Olen korduvalt oma blogi hakanud otsast peale läbi lugema, et meenutada, mida ma 2-6 aastat tagasi tegin, nii ka praegu. Alguse poole on ikka päris naljakas lugeda – laps, mis laps 😀 aga kindlasti viie aasta pärast loen ka oma tänaseid postitusi ja muigan omaette. Mul on selle üle vähemalt hea meel, et mu postitused on vähe põhjalikumaks muutunud, alguses olid mu sissekanded ikka väga tihti vaid paari lauselised.

Oh, olid ajad. Mu muusikutee oli ka siis no nii alguses, et kohe ikka oli. Nüüd aga puhuvad uued tuuled, elu on palju muutunud, arusaam inimestest ja maailmaasjadest, ka vaade muusikale on muutunud. Veidike kahju on, et seda positiivset naiivsust on minus palju ära kadunud, aga see kaduski siis ära, kui ma naiivselt arvasin, et kõik inimesed on ilusad ja head. Praegu on aga taas laps minu elus see, kes on suutnud mulle õpetada, et väikestest asjadest peab rõõmu tundma ja minu päevad algavad naerusuil. Võrreldes pooleteise kuni kolme aasta taguse ajaga, mil olin oma elus jõudnud mingisse musta punkti, olen täna täiesti teine inimene ja vaikselt taastun-arenen. Ehk kunagi räägin sellest lähemalt, hetkel aga, mil olen alles teel, ei hakka ma poolikut lugu kirja panema. Tunnen tõesti endas uut hingamist ja sädet!

Soovin teile ilusat päeva!

Meenutus Taebla esinemise proovist 18.06