https://menu.err.ee/681265/kuula-kuidas-kolavad-eesti-laul-2018-poolfinalistid-klaveril
Esinen: 20. august Vaba Rahva Laul Paides
Jaanuar on jäänud selja taha ning vaikselt läheneme kevadele (minu mõtetes). Ootan juba seda soojemat aega. Ei ole mina väga külma inimene, vahepeal veidi võib, aga Eesti talv kisub minu jaoks pikaks. Igatahes selja taha on jäänud taaskord mõningaid toimetusi.
Heia-heia! Möödunud on taas veidi aega minu eelmisest tegevuspostitusest. Vahepealsesse aega on mahtunud nii mõndagi: LOE EDASI…→
Esinen: 18. november Tartu, Sõbra Pesa
Märkamatult on lennanud mööda juba pea kaks nädalat. Ning samamoodi suvi. Ühel päeval kui jalutamas käisin tuli mul tohutu kurbus peale, sest õues oli juba jahedam ja sain lõplikult aru, et selleks korraks läbi ta jälle ongi. Nii kiiresti. Mida kõike veel oleks võinud teha. Ootan vist seekord erinevate aastatega võrreldes kõige rohkem juba uut suve. Isegi jõuluootust ei ole hetkel veel, mis mul tavaliselt suve lõpuks ikkagi vaikselt tekkima hakkab… Täitsa kurb on olla kohe.
Räägin aga vahepealsetest esinemistest. Augusti lõpus käisin esinemas Põltsamaal, kuhu viimati sattusin päris ammu. Ühtlasi teadsin, et kohale tulemas on mitu fänni, kellega aeg-ajalt meil suhtlus käib, seega oli tore ka neid inimesi lõpuks näost-näkku näha 🙂 Kogemata unustasin kõrvamonitori maha, mis on saanud mulle “elupäästjaks” viimastel aastatel, seega olin veidi pabinas. Eks tegelikult peab igas olukorras oskama hakkama saada, aga kõrvamonitor on minu jaoks täiesti asendamatu eriti just nendel puhkudel, kui heli mingil põhjusel ei saa olla väga hea. Näiteks seal Põltsamaal oli mu selja taga kohe kivist sein, mis kuidagi väga veidralt heli tagasi põrgatas ning seetõttu ei saanud ma esinedes ka kohe “lainele”. Tundsingi, et pool esinemist võttis nagu aega sisse elada ja siis tuli ka häälde kuidagi kohe kindlus ja ülejäänud pool esinemist läks paremini. Siiski aga rahvas oli tore ja oli armas esinemine.
Kleit/tuunika: Helena Fashion
Väljas oli too õhtu üsna külm, seega läksin jälle seda teed, et kandsin teksasi + tuunikat, kuigi tavaliselt esinen kleidiga. Üks naljakas seik ka… Olin kogemata unustanud maha kleidi juurde käiva vöö, mis selle kenasti kehasse tõmbab, seega tekkis olukord, kus pidin ruttu Põltsamaalt leidma mingi vöö aseaine. Alguses käisime Maximas ja oleksin peaaegu ostnud meeste ujumispüksid, et sealt pealt võtta endale valge pael, millega tavaliselt siis puusa pealt püksid kinni tõmmatakse 😀 Otsustasin aga veidi veel ringi vaadata ja sain hoopiski lillepoest omale kaks pool-läbipaistvat kena laiemat paela, millest siis endale vöö “ehitasin”. Ajas asja ära küll 😀
1. septembril, käisin esinemas Puhja vallas, Võllinge külas, Kõhe talus. See oli ka väga armas ja teistmoodi esinemine. Teistmoodi sellepärast, et esiteks olid lava ees ainult lapsed, keda ma tavaliselt enda esinemistel väga ei kohta ning teiseks sellepärast, et esinemine toimus korraldajapaari taluõues, mis oli väga kihvt ja tekitas mõnusa hubase tunde. Nende taluhoov oli väga kaunis ja enne mind oli ka põhjalik programm lastele välja mõeldud. Lastele esinemisest nii palju, et tundsin ise ka väikest “mugavustsoonist” välja astumist ning teadsin, et tegu on esinemisega, kus on vaja ka publikuga rohkem suhelda. Seega sain ennast selles osas arendada 😀 Kuna eks ma muidu ju veidi uje olen, aga mis parata, tuleb ka seda külge endas arendada ja õppida paremini publikuga suhtlema. Noored pidasid terve esinemise mul lava ees kenasti vastu ja ilmselt teadsidki mind ainult tänu laulule “Suveõhtud”, sest sellele elati metsikult kaasa ja teati ka sõnu. Esinemine oli võrdlemisi pikk – 15 laulu. Peale laulmist tegime veel pilte ja nii armas oli vaadata, kuidas lapsed on ikka nii siirad, tulevad ja kallistavad ning ütlevad armsaid asju.
Kandsin kleiti, mille alguses arvasin, et pean maha kandma. Dekoltee koht oli umbes naba juures ja kuigi tegu pidi olemas maani kleidiga, siis oli ta lühem ja veidi veidras pikkuses. Viisin tolle aga õmbleja juurde, kes seda siit sealt kohendas ja minu arust tulemus tuli väga kihvt 😛 Sel nädalavahetusel olen aga juba Tartus ja Märjamaal, kus toimuvad suve lõpupeod. Kindlasti on tulemas rahvarohked esinemised, seega ootan väga. Märjamaal ma kusjuures polegi kunagi varem esinenud. Kohtume!
Esinen: 6. oktoober Räpina, Klubi Võhandu
Eelmisel nädalal oli mul kolm ülesastumist, põhimõtteliselt. Kõigepealt esmaspäeval oli saate “Suvestuudio” salvestus Nõmmel. Pakkumine tuli üsna viimasel hetkel, seega ega ennast väga selleks ette ei saanud valmistada. Samuti öeldi, et laulma peaks live’is, mis mu alguses üsna skeptiliseks tegi, sest teles tümmi peale lauldes on väga lihtne eksida ning orgaanilisusest väga juttu ei saa olla. Keeruline seletada, aga kindlasti oleks lihtsam esineda akustiliselt, kus ka teised pillid on orgaanilisema kõlaga, kui võtta taustaks laul, kus iga instrument on viimse täpsuseni paika aetud – see eeldab ka vokaalselt väga suurt täpsust. Samuti ka igasugused tehnilised küsimused.
Igatahes… veidi mõtlesin ja otsustasin, et ilmselt tulebki selline pakkumine põhjusega ja olekski aeg see päris tele-live ka ära proovida, et ei juhtuks nii, et kui tulevikus mõnes väga suures projektis peaksin osalema, siis oleks see mul esimene kord niiviisi tele-live’i laulda ja oleks suht teadmatus. Hommikul meigi tegin kodus ise, autos jõudsin laulud mõned korrad läbi laulda ja sellega põhimõtteliselt mu ettevalmistus piirduski, kuna pakkumise sain eelmise päeva hilisõhtul. Ise “Suveõhtutega” eriti rahule ei jäänud, “Stiihia” tundus aga üllatavalt hea. Intervjuud võtsin vabalt ja kuigi ilmselt on aru saada, et mul nii mõneski küsimuses tõmbas juhtme kinni, siis vist sain hakkama ikka 😀 Eetris oli saade neljapäeva õhtul.
Intervjuud vaata siit: https://youtu.be/7aegWLY7ePM
Laulu “Stiihia” esitust kuula siit: https://youtu.be/6_PsQzVvQGo
Reedel sõitsime Saaremaale, kus mul oli ööklubis Privilege esinemine. Kui ma eelmine kord käisin oli ka vastasmajas minu arust Koit Toome 😀 nagu ka sel korral… saatusesõrm 😀 Esinemine läks hästi, vähemalt ise jäin rahule. Kuulsin ennast hästi ja sound tundus üldiselt ka väga hea olevat.
Näen viimasel pildil ületume välja, aga seda lihtsalt sellepärast, et seal oli nii pime. Viimasel hetkel otsustasin ka kleidi ära vahetada ning otsustasin CY Riiete imekauni kleidi kasuks. Järgmisel päeval sõitsime tagasi mandrile ja edasi Haapsallu. Õhtul oli esinemine sealses ööklubis Africa.
Järgmine esinemine siis sel laupäeval Põltsamaal. Pole seal väga ammu esinemas käinud ja ootan põnevusega. Väga ootan ka suuri esinemisi suve lõpupidudel, vali endale sobiv ja tule ka kohale!
Märjamaa: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/mitmesugust/suve-lopupidu-2017-222345/
Tartu: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muusika-ja-teater/suve-lopupidu-2017-virus-222574/
Eelmine nädal taaskord kadus kuhugi. Olulisemad sündmused olid esiteks pikk intervjuu Tre Raadio Pärnu eetris. Kohal pidin juba olema kell kaheksa ning järgnevad kaks tundi vestlesime igasugu erinevatel teemadel. Kahjuks tervet intervjuud alles ei ole, aga ühte osa sellest saate kuulata siit lingilt: https://www.mixcloud.com/TreRaadio/11082017-oli-suvehommiku-k%C3%BClaliseks-lauljatar-renate/
Oli tõesti väga tore ning jutu vahepeale kuulasime muusikat nii minult kui teistel artistidelt. Sama päeva õhtul oli mul esinemine Antslas, Hauka laada avapeol. Kuna tol päeval läks päris kiireks toimetamiseks, siis ei jõudnud ma kahjuks esinemise proovi teha. Seekord kasutasin üle pika aja maamonitore ja kuigi alguses ma suurt midagi ei kuulnud, siis mida edasi, seda paremaks heli minu jaoks läks. Tore oli aga see, et publik oli väga kaasaelav. Natuke naljakas on vaadata seda, et kui varasemalt on mu põhilaul esinemistel olnud “Stiihia”, siis natuke nagu lausa heas mõttes imelik on see, et enam see või mõni teine laul polegi nii suur magnet, vaid rahvas konkreetselt ootab “Suveõhtuid”. Mul on muidugi selle üle väga hea meel. See laul on ka mulle endale kuidagi hoopis teistmoodi rahvast haarav, sest kui varasemalt on mu laulud olnud üsna mingi kindla vanusegrupi suunitlusega, siis selle loo puhul on näha, et see meeldib nii päris väikestele, keskmistele, kui ka vanematele. Üldiselt ei saa aga teiste lugude üle ka kurta, sest rahvas oli tõesti mõnusalt kaasaelav. Kauni kleidi sain taaskord CY Riietelt.
Tere august! Kuigi varsti peab ka sinuga hüvasti jätma. Suvi on möödunud meeletu tempoga ja kuna üldkokkuvõttes pole meid ilmaga sel aastal väga õnnistatud, siis on nii kahju, et see suveaeg juba hakkabki läbi saama. Nii natukene seda meile ainult anti 🙁 Võiks loota, et äkki sügis on siis soojem, aga kes seda praegu teab. Ma ei oota sel aastal üldse talve, kuidagi nii värskelt on veel meeles see külm aeg ja end paksult riide toppimine, seega ootan juba uut suve, aga sinna läheb kõvasti aega…
Kihvtid jalanõud pärinevad Helena Fashionilt!
Seekord tuleb üks üüberminipostitus, aga kuna ei taha postituste vahele liiga pikka vahet jätta, siis teen selle siiski ära:
Heia-heia! Viimane nädal on jälle lennanud uskumatul kiirusel. Kolmapäevast pühapäevani oli kogu aeg pidev-põnev programm peal. Aga kõigest järgemööda. Kolmapäeval peale lõunat startisime Karksi-Nuia poole, et pidada maha üks uus fotoshoot. Eelmine kord pildistasin koos Fotoraadiga oktoobris oma lapsepõlvekodu kandis Albus ning kuna mulle nendega koostöö väga meeldis, siis otsustasin ka sel korral nende kasuks. Seekord aga olime ainult looduses, seega oli veidi teistmoodi kogemus võrreldes sisetingimustega. Kõigepeal läksin Maigreti juurde meiki, keda väga kiidan. Kes tunneb huvi, siis minge kiigake ta Facebook’i lehele. 
Otsustasime seekord pildistada veidi kaugemal ehk Karksi-Nuias. Ma pole seal kunagi käinud, ainult läbi sõitnud. Teadsin aga, et seal on kauneid kohti, kus pildistada. Peale meiki alustasime pildistamist üsna hilja, seega päris kõiki kohti isegi ei jõudnudki ära pildistada, aga usun, et materjali saime küllaga. Seega ei jõua ära oodata, mis sealt tulemas on. Peale pildistamist sõitsime veel tunnikese edasi ööbimiskohta ning üsna kohe läksime magama.
Veidi kaadritagust piilumist
Järgmisel päeval oli vabakava, ent see-eest siiski tegus. Vahepeal paistis veidi ikka päikest ka, aga muidu sai palju ringi käidud ja toimetatud. Samuti juhtus ka see…
Omaenese lollus ja eks üritan sellest olukorrast õppida seda, et peab olema ettevaatlik ja ei tasu tormata. Tol päeval sadas vihma, seega jooksin ruttu autost poeukseni, aga poeukse ees olev metallrest, mis vist muidu mustust kogub, oli väga libe, seega panin põlve maha ning sain omale kena mustri jalale. Vapralt tatsasin veel poodi edasi ka, aga ühel hetkel tundsin, et püksipõlv oli veriseks imbunud. Läksin autosse tagasi ja vaatasin, et mis siis juhtus. Esimene reaktsioon oli kohe, et “palun mitte ainult õmmelda”. Sest nendest mitmetest haavadest üks haav tundus mulle esmapilgul üsna sügav. Otsisin google’ist kus Otepääl arsti juurde saab minna ning sattusin väga toreda arstitädi juurde, kes mind kohe aitas, haava puhastas ning siis plaastrid pani ja sideme ümber. Polnudki vaja õmmelda. Kõndimisega õnneks üldiselt probleemi ei tekkinud, aga kükitada ja jalga “kägardada” on raske ja ebameeldiv. Seega kui ma siin hiljuti alles mõtisklesin, et äkki jõuan veel lähiajal ujuma, siis eks ole näha, mis sellest mõttest nüüd saab, kuna praegu ma sellele haavale küll ligunemist lubada ei saa.
Siiski otsustasin kohe, et ei lase sel kõigel enda tuju rikkuda. Elu toimub edasi. Järgmisel päeval oli täitsa suvi ning tegelesime selle nautimisega. Lõpuks õhtu poole jõudsime Viljandisse, kus mul öösel oli esinemine. Esinemisega jäin muidu väga rahule – kõiki laule lauldi kõvasti kaasa, eriti laulu “Suveõhtud”, mille pärast on mul muidugi väga hea meel! Seega loodan, et äkki varsti kohtume jälle 🙂 Sidemes jala peitsin kenasti kleidi alla 😀 Ühe väikse video panin ka oma Facebook’i lehele, kes soovib piiluda, saab seda teha SIIT!
Magama sain umbes kolme paiku ja uuel päeval oli juba pool 8 äratus, seega olin suhteliselt läbi omadega 😀 Päeva peale läks seda väsimust õnneks vähemaks, aga õhtul jäin küll vist sekundiga magama. Tollel päeval muidu käisime Maheda Muusika Festivalil ning õhtul vaatamas etendus “Elagu eurotoetused”, mis toimus Arukülas. Võtsime ka sel korral lapse kaasa ja saime kenasti hakkama. Loodan suvel veel mitmele vabaõhuüritusele jõuda. Praegu on kohe selline suur janu nende järele.
Pühapäeval käisime uuesti Maheda Muusika Festivalil. Eelkõige vaatamas Daniel Levi esinemist, keda ma varem polnud live’is näinud, seega Eesti artistidest taaskord uus linnuke kirjas. Esmaspäev oli üsna tavaline kodus olemise päev, ent läks sellegipoolest nii kiiresti. Hommikul käisime rattaga sõitmas, veidike lugesin, tegin kodus jäätist ja alustasin moosi sisse tegemisega. Päris palju on veel vaja ka teha. Õhtul veel üks väike rattatiir ja kuidagi see päev kadus kuhugi. Aa ja vahepeal sain veidi päevitada ka. Oli üks tõsiselt ilusa ilmaga ilus päev 🙂 Loodan tänasest päevast sama ja kavatsen neid päevi täiega nautida.
Esinen: 1. september Võllinge
Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.
Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.
Minu imeline kleit/tuunika pärineb Helena Fashionilt!
Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.
Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.
Aitäh kauni kleidi eest Cy Riided
Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.
Tere juuni! Oh, kuidas mulle praegune aeg meeldib. Õues on soe! Uskumatu. Eesti sügistalvkevad kestab ikka liialt kaua, kuigi see oleks juba parem variant, kui kevad kestaks kauem ja sügistalv selle arvelt vähem, aga ilmselt siis oleks neid erinevaid haiguseid veel rohkem ja sel kevadel sain sellest korralikult isu täis, seega peab vist leppima sellega mis on. Igatahes tore aeg on, hingan seda suveõhku sisse ja olen rõõmus.
Sel korral teen ühe turboülevaate nädalale ja väga pikka juttu ei tee. Laupäeval, 27. mail, käisime Jäneda laadal. Kui terve maikuu jooksul olin ma saanud laatadelt kõike vajaminevat, aga mitte midagi endale, siis Jäneda laadal õnnestus mul paar asja lõpuks endale ka skoorida. Pean tõdema, et ma pole vist kunagi maikuu jooksul neljal laadal käinud ja natukene nagu sain selle viimase laadaga juba isu täis ka. Nüüd ongi hea juunikuus taastuda ja juulis jälle ringi vaadata. Vähemalt ma praegu ei tea ka ühtegi suuremat laata, mis juunis tulemas oleks. See eest on juunis jaanipäev! Ma muidugi pole seda kunagi eriti tähistanud, aga tore on ikka kui selline tähtis päev tulemas on 😀 Äkki sel aastal tähistan siis, eks näis…
Esmaspäeval, 29. mail, oli meil taas akustilise esinemise proov. Tasapisi liigume, mul on hea meel, et meil on vähemalt praegu üsna kindel siht juba silme ees ja erinevad mõtted õhus. Ülejäänud nädal on olnud võrdlemisi rahulik.
Kolmapäeval toimetasin kodus. Leidsin omale uue õmbleja, kodule palju lähemal, nii et olen siin mõningaid asju viinud õmblejale. Lisaks sel nädalal veel korjanud nurmenukke, et oleks hea talvel und-tekitavat-teed juua. Rohinud, riisunud, kokanud, lugenud, muusikat kirjutanud, laulnud, rattaga sõitnud – kõik need tüüpilised asjad 😀 Täna enne lõunat käisin juuksuris, sest juba homme on minu esimene väliesinemine sel aastal! Ehk siis esinemine Türi lauluväljakul, kus toimub Kesk-Eesti suve suur avapidu. Ja juba sellele järgneval päeval olen Põlvas, Lõuna-Eesti suve suurel avapeol! Seega nädalalõpp tuleb põnev. Vaatan kindlasti oma live-kava üle, mõtlen mida selga panna, valmistun vaimselt. Mõlemal üritusel esinen juba peo esimeses pooles, seega kes soovib kuulama tulla, siis tulge varakult kohale! Jama on ainult see, et viimaste päevadega on mul hääl jälle ragisema hakanud. Räägin, räägin ja siis hakkab ragisema. Ehk siis mingi tõbi jälle hiilib ligi? Nendest on juba ausõna siiber 😀 Loodan aga siiski, et läheb paremaks ja pean nädalavahetuse laval kenasti vastu. Kes aga tahab võita tasuta pääset üritusele, siis veel täna õhtuni on aeg osaleda minu Facebook’i lehe loosis, mille leiad SIIT!
Postituse lõppu mainin ka ära, et minge poodi ja ostke Jäämari jäätiseid, sest need on lihtsalt nii head!
Sel nädalal tahtsin ka üle pika aja teha klaverivideoid, aga nagu needus tuleb aeg-ajalt mul mingeid tehnilisi takistusi ette. Nii ka sel korral. Tegime meie stuudiotoas väiksed ümberkorraldused ning sain ühe suure kapi omale seina, kuhu läks kõik mu pult ja võim, aga nüüd ei ulatu enam mu juhe kaamerani, seega pean lähiajal omale uue pikema juhtme muretsema ning siis saan uuesti videoid teha. Näpud juba sügelevad ja mitu videot ootab tegemist.
Aga vot, hetkel niiviisi lõpetangi ja homme-ülehomme kohtume!
Ma ei mõista kuhu see aeg ruttab. Eriti peale seda kui ma terveks sain. Põhimõtteliselt iga päev on olnud midagi teha. Igatahes viimasest (minu tegevusi kokkuvõtvast) postitusest tänaseni vahepealne aeg:
Olen kaks korda käinud stuudios. Esimene käik oli küll üsna lühike, teine pikk, kuid nende kahe käigu peale kokku saime linti laulu #AT taustavokaalid, laulu #M põhivokaalid ning esmakordselt hakkasime salvestama ka laulu #KSS, mille põhivokaalid purki saime. Eelmise nädala jooksul vahetasime veidi tagasisidet loo #AT asjus, aga põhimõtteliselt saimegi selle nüüd täiesti valmis ja lukku. Enne oli juba taust üsna terviklik ning kõik muud asjad ka paigas, seega läkski selle looga kiiresti – taustavokaalid peale ja valmis.
Seega nüüd jäävad luubi alla laulud #M ja #KSS, kus siis esialgu vaja need äsjasalvestatud põhivokaalid paika panna. Edasine kujutaks endast juba seda, et vaja ka neile taustavokaalid laulda, aga selle peale veel veidi vara mõelda, kuna enne tuleb (ilmselt) pikk tagasisidestamine nende laulude demode asjus. Igatahes olen väga elevil. Mulle meeldib väga see stuudioprotsess – see kuidas sa näed, kuidas sinu laulud, mis sa alguses klaveri taga toorelt kirjutatud ja mobiili salvestad saavad läbi produtsendi käe ja korralikult salvestatud vokaalidega hoopis uue ilme. Ehk siis lühidalt öeldes, kuidas üks laul kasvab beebist täiskasvanuks 😀
Lisaks minu enda lauludega peaks varsti ilmuma üks minu kirjutatud laul ühe teise artisti esituses. Ootan ka seda väga.
Tulles aga nüüd juba täpsemalt eelmisesse nädalasse, siis esmaspäevane päev oli päris tempokas. Hommikul olin veel vanemate juures Albus, kellele olin nädalavahetuseks külla sõitnud. Siis sõitsime oma koju, kust ma läksingi üsna kohe edasi linna stuudiosse. Peale seda tulin koju, tegin süüa ning läksime õue kasvuhoonesse müttama ning olime peale seda veel veidi õues. Lõpuks oli kell juba peaaegu seitse. Tulime tuppa. Koristasin, mängisime ja järsku oligi päev läbi. Õhtul veel jõudsin arvutis veidi oma kirju/asju üle vaadata ja magama sain alles poole ühe paiku, kuigi väsimuse tõttu oleks võinud varemgi minna.
Teisipäev oli kodune päev. Käisime jalutamas. Riisusin. Mängisime. Tegin süüa. Üsna selline tavaline kodus olemise päev, aga mulle meeldib kui on vahepealsete kiirete päevade vahel on just sellised rahulikud päevad ka kui saadki tegeleda selliste heade-lihtsate asjadega.
Kolmapäevast läksime Lõuna-Eestisse. Sain S.-ile kätte ka tema kergkäru, seega Lõuna-Eesti loodus ootas käru-vallutamist. Lõuna-Eestis püsisime kuni laupäevani, sest reedel oli mul esinemine Võrus, Club Tartus. Esinemisest endast. Kõigepealt tänan ja teen sügava kummarduse CY Riietele, kes oli mulle saatnud imeilusa pika punase kleidi. Nii palju kui ma ennast sain vahepeal lavalt korraks peegeldustest piiluda, siis laval oli see kleit veel efektsem. Igatahes väga kihvt ja mul polegi vist kunagi taolist liibuvat maani kleiti olnud. Ei meenu nagu küll.
Mul oli nii-nii tore Võru publikule esineda. Ma tajusin laval olles nii väga, et mind tõesti oodati ja taheti kuulata. Viimati käisin ma Club Tartus 2015. aasta juulis, seega tõesti väga pikka aega polnud ma saanud seal laval olla. Kunagi käisin seal vahepeal ikka väga tihti. Üht-teist oli ka laval ja saalis muutunud. Olen tõesti siiralt tänulik selle esinemise eest ja loodan, et saan peagi jälle Võrru esinema minna. Nii kahju, et kui kipuvad sellised eriti ägedad esinemised olema, siis keegi ei filmi 😀 Nagu ka seekord, filmimaterjali ega fotosid lavalt mul kahjuks pole.
Esinemistele järgnevad päevad kipuvad alati olema sellised veidi uimased. Ilmselt sellepärast, et kuigi ma saan alles väga hilja voodisse, siis hommikul on äratus ikkagi varakult ja siis veidi vegeteeridki läbi selle päeva. Siiski Võrust lahkudes ning Tartust läbi sõites käisin ka Sepa turul teist korda oma elus. Seekord aga ma ei ostnud absoluutselt mitte midagi. Võib-olla oleks nagu midagi saanud ka, aga läksin kindla eesmärgiga omale saada teksasi ja dresse, aga ei hakanud väga midagi silm ning mõni paar ei istunud seljas nii hästi kui oleksin lootnud. Sellepärast tulingi sealt tühjade kätega ära. Koju jõudsime päeva teises pooles ning väga kiiresti sai see päev endale ka lõpu. Pühapäeval käisime ühel sünnipäeval, kus praktiliselt olimegi terve päeva.
Ka selle nädala kaks päeva on juba läinud linnulennul. Sel nädalal on küll üldises plaanis rohkem kodus olemist, aga loodetavasti saame sel nädalal keskenduda laulude edasi tegemisele. Minu suvesingel ei ole ka üldse enam kaugel (ütlen vist seda juba sajas kord), tahan seda teile juba nii väga esitada ja kõigile suvetunnet juurde süstida. Pikalt sai seda laulu timmitud ja nüüd pikalt on ta oma aega oodanud ja lõpuks hakkab see aeg kätte jõudma.
Siiamaani sel nädalal olen palju jalutanud, teinud pisikesi istumisi, lugenud raamatut “Suured lootused” ning eile käisime S.-iga peale ligi et poole aastast pausi esimest korda Kohilas loovtunnis. Nüüd oleme terved ja gripihooaeg on möödas, seega loodan seal taaskord aktiivselt käima hakata. Täna ootab meie emmedegängi ees väike väljasõit ning poetrall. Loodetavasti tuleb tore päev – või noh, miks ei peaks tulema 😀