Mõtlesin, et oleks tore täna veidi loomingulisem pealkiri panna, ilma põhjuseta 😀 Ma tunnen, et kevade saabumisel löön ma õitsele ja tuju läheb aina paremaks. Suuremad külmad on läbi, päike paitab tasakesi, õues on nii mõnus! Viimase ülevaatliku postituse oma tegemistest tegin ligi kuu tagasi, katsun nüüd vahepealse aja olulisemad tegemised kokku võtta: LOE EDASI…→
stuudio
Veebruari toimetusi + klaverivideod veebruar 3
Ansambel Tänatehtu on tulnud välja uue looga, mille eestikeelsete sõnade autoriks olen mina, kuula SIIT!
Alustan postitust meeldetuletusega, et minu riideid on võimalik omale osta Sits & Sats moetäikast, mis asub Tallinnas, Liivalaia 40! Enamus riideid jääb alla 10 euro ning tegu on hästi hoitud/vähe kasutatud või täiesti uute riietega, mis on minu kappi seisma jäänud. Boks nr. 120!
Oktoobri lõpp
Esinen: 10. november Võru, Club Tartu / 11. november Viljandi, Cheers / 2. detsember Rapla, klubi Madhouse
Oktoobri lõppu mahtus nii mõnigi muusikaline toimetus. Esiteks saime mitu korda kokku oma akustilise kava pundiga – kinnistasime materjali, mille oleme juba läbi võtnud. Võib ütelda, et veel viimased ponnistused ning siis ilmselt oleme lavaküpsed. Minu jaoks on sellises koosseisus üles astumine esmakordne kogemus, seega natuke on hirm ka sees ja teiste kogenud bändikaaslaste juttude järgi võtabki alguses mitu kuud tegelikult aega, et kava kinnistuks, aga et lava ongi selleks parim koht, kuna prooviruumis on ikka õhkkond vabam, pole pingeid, ei oska hinnata kuidas rahvas reageerib ning mida täpselt lugude vahel rääkida. Ehk siis tõeline “proov” algab alles laval, aga vähemalt me ikkagi enam-vähem saame aru, mida me sinna lavale läheme tegema 😀 Et päris nii muuseas ka ei lähe, et “ah, las lava õpetab” – oleme ikkagi korralikult juba valmistunud. LOE EDASI…→
Toimetusi + veel üks uus laul
Juhõissa, minu kõige uuemal laulul “Suveõhtud” täitus üks miljon vaatamist! Vaata/kuula uuesti SIIT!
Lühikese aja sisse on jäänud kahe uue loo välja andmised, milles olen olnud osaline ja mis on rännanud kellegi teise esitusse. Kõigepealt Dolores uus laul ning nüüd hiljuti Kapriizi laul. Kui Dolorese laulu puhul olid vaid sõnad minu sulest, siis Kapriizi puhul on kogu laul ilmunud minu sulest ning hiljem Lenny LaVida teinud sellele siis kihvti kuue. Saad seda kuulata SIIT!
8.-13.02 + klaverivideod veebruar 2
Kõikse kaunimat sõbrapäeva Teile!
Noniii. Nagu ikka. Taaskord kokkuvõte minu vahepealsetest tegemistest, seekord olen aga keskendunud rohkem nö. “suurematele sündmustele”. Eks teinekord räägin siis rohkem ka sellist igapäeva ja pudi-padi juttu.
8. veebruaril, kolmapäeval, käisin ETV stuudios salvestamas intervjuud ja reklaamklippi saatele “Eesti Top7”, mis oli eetris järgmise päeva õhtul telekanalil ETV2. Võistlustulle läks laul “Täiskuuööl”. Enne salvestust olin ma just Ülemistel pangas ning kuna seal läks veidi kauem, kui ma arvasin, siis läks mul järsku niiiii kiireks. Ruttu-ruttu jõudsin ETV stuudiosse. Ei jõudnud ennast korralikult enam sättidagi ja juba hüppasin kaamera ette. Mulle ei meeldi tegelikult üldse kiirustada. Nii jäävad asjad kahe silma vahele. Nagu näiteks see, et mul see pusa/kardigan jumala viltu seljas 😀 Kohutav… Igatahes intervjuud saate järele vaadata siit, vali kuupäevaks 9.02 ning minu intervjuu alagb 15:36: http://etv2.err.ee/v/kultuur/eesti_top_7/saated/c8c3bb9f-ec07-4d60-8b6e-c7c0d8b5870b/eesti-top-7
Ning olen väga tänulik, kui ka loo poolt hääletate: http://etv2.err.ee/l/kultuur/eesti_top_7 Kerige veidi alla poole, vajutage minu video all “hääleta” ning siis tuleb veel veidi alla poole kerida ja vajutada oranžil nupul ka “hääleta” (alles siis läheb hääl kirja!)
Samal päeval hiljem käisin ka korraks stuudios ning laulsin laulule #M esimesed vokaalid sisse. Huvitav fakt laulu kohta: See on salmide puhul mu kõige madalam laul üldse! Tegelt, ma ei tea kui väga huvitav see on, aga ma stuudios sisse lauldes pidasin seda päris huvitavaks 😀 Ta lihtsalt istub suht pikalt seal madalas registris ja üritasin tähelepanu stuudios just sellele pöörata, et kõik madalad noodid ka kenasti välja kostuks, mitte ei oleks lihtsalt “sooja õhu pealt lauldud”. Koju jõudsime alles hilja õhtul. Hetkel ootangi esimest tulemust laulust #M koos vokaalidega ning sama asi lauluga #AT – need on siis hetkel need lood, mis on stuudios luubi all. Teiste kallal on praegu vähem aktiivsem tegelemine.
10. veebruaril, reedel, oli mul väike proov Orus. Nimelt tuleb mul seal Vabariigi aastapäeval üks kiire esinemine, ent selle tarbeks on siiski vaja proove teha. Saime asjaosalistega kokku, rääkisime, proovisime. Sain ka täitsa uue kogemuse “õpetamise” osas. Selline veidi pea ees tundmatusse vette hüppamine. Kuidas õpetada noortele enda laul selgeks? Igatahes saime asja kenasti vaikselt vedama.
11. veebruaril, laupäeval, oli üle pika aja üks esinemine. Esinesin Vana-Veskil, kus ma kusjuures olen ikkagi varasemalt esinenud! Ma lihtsalt ei mäletanud seda enam. Siiski seekord oli üritus siseruumides, eelmine kord esinesin seal välislaval juba 3-4 aastat tagasi. Kõigepealt sõitsime enne pidu sinna, et teha kiiresti proov ära ning siis läksime edasi Alppu, kus pidasime isa sünnipäeva. Poole silmaga sain jälgida ka “Eesti laulu”, aga järgmisel päeval vaatasin põhjalikumalt juba uuesti. Minu ennustusest sai neli edasi, ainult Ivo Linnat ei oleks osanud ma edasi pakkuda. Arvasin, et saab Carl-Philip.
Tulles tagasi esinemine juurde. Veerand 12 hakkasin Vana-Veski poole tagasi sõitma. Olin Albus juba veidi ennast sättinud ja kohapeal jõudsin veidi veel sättida. Lavale läksin veidi peale kahtteist. Vaatamata sellele, et esinemine oli pikk, siis mulle mu kava väga meeldis ja see oli selline hea, ladus, vaheldusrikas. Esitasin päris mitu sellist laulu, mida ma varem polnud üldse esitanud (ehk siis minu uus singel “Täiskuuööl”, esimest korda esitasin oma varsti ilmuvat suvesinglit ning üks uus cover oli ka kavas). Nii et teinekord tean, et kui vaja, siis saan veel sellist pikka kava teha. Viimase loo ma poolenisti itsitasin. Üks mees oli seal eriti hoogu läinud ja saalis olid mõned kandetalad ning ta otsustas siis selle ümber hakata lennukit mängima, ise surm-tõsine. Muidugi hakkasin ma naerma, diskor ka korraks 😀 Sellised hetked on ikka paras katsumus. Mul on varem ka ette tulnud, et keegi hakkab saalis midagi eriti lolli tegema ja siis sa üritad seal laval tõsiselt oma asja teha. Paras katsumus… Üldiselt aga koht oli väga kena ja oli näha, et me olime oodatud. Ma pole kunagi palunud, et keegi meile lava taha ka väikse laua kataks, aga kui seda omavoliliselt tehakse, siis ikka teeb ju tuju heaks. Ning oli ka üldiselt näha, et esinejat oodati ning elati kaasa.
Nagu on ilmselt näha mu Instagram’ist ja igaltpoolt mujalt, siis ma pole väga endale saanud külge seda, et kõike pildistada ja rahvaga jagada, sellepärast ka sel korral käsi väga ei tõusnud kaamera järele ja kuigi mõtlesin enda outfit’ist mõned pildid teha, siis kuidagi ei viitsinud 😀 Eks ma katsun end natukene edaspidi parandada ja ikka mõned klõpsud ka teha, sest muidu ongi siin blogis ainult pikk jutuvada ja mitte ühtegi pilti.
Veerand kolmeks jõudsin Alppu tagasi ja veidi enne kolme sain magama jääda. Hommikul oli aga äratus juba enne kaheksat, seega ega väga kaua magada ei saanud. Poole päevast olime veel Albus ning siis hakkasime koju tagasi sõitma. Õhtul läksin suhteliselt vara magama, et ennast välja puhata.
Esmaspäeval ehk eile oli Orus veel üks proov. Nüüd saime juba saaliproovi teha. Üks proov tuleb sel nädalal veel ja siis ongi juba järgmisel nädalal esinemine. Sel nädalal on veel päris mitu külaskäiku mind ees ootamas, ühel päeval pean korra linna minema ning laupäeval on juba uus esinemine. Seekord siis Tartus, Sõbra Pesas, kus ma pole kunagi varem esinenud. Huvitav nädal taaskord tulemas. Hetkel aga lõpetan, postituse lõppu panen veel kaks uut klaverivideot:
Seekord kaverdasin ära ka ühe suurel Eurovisioonil osaleva laulu. Laul “Apollo” on Šveitsi selle aastane esinduslaul.
Palju muusikajuttu
Detsembris andsin Ring FM-ile telefoniintervjuu, mida on võimalik järele kuulata siit: http://www.ringfm.ee/uudised/kuula-soovisaate-intervjuu-lauljatar-renatega/id/378
Panin ühe korraliku feili ka maha – olin omadega juba 2017. aastas ja ütlesin, et “sel aastal albumit ei tule” – intervjuu andmise ajal oli aga ju alles 2016. aasta ehk siis uudisimulikele infoks, et mõtlesin ikkagi, et 2017. aastal ilmselt uut albumit ei tule. Samas aga ma ei anna ka pead, sest kunagi ei tea mis tulla võib ning viimasel ajal olen hakanud natukene selle üle pead mõlgutama, aga täiesti kindlaks ei ole seda veel enda jaoks mõtelnud. Ei taha kiirustada ja ei tea, kas veel sel aastal oleks mõtet. Igatahes pole ma selles teemas praegu kindel ja ei ole seda veel endale täielikult selgeks teinud. Stuudios on küll tegemisel praegu päris mitu laulu, millest lähemalt ka tänases postituses kirjutan, aga hetkel ongi pigem lihtsalt nii, et selle suurema hulga seast valime järgmiseid singleid. Ega ma teid ilma infota ei jäta 😀 Kui kuskilt poolt hakkab valgus paistma ja tundub, et võiks hakata konkreetselt albumi kallal töötama, siis kindlasti teile ka ütlen.
Eelmisel nädalal sain üle pika pika aja teha jälle akustilise esinemise proovi. Kuna nende proovide vahelised ajad venivad nii pikaks, siis mulle meeldib ikka ennast korrata: Plaanin kokku panna akustilise esinemise pundi ning selle tarbeks teen juba ühe kitarristiga mitmendat korda proove. Sel korral saime lõpuks kõik lood läbi võetud, mõned mõtted õhku visatud ning tekkis mõte ikkagi üks inimene veel punti võtta. Leidsime ka selle inimese, aga nüüd peame veel kõik kokku saama, et teha veel ja veel proove. Pikk protsess.
Lõpuks tegin ära selle, mille jaoks olen hoogu võtnud tükk aega, aga isegi ei tea miks ma nii kaua ootasin. Aga ilmselt oli praegu selle järele tõesti reaalne vajadus. Nimelt olen nüüd firma omanik, jippii! Nagu arvata võib, siis tegeleb firma minu esinemistega ning ka laulude kirjutamisega.
Sel nädalal ilmus minu laul “Täiskuuööl”. Mul on väga hea meel, et see laul lõpuks väljas on, sest viimane nn. raadiosingel oli ju “Tsunami”, mis ilmus 2016. aasta juuli alguses, mis on juba tükk aega tagasi. Jah, vahepeal ilmus laul “Jõulupuu”, aga see oli pigem selline hooajaline projekt ja selletõttu ei saa seda teiste lauludega päris samasse patta panna. Raadiod saavad seda mängida ainult jõuluperioodil. Igatahes palju aega oli möödas ja lõpuks ta väljas on. Kuigi “See Maa” oli ka selline “bändi-laul”, siis sellist stiili ma ju üldiselt väga ei tee. Sel korral aga tundsin, et see laul vajaks just sellist kuube ning seega sai tehtud taaskord midagi eba-tavapärast. Kellele on meeldinud alati pigem minu tempokamad lood, siis varsti anname välja ka Lenny LaVida remixi, nii et tasub oodata! Remix on juba valmis, peagi peaks saama valmis sellele väike video ning ilmselt kaua ei pea selle järele ootama.
Tore uudis on lisaks see, et ilmselt varsti saate te kuulda kahte minu kirjutatud laulu kahe erineva koosseisu esituses. Ehk siis ühelt koosseisult on tulemas välja üks laul ja teiselt teine. Olen varem kirjutanud lihtsalt sõnu, aga seekord on tegu lauludega, mis on täiesti nullist minu kirjutatud ning sellepärast on see minu jaoks uus ja tähtis sündmus. Saladuskatte all võin öelda, et lisaks nendele lauludele on veel mitu laulu tegemisel ning kirjutan aktiivselt ka uusi laule juurde, mille puhul tunnen, et ma ise neid pigem ei esitaks või siis kirjutangi kohe klaveri taga mõeldes mingile artistile/kooseisule. Need laulud ei ole veel 100% valmis, aga aktiivne töö nende kallal käib ning finiš vaikselt paistab.
Üle pika-pika aja sain sel nädalal ka stuudiosse. Ootasin seda päeva nii väga. Praegu on juba üsna mitu laulu tegemisel ning sellega seoses on vokaale omajagu sisse vaja laulda. Kõike ju ühel päeval ei jõua, seega kuskilt otsast hakkame minema. Seekord laulsin sisse laulule #SÕ taustavokaalid. Selle looga ongi vaja nüüd need taustavokaalid paika panna ning siis veidikene tausta timmida, aga muidu üldiselt on laul üsna valmis. Võin juba öelda, et see laul on plaanitud ka järgmiseks singliks. Niipea see muidugi veel välja ei tule, aga plaan on paigas. Mulle endale see laul väga meeldib, loob suvetunnet.
Lisaks jõudsin sisse laulda ka ühe uue loo vokaalid. Nimetame selle #AT. Ilmselt varsti kuulen ka tulemust. Selle loo kohta hetkel midagi rohkemat ei oskagi öelda, kuna tausta kondikava on küll kenasti valmis, aga seal on kindlasti veel omajagu teha. Lõpu poole läks vokaalide salvestusega veidi kiireks, kuna meil oli kella peale ära minek, seega kui saan esimest demo kuulata, siis saan alles tõe teada, et kas refrääni vokaalid tulid piisavalt head. Ma ei tahtnud ka kiirustada ja seega andsin iga “teigiga” ikkagi endast parima ja laulsin selle refrääni ka sisse, ent veidi tunnen, et ilmselt jäi natukene ajast puudu. Aga eks ole näha, teinekord võib see tunne ka olla petlik, kuna mida aeg edasi, seda kriitilisemaks ma enda suhtes muutun ning ajan aina rohkem täpsust taga. Ülejäänud vokaalides olen aga üsna kindel, nii et usun, et suur osa laulust sai purki niikuinii.
Lisaks nendele kahele loole on seis hetkel siis selline, et täiesti valmis on laul #KS ning selle oleme hetkel pannud ootele. Jäin selle looga lõpuks kenasti rahule, aga eks ole näha, millal selle plaanime välja anda. Mulle üldiselt meeldibki nii, kui on valida, mida järgmisena välja anda. Hetkel otsustasime selle loo veidikeseks seisma jätta. Lisaks siin mingi aeg alustasime ka ühte uut laulu, #M, millel on tausta kondikava kokku pandud, aga muidu üldiselt üsna toores ja sellel pole ka vokaale sees. Ja see ei ole veel kõik – üks poolik taust on veel stuudios valmimisel, nimetame selle #KSS. See on hetkel kõige poolikum. Ehk siis kui kogu see jutt nüüd kokku võtta, siis on mul stuudios hetkel viis laulu, millest üks on täiesti valmis. Ehk siis töö käib, tegutseme, teeme uut muusikat. Kui need lood nüüd vähegi rohkem valmis on, siis on mul ka juba mitu uut demo, mida tahan produtsendile tutvustada, aga otsustasin, et ei hakka seda enne tegema, kui kõik eelnevad lood valmis saame. Siis on hea jälle puhtalt lehelt edasi minna.
Ja tänase postituse lõppu ka mitte-muusikaga seotud juttu. Minu suur hobi, kokkamine. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem tõsiselt ma seda olen hakanud võtma. Eks nüüd aastatega on mingid tõed juurdunud ja mingid astmed juba kindlalt jalge all, seega olengi tahtnud viimasel ajal sammu edasi astuda – otsin uusi ja raskemaid tehnikaid, uusi retsepte. Ma ei taha päevast-päeva, nädalast-nädalasse teha juba neid “käe sees” olevaid retsepte ning otsin ikka uusi, mille kallal tegutseda. Leiad siis mingi uue retsepti ja kohe muutub kõik nii lõbusaks. Eelmisel nädalal aga katsetasin midagi mille jaoks olin hoogu võtnud mitu aastat. Olin korduvalt retsepti läbi lugenud ja siis otsustanud seda mitte teha kuniks lõpuks võtsin end kokku ja katsetasin ära – Napoleoni kook. Ja olgugi, et ma oleks tahtnud, et ta oleks olnud mahlasem, siis ta oli täitsa Napoleoni koogi moodi ja ma sain sellega hakkama! Oli see vast tükk tegu, aga ilmselt kui seda veel korra teeksin, siis järgmisel korral tunduks juba nii lihtne. Samuti tean, mida järgmisel korral paremini teha. Eks ta nii käibki. Korra nädalas on meil kombeks teha kooki ja üldiselt tahangi katsetada uusi asju. Järgmisel korral tegin laavakooki ja sain ka sellega hakkama. Alguses tundus jube keeruline, aga võtsin esialgu ainult ühe ahjust välja, keerasin ruttu ümber, nägin, et tuli liiga vedel ning ülejäänud siis küpsesid veel veidi ahjus ja kui need välja võtsin, siis olid need juba täiuslikud.
Heia-heia
S. sai 11-kuu vanuseks! Viimane minisünna… Ma nii selgelt mäletan, et esimestel kuudel kui teiste lapsi nägin, kes juba aastased, siis tundus endale see aeg nii kauge tulevik, aga eriti viimased kuud on kuidagi nii kähku läinud. Eks kuni sügiseni oligi praegusega võrreldes veidike vähem ka muud tegemist (koduvälist), kuigi ka siis läks aeg kiirelt. Praegu aga tunnen, et olen justkui tagasi muusika lainel ning olen sellega rohkem tegelenud kui muul ajal sel aastal. Samuti on S.-il juba “peaaegu” jalad all ning talle pakuvad aina enam huvi igasugused mängud, nii et sellised kodus olemise hetked on ka mitmekülgsemaks läinud – temaga saab juba mängida.
Kui ma veel S.-i ootasin, siis kirjutasin ja tegelesin ma muusikaga võrreldes muu ajaga üsna vähe. Üldse oli kuidagi naljakas see, et paljud asjad, mis mulle omased olid, mulle tol hetkel väga ei meeldinud. Ma isegi ei kuulanud väga muusikat, ei mänginud väga klaverit, ei kirjutanud väga ning näiteks ka ei tahtnud üldse toituda tervislikult. Tol ajal olid mul vahepeal isegi mõtted, et kui ma loominguga enda sees ei tegele, siis lähen äkki rooste ja kuidas ma pärast küll uuesti rajale saan. Tundub aga, et sain, sest ise vähemalt olen praeguse tegevusega rahul.
Üks päev mõtlesin, et mida ma küll enne last üldse tegin??? Esimese emotsiooni najalt tunduvad praegused päevad nii sisukad ja tihedad, et varem nagu ei olekski midagi teinud. Samas kui järgi hakkan mõtlema, siis saan aru küll, et tegelikult on mul ju kogu aeg tegemist olnud. Peale keskkooli lõpetamist oli ka esinemisi rohkem ning muid muusikaga seotud tegemisi. Samuti läksin ju ka kohe ülikooli, mille lõpetasin alles selle aasta juunikuus. Nii et kõik on nagu läinud sujuvalt. Kui üks mingi suurem peatükk mu elus on saanud läbi, on kohe universum loonud mulle uue peatüki. Praegune peatükk ongi siis seotud juba esimese lapsega ja tunnen seda väikest pätakat vaadates end nii õnneliku ja õnnistatuna.
Samuti kuigi tihti on päeva lõpuks peal suur väsimus, siis see rõõm, mida väike laps suudab lapsevanemale pakkuda ning samuti lapse poolsed õpetused vanemale (nii mentaalses kui vaimses mõttes kasvamised) korvavad kõik selle ära. Põnev on jälgida lapse arenemist. Alles ei osanud ta ju midagi ja nüüd oskab juba nii palju.
Aga aitab praeguseks mõtisklemisest. Räägin ka veidi oma tegemistest:
Vahepeal käisin taaskord stuudios. Laulsin sisse uue laulu, nimeks #JP. Seekord läks salvestamine kuidagi eriti kiirelt. Selle loo kirjutasin aga juba kaks aastat tagasi. Ilmselt on siis nüüd lõpuks õige aeg see välja anda. Laul on pühade meeleolune, seega lõpuks oleme ära otsustanud, mis saab minu järgmiseks singliks – just nimelt see sama #JP. Loodan selle loo juba hiljemalt paari nädala jooksul välja anda ning lauluga koos õnnestub teil näha ka esimesi pilte, mille on teinud Fotoraat ja millega väga-väga rahule jäin. Seega, ei ole enam kaua oodata, uus laul on peagi teie ees, juhhuuu! Samas aga on päris palju veel teha, loodetavasti kõik sujub kenasti.
Selle loo raames sai teha koostööd ühe taustalauljaga, kellega ma pole varem koostööd teinud. Kui täpne olla, siis üldiselt laulan ju back’id ise sisse, selle tüdruku puhul aga mulle väga ta tämber meeldis ja tahtsin teda kohe selle looga rakendada – eks varsti kuulete!
Vahepeal on nii tuulised ilmad olnud ja sellega seoses on meil korduvalt elekter ära kadunud. Pean tunnistama, et omamoodi mulle sellised hetked isegi meeldivad (kui neid liiga tihti esinema ei hakka 
). Tekib kuidagi selline ürgsuse ja hubasuse tunne. Ei teagi miks… Terve maja saab küünaldega ära täidetud ja nautida igasugust tehnika vaba elu.
Möödunud nädalasse jääb veel sugulase sünnipäev, Lõuna-Eestis ringi sõitmine/puhkamine, väike istumine naiste seltsis, raamatute lugemine, uute klavericoverite tegemine (vaata eelmist postitust) ning mitmed muud asjaajamised. Kes mu Facebook’i lehte jälgib, siis teab, et eelmise nädala pühapäeval alustasin ma advendimängudega ning selle nädala lõpus on tulemas ka uus mäng. Seega hoidke silmad lahti, kui soovite osaleda!
Samuti kui sa pole veel hääletanud, aga arvad, et “Tsunami” võiks jõuda Aastahiti edetabelisse, siis olen Sulle väga tänulik, kui saad oma hääle anda SIIN!
“Tsunamil” täitus 300 000 vaatamist! Kuula lugu SIIT!
31.10-8.11 + klaverivideod
Esmaspäeval, 31.10, pidime minema S.-iga ema ja lapse treeningusse, aga S. jäi teel sinna autos nii sügavalt magama, et ei raatsinud mina teda üles äratada. Seega trenn jäi seekord ära. Peale lõunat käisime stuudios, kus laulsin laulule #KS veel viimaseid back-vokaale sisse. Kodus olen saanud nüüd sellest loost üha värskemaid demosid ka kuulata ja laul ongi nüüd juba üsna valmis, veel üks taustavokaali idee tuli mul, mille jaoks vaja veel korra stuudiosse minna, aga muidu võib juba öelda, et peaaegu purgis!
Teisipäev, 1. november. Ongi juba käes november! Varsti on jõuluuud! Olime üldiselt kodused. Lõunal käisime Kohilas ema ja lapse loome-tegevustunnis esimest korda. See mulle täitsa meeldis ja plaan kindlasti veel minna. Kuna mul on detsembris plaanis üks põnev pikem projekt käima lükata oma like-lehel, siis sai õhtul selle ettevalmistustega omajagu tegeletud. Täpsemalt hetkel veel kahjuks rääkida ei saa.
Kolmapäevaks oli juba päris suur unevõlg tekkinud. Vahepeal keerati ju kella ja see keeras kogu päevakava sassi ja nihkesse. S. ju ei tea, et kella keerati ja et peaks nüüd hiljem magama minema ja hiljem ärkama 😀 Nii et äratused olid selle nädala jooksul üsna varajased ja terve päev olin üsna uimane. Õhtul olin aga tubli ja tegin kaks klaverdust, mille leiate siit blogist kui kerite mõned postitused alla poole. Lõunal pidime tegema ka akustilise esinemise proovi, aga viimasel hetkel jäi see ära. Ehk õnnestub siis uuel nädalal.
Neljapäeval käisime ühes teises loometunnis, ka Kohilas. Täpsemalt oli see konkreetselt laulu- ja tegevustund. Nüüd on käidud nii paljudes ja mitmetes, et sain nüüd veidi mõtelda, et mis sõelale jätta, kuna kõikides käia ei jõua ja ei ole mõistlik. Tegelikult kui nüüd täpne olla, siis nädala lõpuks tegin ka otsuse ära. Ilmselt hakkan kõikides asjades käima pigem Kohilas. Esmaspäeviti on Kohilas ka enam-vähem samasugune trenn nagu ma Tallinnas Spartas olen käinud (Kohilas ma pole aga veel käinud, naised sauna taga rääkisid), seega kui mõnikord vaja esmaspäeviti Tallinnas olla, siis trenni saan minna Spartasse, aga muidu saan käia Kohilas. Neljapäeviti on aga selline lugu, et samal ajal on tund nii Orus kui Kohilas. Valisin Kohila sellepärast, et Orus on siduv leping ning iga kuu üks kindel tasu, aga kuna mul eluke on nii nagu ta on – ei ole iga nädal igal päeval samad tegevused ja käimised ja teinekord vaja kuhugi sõita, siis ilmselt hakkaksin ma üsna tihti sealt puuduma ja siis ma ei näe mõtet maksta iga kuu kuutasu selle eest, kui ma isegi pooltel kordadel kohal ei käi. Pikk jutt, aga saite vast aru. Muidu oli seal väga tore ja seal käivad inimesed, kes elavad mulle lähemal kui Kohila “omad”, aga kahjuks see kuutasu/lepingu asi sai saatuslikuks. Kohilas on muidugi ka tore, nii et sellepärast ma nüüd nukker ka ei ole. Õhtul tegin ühe klaverduse ja asjatasin meilide/muusikaga. Üsna ruttu väsisin ära, sest unevõlg endiselt kuklas, seega läksin veidi varem magama tol päeval.
Reedel käisime S.-iga igakuises kontrollis arsti juures ehk kaalumas/mõõtmas/ennast näitamas. Pärast väisasime ka korraks ühte sünnipäeva ja nii kiiresti see päev läinud oligi. Tegelesin veel muusikaga, meilidega.
Laupäeval ja pühapäeval olime kodused. Pühapäeva õhtul jäi S. nii vara magama, et ma ei osanud kohe oma ajaga midagi ette võtta. Tegin veel ühe klaverduse. Eestikeelseid laule oleks nii palju ära teha, aga ma tahaks just teha ka mõnda välishitti, sest olgem ausad, enamus mu Youtube’i kanali fännidest on välismaalased ja ma ei taha nüüd neile pettumust ka valmistada, aga ei ole nagu üldse selliseid uusi/lahedaid laule, mida tahaks ära kaverdada #esimesemaailmaprobleemid. Aastatega olen hakanud vähem välismaa-hetke-moodsat muusikat ka kuulama ning eelistan pigem eestikeelset muusikat või vanu laule/artiste. Kui kellelgi on mõnda head soovitust, siis kirjutage mulle kuhugi. Olgugi, et ma olen nende laulude suhtes väga valiv, siis ikkagi kindlasti kuulan ma teie soovituse ära ja kui kõik sobib, siis teen loo ära. Nii et aidake mind!
Täna oli akustilise esinemise proov. Oleme nüüd seal maal, et veel umbes seitse laulu on vaja läbi töötada (ehk siis järgmisel korral) ning siis vaja hakata kõiki neid kordama. Seekord läks kuidagi väga sujuvalt ja kiirelt see proov. Kes siis alles on sattunud mu blogi lugema, siis mul pole kunagi sellist “ametlikku” akustilise esinemise koosseisu olnud ning hetkel töötamegi selle kallal, et varsti saaksin nii esinema hakata ja kava on mul muidu kokku pandud, aga nüüd tuleb proove teha ja need lood pillidele arranžeerida.
Muidu, ka laul #TKO on enam-vähem valmis. Veidike on seal veel pusimist. Lisaks saate ilmselt varsti kuulda ka minu esimest laulu, mis on kirjutatud kellelegi teisele (ehk siis viis + sõnad). Tegelikult kui täpne olla, siis antud kellelegi teisele, sest selle laulu kirjutasin ma kunagi ammu endale ja see jäi sahtli põhja ja kui tekkis siis olukord, kus sai ühele teisele artistile loomingut kirjutada, siis otsustasin selle loo sahtli põhjast üles kaevata ning sellele veidi värskendust anda. Seega minu jaoks uus ja põnev ettevõtmine, pole varem nii teinud.
Ning samuti jäi sellesse nädalasse ka teine koostöö. Kirjutasin ühe ansambli uuele loole sõnad. Ma veel ei tea, kas laul tuleb välja ka singlina või läheb lihtsalt albumi peale, aga eks hoian teid kursis! Nii et minu esimesed koostööd oma loomingu teistele pakkumise osas on tehtud! Tõsi küll, kunagi ammu, aastaid tagasi, olen veel sõnu teistele kirjutanud ja ka paari laulu pakkunud, aga nende tegemised stuudios on jäänud soiku. Seekord sai juba tegeletud reaalsete projektidega, mis ka ellu said viidud. Põnev-põnev.
Muidu oli too nädal sellepärast veidike raskem, et just see kella keeramine lõi varasema rütmi veidi sassi. Nädala lõpu poole aga hakkas rütm jälle taastuma ning tuli ka energiat rohkem juurde ning nüüd juba käes uus nädal!
Muidu aga on mult juba päris palju küsitud, et millal uut laulu saab? Ja sellele saan vastata täpselt nii, et mõlemad lood, mis meil hetkel stuudios on tegemisel, on üsna valmis (nagu ka mu tänasest eelnevast jutust välja tuleb), aga teha on veel nipet-näpet, nii et ilmselt ei lähe enam kaua aega. Viimane laul sai juba tükk aega tagasi välja antud, juulikuus. Usun, et uus laul jääb selle aastanumbri sisse küll.
26.10-30.10
Taas üks nädal möödas. Taas on see möödunud kiirelt, aga olen rahul sellega, et iga päev saab ikka miskit olulist tehtud ka. Ootamatult tuli esimene lumi maha, mis küll ruttu ära sulas, aga vähemalt ots on sellega lahti tehtud. Minul tuli kohe selline tunne peale nagu homme oleksid jõulud ning sellega seoses tuli sisse nii suur jõuluootus. Tahaks juba kuuse tuppa tuua ja esimest korda saame sel aastal tähistada jõule oma väikse perega, ootan juba nii-nii väga.
Sel nädalal käisin stuudios salvestamas ühele uuele loole (#TKO) vokaale. Kui muidu olen juba ligi 7 aastat salvestanud laule Tre stuudios, siis esimest korda salvestasin ma vokaale hoopis ühes teises stuudios. See oli päris huvitav ettevõtmine, sest ikka on ju põnev näha, et kuidas mujal tegutsetakse ning samuti kuidas teise produtsendiga salvestusprotsess välja näeb. Läks üllatavalt kähku ja kuulsin ka esimest tulemust. See laul on selline nö. bändikas ja rahulikum ehk siis midagi teistsugust võrreldes minu tavapärase loominguga.
Vaikselt mõlgutan mõtteid ka selles suunas, et mida järgmisena hakata stuudios tegema… kuid eks sinna ole veel aega, aga see on minu puhul paratamatus – kui laul hakkab juba enam-vähem valmis saama, siis vägisi kisuvad pähe juba järgmise loo mõtted. Mulle lihtsalt meeldib näha, kuidas midagi, mille ma ise olen nullist loonud, saab omale stuudios uue kuue ja hakkab justkui elama.
Muidu oleme sel nädalal valdavalt kodus olnud, aga kodus on saadud palju asju ära teha – olen hoolega õunu, jõhvikaid, ürte kuivatanud, et talvel oleks hea võtta (kuigi pooled õunad on juba praegu otsas), olen kirjutanud uut loomingut, olen lugenud, veidi ka niisama teleka ees vedelenud ning blogiga on ka omajagu tegemist olnud – tegin üle pika aja mõned uued moenurga postitused ning tegin ka oma esimese nö. reklaampostituse, kui seda üldse niiviisi võib nimetada, sest kirja läks puhtalt aus ja minu arvamus. Lisaks on veel mõned koostööd tulemas, seega jah, blogi on sel nädalal saanud rohkem tähelepanu kui varem.
Kõrvalt vaadates võib tunduda küll, et mis see blogipostituse kirjutamine siis ära ei ole, aga see ilmselt oleneb ka inimesest. Mõni kirjutabki 10 minutiga postituse valmis ja kõik. Ühte lihtsat postitust võin mina aga kirjutada juba tund aega – loen läbi, tuleb meelde veel midagi lisada, teinekord tuleb linke ning pilte otsida ja vajadusel blogi jaoks sobivaks lõigata vms. Siis loed jälle läbi, jälle täiendad, loed jälle, parandad vigu ja nii uuesti ja uuesti. Vähemalt see minu puhul üldiselt nii käib ja sellele vaatamata jääb ikka vigu sisse. Nii et päris möödaminnes need postitused ei sünni. Kui tegu ka näiteks moepostitustega, siis on veel pikem tegemine sobivad pildid leida, alla tõmmata ja kollaažiks teha ning siis need õigele lehele linkida. Ei taha päris suvalisi, iseend külmaks jätvaid pilte ka üles ju laadida – natukene taustainfoks.
Lisaks olen veidi üritanud kätt harjutada meigi maailmas. Nimelt ma tunnen, et ma lihtsalt üldse ei oska ennast mökerdada ja olen üritanud mingeid elementaarseid teadmisi koguda ja neid teadmisi rakendada. Lavameigi teen ju enne esinemist ise ja tahaks ikka normaalne välja ka näha 😀 Seega tuleb see kindlasti igati kasuks, aga õppida selles vallas oleks palju-palju, ma praegu üritan lihtsalt tõesti mingid elementaarsed tõed omale selgeks teha, aga samamoodi nagu tavalise joonistamisega, pole mul ka näo joonistamise peale annet 😀 :'(
Praegu on ka Halloweeni aeg. Pean tõdema, et minust on see vist täielikult mööda läinud. Muidugi tore on, et inimesed mingi eesmärgi nimel pingutavad ja end ära kostümeerivad ja grimmi teevad, aga ilmselt ma ise olen rohkem mardi- ja kadripäeva inimene 😀 Kurb on aga näha, et need Eesti juurtega tähtpäevad hakkavad nagu vaikselt ära kaduma. Mina kuulun nende õnnelike hulka, kes lapsena sai marti ja katri joosta nii, et terve külatee oli teisi lapsi täis, nüüd aga juba näiteks minu lapsepõlvekodu näitel on viimastel aastatel seda jooksmist aina vähemaks jäänud.
Eile sai pisike S. juba kümne kuu vanuseks! No täiesti uskumatu. Uskumatu-uskumatu. Viimase kuu aja jooksul on tal nii palju erinevaid skill’e juurde tulnud – seda on nii põnev jälgida.
Uuel nädalal on tulemas rohkem igasugu tegemisi, eks siis jälle varsti kirjutan 🙂
PS! Kes pole veel jõudnud jälgida, siis minu Facebook’is käib veel kuni neljapäevani Yummikommide mäng, seega mine võta kindlasti osta, sest need kommid on võitmist väärt! Vaata lähemalt SIIT!
7.10-11.10.2016
click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.
Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier’i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.
Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.
Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.
Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!
Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.
Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.
Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.
