Meeleolukad suve lõpupeod on jäänud selja taha. Muljetan veidi. Üleval pildid Tartu esinemisest ning üks väike Facebook’i live-video.
Kõigepealt toimus esimesel päeval esinemine Tartus. Meie jõudsime kohale juba üsna varakult. Sai toimetada, ringi vaadata. Kihvt oli see, et laulukaare all on mõnusad suured ruumid, kus sai end mugavalt tunda. Igatahes õhtu hämardudes astusin ka mina lavale ning esinemine oli väga kihvt. Avastasin, et olen üldse üsna palju viimase aasta jooksul (võrreldes teiste esinemispaikadega) esinenud Tartus ning esinen lähima kahe kuu jooksul veel vähemalt kaks korda. 😛
Kõik üleval olevad fotod: Valle Kapstas
Inimene õpib kogu elu… sellepärast tulingi ma alles praegu avastusele, et kui on veidi külmem ilm, siis ei pea ilmtingimata laval pükse kandma vaid juba sukad + mingi kihvt tagi peale ja olla oli väga mõnus. Võttis selleks aru saamiseks aega kõigest 7 lava-aastat 🙂
Lava taga peale esinemist koos oma kihvtide tantsutüdrukutega… või õigem vist öelda, et lava all.
Nüüd aga Märjamaa juurde. Üleval olev videoklipp on ka filmitud just seal. Märjamaal esinesin tunnike hiljem ning sinna laekusin alles õhtul. Üldse pole ma seal veel kunagi esinenud, seega oli tore väike linnuke kirja panna 😀 Mulle tundus, et Märjamaal oli mul parem hoog sees ja esinemine läks paremini. Mõlemal esinemisel tegin ka ühe lisaloo. Allolevad pildid: Valle Kapstas
Muidu möödunud nädalatesse on jäänud ka muud huvitavat: olen tegelenud uue muusikaga, mis mõeldud teistele artistidele. Tegelikult on valmimist ootamas praegu tervelt viie erineva artisti/kollektiivi laulud, kus mina olen siis kas kirjutanud ainult sõnad või kirjutanud terve loo. Ehk siis uut muusikat on tulemas küllaga, aga kõik võtab aega. Praegu ei oska isegi öelda, et kelle laul kõige enne võiks valmis saada. Enda loomingu kohapealt hetkel edasiminekuid pole, need lood mis olid kevadel pooleli on praegu ka veel pooleli. Loodetavasti varsti, kui kõigil rohkem aega, saab ka nende asjadega edasi tegeletud. Olen seda vist sada korda öelnud, aga ütlen veel, et hing on tahtmist ja toimetamist täis ning sahtlis ootab palju-palju laule, mis tahaks elavaks teha. Eks kõigel on oma aeg.
Lisaks käisin üle 2,5 aasta esimest korda hääleseades. Tunne oli ruumi astudes selline nagu polekski vahepeal pausi olnud, aga samas oli väga mõnus ning nüüd aeg-ajalt plaanin end kindlasti seal ka värskendamas käia. Kindlasti mitte sama tempoga mis varem, ent korra nädalas võiks üritada ikka.
Olen ka lugenud – raamat “Minu Nizza” sai mul läbi, hetkel on pooleli veel “Minu Jaapan” ning “Jüriöö” ja “Ma armastasin sakslast”. Ma üldiselt nii ei loe, et jätan raamatud pooleli ja võtan uue kõrvale, aga too sakslase raamat oli mulle vahepeal veidi uimane, siis otsustasin “Jüriööd” lugeda – see aga on suhteliselt verine ja ränk, seega otsustasin, et tahan vahepeal midagi kerget ja süütut lugeda ja nii saigi võetud need reisiraamatud. Eks kõik raamatud kavatsen ikkagi lõpuni lugeda, aga hetkel tunnen, et tahan lugeda kergemat kirjandust ja peale seda alles pöördun tagasi raskemate poole.
Vot selline väike kokkuvõte viimastest nädalatest. Minu selle nädala lõpp tuleb ka põnev – reedel esinen ühel sünnipäeval ja laupäeval Tartus, ööklubis Vabank. Uueks nädalaks on ka mõned mõtted paigas, aga eks kõigest järgemööda.