Juba ongi käes august! Nagu nalja möödub see suvi ja varsti jälle jahedam, külmem periood. Natuke nagu ootan, aga samas on sel aastal kuidagi nii kahju, et suvi varsti läbi saab, kuigi ei tasu nii masekaks veel ära minna, kuna tervelt üks kuu on veel jäänud. Siiski on sel aastal ka väga head ilmad olnud ja loodan, et ehk tuleb veel. Enamus aastast on ju võrdlemisi pime ja külm aeg ja siis tuleb seda sooja ainult mõneks kuuks 🙁
Mis siis vahepeal toimetanud? Juba 27. juulil käisin uue laulu asjus esimest korda stuudios. Saatsin enda koduse demo mõnda aega tagasi produtsendile ning käisin siis kõigepealt lead-vokaale sisse laulmas ehk siis ainult need, mis laulavad meloodiat (ilma taustavokaalideta). Mõne looga on nii, et kui selle produtsendile ära saadan, siis on endal ka juba ideid, soovitusi, et kuidas-mis-miks teha. Selle looga mul oli endal peas nii palju erinevaid variante, et ma otsustasin, et ei ütle midagi. Kui stuudiosse sõitsin, siis paratamatult hakkasin aga mõtlema, et huvitav, mis ta nüüd kokku vorpinud on. Tulemus üllatas mind, kuna sellist stiili ma enda peast läbi ei lasknud. Tegemist millegagi, mida ma varem katsetanud pole, aga sellevõrra ongi kindlasti huvitavam. Esialgu jäid vokaalid ootele, ent nüüd augusti lõpu poole saab loodetavasti juba intensiivsemalt selle loo kallal hakata tegelema. Ootan väga!
30. juulil esinesin Valgas, Serebro kontserdil soojendajana. Kuidagi nii kiiresti läks see esinemine, kuigi oli täitsa tavalise pikkusega esinemine. Enne esinemist läks veidi kiireks ka, ruttu käisin pesus, panin lapse magama, sättisin end korda ja juba pidingi lavale minema. Rahvast oli ikka metsikult. Oli väga huvitav ja mõnus esinemine. Huvitav selle poolest, et lava ees oli ka palju lätlasi ja venelasi ja kuigi nad mu laule ei teadnud, siis elati ikkagi täiega kaasa ja vähemalt üritati kaasa laulda 😀 Lahe oli ka see, et kui “Ola Ola” laulsin, siis lava eest lauldi mulle seda venekeelsena vastu. Väga hästi läks peale ka “Tsunami”, mille puhul nägin, et publiku seas oli juba inimesi, kellel laulusõnad peas ning ühtlasi laulus see koht “Tsunami-tsunami-tsunamiiii” – seda laulsid samuti ka venelased ja lätlased kaasa 😀 Jippiii 😛
Sellega seoses ongi mul nii-nii hea meel näha, et veidi vähem kui kuu ajaga kogunes minu uuele laulule 100 000 klikki. (VAATA SIIT!)
(Ülemised kaks pilti: Mariliis Nõmme elu24.ee)
Juuli lõpus sain kätte oma helipuldi ning tegin kohe viis uut klaverivideot. Olen nüüd vahepeal veel kaks uut videot teinud ning need leiad siit blogist varasemast postitusest (keri alla poole). Ühtlasi olen üritanud ikka iga õhtu ka niisama klaveri taha potsatada, et siis jammida ning ka üht-teist kirjutada. Pole omale eesmärgiks küll võtnud, et “pead-iga-päev-kirjutama-laulu”, seega teinekord kirjutan õhtuti ainult mõned read: mõnikord kirjutan ainult mõned üksikud luuleread, mõnikord salvestan diktofoni mõne meloodiajupi, mõnikord mõlemat, mõnikord tuleb kohe pikk-valmis laul.
Meie pisike on nüüd juba 7 kuud vana/uus. Seda tundub juba nii palju. Seitse kuud on ikka ju pikk aeg, selle ajaga jõuab väga palju ära teha ja selle aja jooksul ongi palju põnevat juhtunud. Lisaks veel mahub möödunud nädala sisse taas koertekool. Muudkui katsun õpitud asju ka kodus olles rakendada. Sain läbi ka “Full house” hooajad, ehk siis eestikeeli “Lastega kodus”. Alustasin selle vaatamist vist juba eelmise aasta alguses. Kas teadiste, et sellele on nüüd, 2016. aastal ilmunud ka järg ehk siis “Fuller house”? Asusin ka seda vaatama, kuigi pean tõdema, et esimesed osad olid natuke nagu veidrad. Kohati tundus, et tehti mõnda asja täiega üle ja naljad olid sellised imelikud, aga nüüd hilisemate osadega on paremaks läinud. Kõige rohkem mulle meeldivad seal hoopiski lapsed, sest nad mängivad kuidagi nii loomulikult ja joonistavad väga osavalt oma karakterit välja. Eks vaikselt juba elan nende tegevustele täiega kaasa ja tore, et praegu lindistatakse sellele ka juba teist hooaega, mis siis mingi hetk välja tuleb.
Ja selle hiiglasliku postituse lõpuks natukene SheIn’i ka. Olin seekord üüberlaisk ja tegin peeglipildi. Muud asjad ootasid tegemist ja seega tõesti seekord ulme poseeringut ei teinud.
Pluus leitav SIIT! Nagu näha, siis ta on mul kortsus. Ise oskan muljetada nii, et ilmselt kui ära triikida ja hästi sättida, siis jätab parema mulje. Ei saaks öelda, et oleks kole, aga samas originaalpildil ta sümpatiseeris mulle rohkem. Jättis ka tugevama materjali mulje, praegu on ta üsna läbi kumav ja õhuline. Pole ka üsna hästi hetkel kehasse istuv, aga selline ta siis hetkel loomulikus olekus jäi. Vähemalt on aus pilt 😀
