CY riided

Juuni 2017

by // // No Comments

Tere-Tere! Pole ammu kirjutanud. Olen hetkel pidamas loometegevusest väikest pausi. Tunnen, et pean ennast hetkel laadima ja täitma ning selletõttu kuna kirjutamine on ka minu jaoks loominguline tegevus, olen seda veidi edasi lükanud. Olen vahepealse aja tegelenud erinevate tegevustega, mis mind taaskord laadida aitaks. Loodan, et ma nüüd valesti ei kõla – midagi pole halvasti 😀 Lihtsalt kuna viimase poole aastaga on palju endast välja kirjutatud, siis nüüd vaja jälle materjali enda sisse saada. Lugesin Stig Rästa raamatut, kus oli selle kohta ka hästi öeldud – enam-vähem taoliselt, et kui “akvaarium on tühi, siis pole mõtet sealt laule välja punnitada ja kui akvaariumi täita ja see hakkab üle ääre ajama, siis on mõtet midagi kirjutada, kuna nagunii “ajab kõik üle ääre” “. Midagi sellist oli. Vot aga ei hakka pikalt siin seletama, lühidalt kokkuvõttes olen loomingulise laadimise pausil 😀 Eks oma osa täidab ka see, et väljas on (üldiselt) ikkagi suvi ja palju on õues oldud ja arvuti taha nii palju pole jõudnud ka. Eks muidu veidi olen ikka klaveri taha sattunud, aga natukene on fookus hetkel muudel asjadel. Ma olen hästi palju praegu lugenud, seega räägingi alustuseks raamatutest.

Robbie Williamsist ma enne suurt midagi ei teadnud. Eks suurimaid hitte olin ikka kuulnud, aga temast endast kui artistist väga ei teadnud. Samuti ei olnud ma kursis Take That loominguga, seega oli huvitav äratundmis hetk nii mõnegi loo puhul. Natukene oleks tahtnud sellist põhjalikumat ülevaadet, kuna raamat on üldiselt üles ehitatud stiilis “pilt – seal kõrval pikem kommentaar” ja nii terve raamatu vältel. Seega sellist väga ladusat ja siduvat juttu nagu ei olnud. Midagi sain aga aimu ikkagi. Mind aga huvitavad just selliste raamatute puhul, kuidas see või teine laul on sündinud – selles raamatus ma seda infot väga kätte ei saanud.

Vahur Kersnast ma ka lähemalt väga midagi ei teadnud. Taaskord, sellist üldist infot ikka, et tegu saatejuhiga ja et viimastel aastatel on ta raske haiguse küüsis olnud, aga rohkemat väga mitte. Seega see raamat läks mul väga kiiresti ja oli huvitav lugemine. Maalis temast hoopis teise pildi ette. Samuti palju pilte raamatus.

Samamoodi maalis teise pildi ette Stig Rästa raamat, mis mul ka väga kiiresti läks ning kiidan seda raamatut väga. Aus ja puhas ülestunnistus.

Viimasena, mis mul praegu pooleli on – E. Vilde “Mahtra sõda”. Ma ausalt ei tea kus ma varem elanud olen, aga mulle meeldib see raamat tohutult – julgen öelda, et see on mu viimase aasta lemmikraamat. Alguses oli väike kartus sees, et äkki on raske lugeda, nagu nende vanemate raamatutega kipub olema, sest kirjutamisviis siis ja tänapäeval on täiesti erinevad. Tõsi küll, nii mõnigi kord lugesin mõnda lõiku uuesti üle, et aru saada, mis nüüd taheti öelda, aga tegelikult on seda raamatut minu arust küll hea ja ladus lugeda. Mulle meeldib, et autor on paljud asjad kohe ära seletanud ja erinevaid kommentaare juurde lisanud, mis aitavad tolle aja olusid paremini mõista. Samuti on see raamat ka väga hea õpik. Mulle meeldivad raamatud, mis mulle midagi juurde annavad – mingit uut teadmist, infot mille üle mõelda. Tänu sellele raamatule tean ma nüüd, mis asi täpselt see Mahtra sõda ikkagi oli ning kuidas tol ajal talupojad hakkama saama pidid. Täitsa kurb tegelikult, aga ilmselt see kõik on meid, eestlasi, teinud selliseks nagu me täna oleme. Naudin seda raamatut väga ja rõõmu pakub veel see, et tegemist on tegelikult triloogiaga, seega peale seda raamatut ootab mind veel kaks raamatut. Loodan vaid, et need järjed on sama hästi ja põnevalt kirjutatud.

Olen ka mõningaid uusi roogasid(/roogi?) katsetanud. Kõigepealt kiidan väga sellist asja nagu orsotto. Seda sellepärast, et mulle muidu kruubid absoluutselt ei maitse. Too orsotto, mis on siis põhimõtteliselt nagu odrakruubist tehtud risoto, oli aga niiiiii hea! Tegin seda veel mitu korda ja teen kindlasti uuesti. Leiab nüüdsest tee minu sagedasti-tehtavate-retseptide hulka. Teiseks uueks avastuseks oli vaniljepuding, mida tegin ka vist kokku viis korda, et saavutada kõrgem vilumus 😀 Tegelikult hakkasin tegema creme brule’d, aga kuna mul ei ole seda leeklampi ning seega ei saa ma peale teha suhkrukrõbedikku, siis ei oleks ta enam ka creme brule vaid siis on ta põhimõtteliselt nagu vaniljepuding. Siiski on ta ka nii väga hea. Järgmise sammuna kavatsengi omale kuskilt leeklambi saada, et siis lõpuni välja minna.

Muusika kohapealt. Viimased esinemised olid suve avapidudel ja nüüd on väike paus sisse jäänud – järgmine esinemine on 7. juulil Valgas. Ootan väga-väga! Vasakpoolsel pildil olen Lõuna-Eesti suve avapeol CY Riiete kaunis kleidis (foto: Mariliis Nõmme). Möödunud nädalate jooksul käisin stuudios. Tegelesime looga #KSS. Laulsin uuesti sisse ühe lause, milles otsustasin sõnastust muuta ning lisaks kõik bäkid. Muidu nagu pole uute lugude kallal hetkel eriti progressi olnud. Eelkõige katsumegi nüüd laulu #KSS valmis saada, sest kõik vokaalid on sisse lauldud. Kui see laul valmis, siis liigume edasi järgmiste laulude kallale. Suureks üllatuseks avastasin ühel päeval, et Rebecca Black, kelle ühe laulu olin varasemalt ära kaverdanud (LINK), on mu videot maininud enda videos (VAATA SIIT) Ikka on tore, kui sind on märgatud 🙂

“Suveõhtutel” läheb minu arust ka päris hästi. Natuke enam kui kahe kuuga on laulul juba pea 400 000 vaatamist. Selles osas olen ennast ületanud. Laulude pealt on ka nii hea vaadata kui kiiresti ikka aeg läheb. Minu jaoks me alles andsime selle loo välja, aga juba on üle kahe kuu vana. Väga tavaline on, et kui olen äsja uue loo välja andnud, siis juba küsitakse, et millal järgmist saab 😀 Hetkel ma sellele veel vastata ei oska. Nii mõnigi uus laul on juba valmis, midagi on ka stuudios tegemisel ja mõnda kibelen väga stuudiosse viima kui eelmised valmis saavad, aga millist ja millal neist järgmisena välja anda, seda ma praegu ei teagi. Vaatame jooksvalt. Vaatame kuidas “Suveõhtutel” edasi läheb. Kui läheb hästi edasi, siis pole mõtet veel nii pea hakata uue lauluga eelmist summutama.

Aga kohtume juba sellel reedel! Ning postituse lõppu panen ka ühe kõige uuema klaverivideo minu poolt. Millal tuleb uus postitus? Hetkel lubada veel ei oska. Võib-olla tuleb jälle veidi pikem paus, võib-olla mitte. Vaatan seda jooksvalt ja midagi hetkel ei plaani. Kirjutamata ma aga ei jäta ning varsti on siin kindlasti ka uued postitused 🙂

Kes soovib osa võtta piletimängust, siis mine kiika minu Facebooki lehele: www.facebook.com/RenateOfficial

Nädalavahetuse esinemised

by // // No Comments

Esinen: 1. september Võllinge

Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.

Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.

Minu imeline kleit/tuunika pärineb Helena Fashionilt!

Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.

Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.

Aitäh kauni kleidi eest Cy Riided

Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.

Kiire nädal

by // // No Comments

Ma ei mõista kuhu see aeg ruttab. Eriti peale seda kui ma terveks sain. Põhimõtteliselt iga päev on olnud midagi teha. Igatahes viimasest (minu tegevusi kokkuvõtvast) postitusest tänaseni vahepealne aeg:

Olen kaks korda käinud stuudios. Esimene käik oli küll üsna lühike, teine pikk, kuid nende kahe käigu peale kokku saime linti laulu #AT taustavokaalid, laulu #M põhivokaalid ning esmakordselt hakkasime salvestama ka laulu #KSS, mille põhivokaalid purki saime. Eelmise nädala jooksul vahetasime veidi tagasisidet loo #AT asjus, aga põhimõtteliselt saimegi selle nüüd täiesti valmis ja lukku. Enne oli juba taust üsna terviklik ning kõik muud asjad ka paigas, seega läkski selle looga kiiresti – taustavokaalid peale ja valmis.

Seega nüüd jäävad luubi alla laulud #M ja #KSS, kus siis esialgu vaja need äsjasalvestatud põhivokaalid paika panna. Edasine kujutaks endast juba seda, et vaja ka neile taustavokaalid laulda, aga selle peale veel veidi vara mõelda, kuna enne tuleb (ilmselt) pikk tagasisidestamine nende laulude demode asjus. Igatahes olen väga elevil. Mulle meeldib väga see stuudioprotsess – see kuidas sa näed, kuidas sinu laulud, mis sa alguses klaveri taga toorelt kirjutatud ja mobiili salvestad saavad läbi produtsendi käe ja korralikult salvestatud vokaalidega hoopis uue ilme. Ehk siis lühidalt öeldes, kuidas üks laul kasvab beebist täiskasvanuks 😀

Lisaks minu enda lauludega peaks varsti ilmuma üks minu kirjutatud laul ühe teise artisti esituses. Ootan ka seda väga.

Tulles aga nüüd juba täpsemalt eelmisesse nädalasse, siis esmaspäevane päev oli päris tempokas. Hommikul olin veel vanemate juures Albus, kellele olin nädalavahetuseks külla sõitnud. Siis sõitsime oma koju, kust ma läksingi üsna kohe edasi linna stuudiosse. Peale seda tulin koju, tegin süüa ning läksime õue kasvuhoonesse müttama ning olime peale seda veel veidi õues. Lõpuks oli kell juba peaaegu seitse. Tulime tuppa. Koristasin, mängisime ja järsku oligi päev läbi. Õhtul veel jõudsin arvutis veidi oma kirju/asju üle vaadata ja magama sain alles poole ühe paiku, kuigi väsimuse tõttu oleks võinud varemgi minna.

Teisipäev oli kodune päev. Käisime jalutamas. Riisusin. Mängisime. Tegin süüa. Üsna selline tavaline kodus olemise päev, aga mulle meeldib kui on vahepealsete kiirete päevade vahel on just sellised rahulikud päevad ka kui saadki tegeleda selliste heade-lihtsate asjadega.

Kolmapäevast läksime Lõuna-Eestisse. Sain S.-ile kätte ka tema kergkäru, seega Lõuna-Eesti loodus ootas käru-vallutamist. Lõuna-Eestis püsisime kuni laupäevani, sest reedel oli mul esinemine Võrus, Club Tartus. Esinemisest endast. Kõigepealt tänan ja teen sügava kummarduse CY Riietele, kes oli mulle saatnud imeilusa pika punase kleidi. Nii palju kui ma ennast sain vahepeal lavalt korraks peegeldustest piiluda, siis laval oli see kleit veel efektsem. Igatahes väga kihvt ja mul polegi vist kunagi taolist liibuvat maani kleiti olnud. Ei meenu nagu küll.

Mul oli nii-nii tore Võru publikule esineda. Ma tajusin laval olles nii väga, et mind tõesti oodati ja taheti kuulata. Viimati käisin ma Club Tartus 2015. aasta juulis, seega tõesti väga pikka aega polnud ma saanud seal laval olla. Kunagi käisin seal vahepeal ikka väga tihti. Üht-teist oli ka laval ja saalis muutunud. Olen tõesti siiralt tänulik selle esinemise eest ja loodan, et saan peagi jälle Võrru esinema minna. Nii kahju, et kui kipuvad sellised eriti ägedad esinemised olema, siis keegi ei filmi 😀 Nagu ka seekord, filmimaterjali ega fotosid lavalt mul kahjuks pole.

Esinemistele järgnevad päevad kipuvad alati olema sellised veidi uimased. Ilmselt sellepärast, et kuigi ma saan alles väga hilja voodisse, siis hommikul on äratus ikkagi varakult ja siis veidi vegeteeridki läbi selle päeva. Siiski Võrust lahkudes ning Tartust läbi sõites käisin ka Sepa turul teist korda oma elus. Seekord aga ma ei ostnud absoluutselt mitte midagi. Võib-olla oleks nagu midagi saanud ka, aga läksin kindla eesmärgiga omale saada teksasi ja dresse, aga ei hakanud väga midagi silm ning mõni paar ei istunud seljas nii hästi kui oleksin lootnud. Sellepärast tulingi sealt tühjade kätega ära. Koju jõudsime päeva teises pooles ning väga kiiresti sai see päev endale ka lõpu. Pühapäeval käisime ühel sünnipäeval, kus praktiliselt olimegi terve päeva.

Ka selle nädala kaks päeva on juba läinud linnulennul. Sel nädalal on küll üldises plaanis rohkem kodus olemist, aga loodetavasti saame sel nädalal keskenduda laulude edasi tegemisele. Minu suvesingel ei ole ka üldse enam kaugel (ütlen vist seda juba sajas kord), tahan seda teile juba nii väga esitada ja kõigile suvetunnet juurde süstida. Pikalt sai seda laulu timmitud ja nüüd pikalt on ta oma aega oodanud ja lõpuks hakkab see aeg kätte jõudma.

Siiamaani sel nädalal olen palju jalutanud, teinud pisikesi istumisi, lugenud raamatut “Suured lootused” ning eile käisime S.-iga peale ligi et poole aastast pausi esimest korda Kohilas loovtunnis. Nüüd oleme terved ja gripihooaeg on möödas, seega loodan seal taaskord aktiivselt käima hakata. Täna ootab meie emmedegängi ees väike väljasõit ning poetrall. Loodetavasti tuleb tore päev – või noh, miks ei peaks tulema 😀

LOE EDASI…→

Endiselt tõbine…

by // // No Comments

Reedeks, 10. märtsiks olin saanud peaaegu terveks. Selle haigusega oli see naljakas lugu, et ühel päeval oli näiteks mul nohu rohkem, aga see eest kurk oli juba parem ning siis järgmisel päeval jälle vastupidi. Siiski ravisin ennast korralikult, sest kes ikka viitsib ja tahab haige olla. Tol päeval käisin Oru lauluvõistlusel žüriis. Olin seal ka varem hindamas käinud mõned aastad tagasi ning sel aastal oli mul suur rõõm sinna uuesti minna. Eelneval päeval oli mul aga kõige hullem haigusepäev üldse. Silmad jooksid tohutult vett, nina pidi kogu aeg nuuskama, pea paks otsas. Kartsin, et kuidas ma lähen sinna lauluvõistlusele vesistama. Öösel aga higistasin kõvasti ning ilmselt sellega sain suurest osast haigusest ka jagu.

11. märtsil, laupäeval, oli mu öösel esinemine Tartus, klubis Atlantis. Üldse kuidagi viimasel ajal on sattunud nii, et lühikese aja sisse on jäänud juba kaks esinemist Tartus ning selle kuu lõpus on üks veel tulemas – ei tea mis värk on. Sinna suunas hakkasime liikuma juba veidi peale lõunat, kuna käisime ka Albust läbi. Kohale jõudes sain veidi lihtsalt olla, siis panin lapse magama ning seejärel hakkasin sättima. Mul oli tol päeval veel veidi nina kinni ja köhane olla, aga õnneks suurem katastroof jäi tulemata, kuigi hiljem kui järele kuulasin, siis ega ma väga rahule ei jäänud… Siiski publik oli super, elati hästi kaasa ja oli tore. Järgmisel päeval startisime koju tagasi.

Suur aitäh CY Riietele imeilusa kleidi eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Sel nädalal oli alguses kindel plaan stuudiosse minna, samuti veel paar muud toimetust, aga kuna kurk oli endiselt haige ja nina veidi kinni, siis poleks sellel mõtet olnud, seega jätsin oma plaanid ära. Jube kaua kestab see haigus… Seega terve selle nädala olen ikka tasapisi enda ravimisega tegelenud, kuigi ta läheb lihtsalt nii aeglaselt ära. Iga päev ainult milligrammike tervem. Üldse mitte nii nagu tavaliselt külmetuse/gripiga kipub olema, et umbes nädal. Ilmselt haiguse tõttu olen veel ka veidikene rohkem uimasem kui tavaliselt. Näiteks väsisin ma sel nädalal juba palju varem ära ja jäin enda ööunne juba võrreldes varasemaga nii palju varem.

18. märtsil, laupäeval, ehk homme on mul esinemine Pärnus, ööklubis Mirage. Mirage’ist on mul alati olnud väga soojad mälestused, sest seal on alati olnud kuidagi nii minu publik. Selleks ning järgnevateks esinemisteks vahetasin ka ühe cover’i oma kavast välja. Nimelt esitan ma live’idel valdavalt omaloomingut, aga olen juba üsna mitu aasta teinud nii, et esitan ka ühe Eesti “klassiku” ning ühe värske hiti välismaalt. Kuna eelmine hitt välismaalt, “Faded”, ei ole enam nii aktuaalne, siis vahetasin selle ühe uuema vastu välja. Tavaliselt alati kui ma hakkan mõnda välismaa laulu esimest korda live’is laulma, siis on nagu eriti sabin sees. Näiteks kui ma Vana-Veskil esinemas käisin, kus oli mul megapikk esinemine, siis ma esitasin ka laulu “Bailando”, mille pärast veidi muretsesesin, aga lõpuks läks kõik väga hästi. Seega eks ma seekord ka veidi muretsen, aga kes taipab mu blogi enne mu esinemist lugeda, siis teab, et on oodata üllatust 😀 Oma nohuse ninaga olen seda laulu ka iga päev sel nädalal harjutanud.

Muusika kohapealt nii palju, et nii pea kui terveks saan, on plaan kindlalt stuudiosse minna. Õnneks aga laul #AT on edasi arenenud – põhivokaalid on paigas, mõned taustavokaalid ka, aga nüüd on sellele veel taustavokaale vaja, siis veel veidi üleüldist timmimist ning siis on see laul ka valmis. Päris mitu laulu on stuudios pooleli ning oleks vaja neid edasi hakata tegema. Tahan terveks saada juba!!

2. juunil esinen Türil! Kindlasti on seal kuulda ka minu suvesinglit #SÕ Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/236965256767979/