Kõigepealt kaunist vabariigi aastapäeva kõigile!

Räägin natukene lähemalt uuest loost. Üht-teist on kirjas ka siin: http://elu24.postimees.ee/3593927/pilk-peale-renate-andis-vabariigi-aastapaeva-eel-valja-uue-imekauni-loo-ja-video-kaadritega-kodumaast

ja loo saab soetada siit: https://itunes.apple.com/ee/album/see-maa/id1086943409?i=1086943414

Loo kirjutasin enda mäletamist mööda 2014. aasta suve alguses. Olin mingil põhjusel sellisel lainel, et tahtsin kirjeldada seda Eestimaa ilu ja valu – panna oma mõtted meie riigist paberile. Sõnad tulid üsna lihtsalt, kuna teadsin, mida öelda tahan ning sellega koos ka viis. Siis jäi laul mõneks ajaks sahtlisse. Esimest korda mõtlesin, et võiks loo anda välja juba 2015. aasta vabariigi aastapäeval, aga ju ei olnud veel õige hetk, sest ei läinud see asi nii ladusalt vedama. Sel aastal aga ei pidanud selle loo valmimiseks eriliselt üldse tagant hoogu juurde lükkama, vaid kõik käis nii loomulikult – ju siis nüüd oli see õige aeg. Loo arranžeeris ja produtseeris Tomi Rahula. Mina mängisin alguses sisse loo klaveridemo, hiljem mängis tema ka klaveri uuesti sisse. Lisaks tulid appi trummidel Kaspar Kalluste, basskitarril Henno Kelp ning keelpillikvartett. Vokaalselt andsid oma panuse ka Tallinna poistekoori meeshääled. Põhiline loo tegemise protsess jäi jaanuari lõppu-veebruari algusesse. Eelmisel nädalal laulsin sisse vokaalid ja eile ta juba ilmus. Kui sa pole veel kuulanud, siis saad seda teha SIIT!

Video osas tahtsin, et oleks näha Eestimaa kauneid ning ka nukralt kauneid paiku. Otsisin materjali erinevatest kohtadest ning alguses ei läinud sellega väga vedama, siis aga tuli appi Aerial Cinematography, kes video kokku pani.

Eile hommikul esimese asjana andsin intervjuu Ring FM’ile, peale lõunat Rapla Tre Raadiole.

Sõnad:
Mustal mullal kõnnin maal, mille eest
minu esivanemad on sõtta läinud.
Ei sel aal peljand nemad minna nii,
et ei teadnud, kas saab tagasi tuldud.

See maa on mu isa-ema maa,
seda võõras minul võtta ei suuda.
See maa meie armas Eestimaa,
kas me lastelastele ta kodu annab?

Talv on pikk ja suvi imelühike,
külmad tuuled toonud meile on vaprust.
Sinitaevas kannab usku, lootust veel,
kannan kaasas sinu ilu ja haprust.

Valge vaikuse-ootuse tund,
minu süda ihkab teda halvast hoida.
Maagiat täis Eesti looduse lumm,
tema puhtus ikka annab mulle jõudu.

Tule sammu oma vanemate jälgedes ja astu üheskoos nendega.
Tule läbi veest ja tulest, kui peaks juhtuma, et teisiti enam ei saa.