitsenud klaveri taga ja ka lugenud, aga suurt midagi eelnevatesse nädalatesse ei jää. Lugesin läbi näiteks Marilyn Kerro “Saatuse peegelpilt” ning Sture Lönnerstrand’i “Ühe reinkarnatsiooni lugu”. Seda viimast ma lugesin küll veidi skeptiliselt, kuid huvitav oli siiski ja ma ei ütle, et ma sellist asja ei usuks, pigem lihtsalt ma pole sellesse teemasse nii väga kunagi süvenenud ja pole ka otsest seisukohta võtnud. See räägib siis uuestisünnist, täpsemalt sellest, kuidas üks noor tüdruk mäletab oma eelmist elu ning kuidas ta oskas ette vuristada asju oma eelmisest elust ning siis hakati uurima, kas see kõik tõesti tõele vastab.

Üks huvitav märge ka sel korral. Kes soovib eriti halba filmi vaadata, siis siit soovitus: “Britney ever after” 😀 Ma kuskil nägin selle filmi kohta uudisenupukest ja siis otsustasin kohe ise ka läbi vaadata, aga ma ikka täiesti pettusin. Jäärapäiselt muidugi vaatasin selle veel lõpuni ka. Võtab see kiirelt kokku Britney Spearsi tee ta murdumiseni. Film oli lihtsalt kehvasti tehtud. Mõte on ju põnev, jälgida teekonda, saada aru, miks asjad nii läksid, aga teostus oli päris halb. Siiski igaühele jääb oma arvamus ja seisukoht ja saate soovi korral ise selle üle otsustada.

Ootan teid laupäeval aga ööklubisse Atlantis! Jagan lava koos Patuse Poolega ning loodan, et tuleb tore esinemine. https://www.facebook.com/events/266550527103083/Ning järgmisel nädalal esinen Pärnus, ööklubis Mirage! https://www.facebook.com/events/677592352447389/

Nädala kokkuvõte ning veidi mõtisklusi

  • Uus nädal ning uus tabel – Kui sulle meeldib laul “Täiskuuööl”, siis palun anna loole hindeks 10 siin lehel: http://eestitop.reporter.postimees.ee/
  • Kes on tähele pannud Fitlap.ee reklaami teles, siis väike tähelepanek: taustaks on minu laul “Tantsime Veel” =)
  • “Täiskuuööl” on sisenenud Tre Raadio ja Ring FM edetabelitesse ning on seal kohal #3!
  • Vahepeal tuli veidi uut muusikat välja – kui täpsem olla, siis uus kuub laulule “Täiskuuööl” ehk siis Lenny LaVida remix, mida saad soovi korral uuesti kuulata SIIT!

Oleme kõvasti mu järgmist singlit timminud, mis nüüdseks on põhimõtteliselt valmis. Panime ta praegu kõrvale, et siis paari nädala pärast värske kõrvaga üle kuulata. Tegu on lauluga, mis ilmselt ilmub umbes aprillis-mais(?), eks näis. Ma olen seda laulu juba nii palju kuulanud, et see “mõneks-ajaks-kõrvale-panek” on küll antud juhul täiesti õigustatud, sest tõesti… ma pole juba ammu ühtegi enda laulu nii palju kuulanud kui toda.

Kui üldse suvest rääkida, siis sel aastal ootan kuidagi kohe eriti-eriti suve. Eks eelmisel aastal oli minu elus kaks väga suurt asja, mille kallal tegelesin: värske ema staatusega ning lõputöö kirjutamisega. Ilmselt nende tõttu ei saanud kuidagi suve ootamisega tegeledagi. Sel aastal aga juba nii ootan ilusaid päikselisi päevi ja et saaks ujuma minna ja mööda Eestit ringi sõita. Oeh. See Eestimaa “talv” on minu jaoks ikka liiga pikk aeg.

Siit rändas mu mõte edasi juba järgmise teema peale. Minu jaoks on praegu nii naljakas mõelda, et kui esimesed kuud lapsega raskem kodus olla oli – sest ta praktiliselt ei maganud mul päeval üldse ja tahtis, et ma kogu aeg ta kõrval oleksin (+ veel enda kogenematus) – ütlesid mõned inimesed lausa natuke nagu irvitades, et “oota kuni ta jalad alla saab, siis alles elu läheb raskeks!” Kui ma praegu selle lause peale mõtlen, siis see tundub mulle küll täiesti arusaamatu. Laps on praegu juba palju iseseisvam, magab päeval lõunat, jääb õhtul kenasti magama – mis asi siin siis algusega võrreldes raskem on? Lisaks saab temaga rääkida kui inimesega, mängida, käia erinevates kohtades. Praegu on minu arust küll selline palju mõnusam ja aktiivsem aeg. Ma ei taha nüüd muidugi kõlada nii nagu ma oleks alguses täiesti ahastuses ja paanikas olnud 😀 Ei… Kui on selline raskem periood, siis sa oled selle sees, keskendud probleemide lahendamisele ning ei jõua seda raskust endale sisse lasta. Hoiad positiivset meelt ja üritad ikkagi oma väiksele parimat pakkuda, et tal hea olla oleks.  Miks ma üldse sellest lõigu kirjutan, on sellepärast, et ma üks päev avastasin ennast sellel teemal mõtisklemast.

Samuti mõtlesin ma selle peale, et kui palju ma ise muutunud olen. Varem kui mul oli perioode, kus ma istusin hommikust õhtuni kodus, oli mul ikkagi kogu aeg sees tunne nagu mul oleks kuhugi kiire. Ma mäletan seda tunnet veel üsna hästi ja see oli üsna vastik tunne. Nüüd kui on isiklikku aega vähem, siis ei ole nagu enam kuhugi kiiret. Võtan kõike palju rahulikumalt, kuid siiski mõnel päeval teen ma isegi rohkem ära kui tol ajal. Ma arvan, et ma olen muutunud konsentreeritumaks, fookus on muutunud selgemaks. Mõndasi asju võtan palju vabamalt.

Mõtiskluste juurest põhijutu juurde tagasi tulles – Viimaks hakkasin live-kava ka harjutama, sest Vana-Veskil on mul kava hoopiski 2*40 min ehk siis tavapärasega võrreldes päris pikk. Esitan ka mõned laulud, mida ma pole ikka juba väga ammu esitanud, seega saab põnev olema. Ilmselt esitan ka laulu #SÕ esimest korda. Ma pole taaskord mitu kuud esinemas käinud ja olen väga ärevil oma esinemise pärast. Loodan, et tuleb meeldejääv.

Eelmise aasta veebruari algusest kuni augustini käisin väga järjepidevalt põhimõtteliselt iga päev jalutamas. Siis sügise poole muutus asi veidi auklikumaks ning mida edasi seda vähem. Küll oli S. haige, siis polnud meil tükk aega käru kodus, siis ei pidanud ta lihtsalt kaua vankris vasut, siis olid jõulud ja palju muud tegemist ja nii see asi jäi. Olen enda üle uhke, et ikkagi end kokku võtsin ja olen nüüdseks juba aasta algusest saati põhimõtteliselt iga päev jalutamas jälle käinud. Ma küll uusaastalubadust endale teadlikult ei andnud, aga võib-olla oli see siis alateadlik 😛 Teeb ikka pea selgeks ja muidugi muus osas ka kasulik. See on üldse sellise trennituhina mulle sisse andnud. Ootan väga, et see gripihooaeg läbi saaks, et saaks beebide ja emade võimlemisse jälle minna. See on küll üks kord nädalas, ent parem siiski kui mitte midagi. Samuti on S. hakanud kärutamisi nii rahulikult võtma, et me võime rahumeeli mõni päev jalutada üle 1,5 h. Kavatsengi nüüd vaadata, et kui pikaks annaks seda jalutuskäiku venitada ning ehk käin siis ühel päeval naaberkülas poes 😀 Mitte, et seal mingi suur pood oleks, aga mul on alati sihipärased kõndimised rohkem motiveerivad kui lihtsalt suvaliselt ringi kõndida.

IMG_5399Muidu aga viimastel nädalatel tundsin, et olen veidi laine pealt maha loksunud. Nimelt olin ma viimase aasta jooksul oma vabadel hetkedel väga produktiivne. Tegelesin üldjoontes muusikaga, kas siis klaverdades, muusikat kirjutades, aga ka lugedes. Nüüd aga tundsin, et selline 24/7 kogu aeg millegi tegelemine hakkas ühel hetkel väsitama ning seetõttu olidki viimased nädalad veidi “laisemad”. Võtsin lihtsalt tassikese teed, uurisin elu, otsisin kerget meelelahutust, lihtsalt puhkasin. Ilmselt laadisin akusid. Üritasin aga endale ikkagi aru sanda, et ju see oli väike hädavajalik puhkus. Nüüd aga viimastel päevadel olen jälle vanas sõiduvees. Näiteks tegin vahepeal ka klavericovereid, mida saate näha eelmisest postitusest. Samuti võtsin endale uut lugemist. Sain läbi Alexandre Dumas “Krahv Monte Cristo”, mis mulle väga meeldis, kuigi oli veidike kurb ka. Järgmiseks võtsin endale veel klassikuid lugemiseks: Mark Twain’i “Prints ja kerjus” ning järjekorras on ka “Kolm musketäri”, mis on küll võrdlemisi paks, aga kuna see on üks nendest raamatutest, mida sa võiks olla elu jooksul lugenud, siis selle ka ette endale võtsin. Kuna Monte Cristo raamat mulle ka meeldis, siis loodan sellelt raamatult ka lõbusat ja hoogsat minekut, kuna tegu on sama autoriga.

Üks huvitav leid ka siia postituse lõppu. Tellisin juba ligi kaks kuud tagasi endale sellise asja nagu “Tasty, the Cookbook” (Vaata nende kodulehte SIIT! ) Kuna ma olen nende Instagram’ist ikka videote saatel kokanud (neil on väga head videod, mille saatel saab kokata) ja märkasin, et nad sellise kokaraamatu tegid, siis otsustasin ka selle omale tellida. Selle raamatu teeb huvitavaks see, et enne tellimist läbid sa väikese küsitluse, kus saad panna kirja oma maitse-eelistused ning selle põhjal komplekteeritakse sulle täiesti isiklik kokaraamat. Tegu on ka väga hea kingiideega, kuna raamatu esimesele lehele saad lasta trükkida väikese kirja/õnnitluse/mis iganes (soovi korral). Kavatsen selle igatahes nüüd ette võtta ja järjest retsepte tegema hakata. Ainukesed miinused selle raamatu puhul on, et mis seal salata, videotest on palju parem jälgida, kuidas mingit asja tehakse, raamatus ei pruugi kõik koheselt nii arusaadav olla, mis toob meid ka teise punktini – raamat on inglise keelne, seega mõningad terminid tuleb enda jaoks ümber tõlkida. Muidu aga saad raamatut tellida ka kahes erinevas formaadis – kas tavaliselt köidetuna või siis lehed selle spiraali külge panduna. Kuna tavalise köite puhul kipuvad lehed omal tahtel liikuma ning tavaliselt peaks mingi raskuse raamatu peale panema, et see õiget kohta kinni hoiaks, siis mina tellisin spiraalköites raamatu, kuna nii püsib õige koht kenasti lahti. See on veidi kallim variant, aga mitte väga oluliselt kallim. Kõigile kokandushuvilistele võib see igatahes huvi pakkuda!

Minu nädal on tulemas põnev, loodetavasti ka teil ja tulge siis laupäeval ka Vana-Veskile. Minu selle aasta kõige esimene esinemine, olen väga-väga elevil!

vanaveski_tantsuoo_renatehttps://www.facebook.com/events/1334112103280719/

Ja järgmisel nädalal ootan teid alljärgnevale üritusele. Nii esinemine Vana-Veskil kui ka Sõbra Pesas on mulle täiesti uued kohad.

https://www.facebook.com/events/368986073471575/

IMG_0590