Kiiruudised

Esinen: 1. september Paide Spordihall


1) Mõningad kiiruudised tänasesse postitusse. Esiteks kõik kes on ilma jäänud minu autogrammiga plaadist, siis minuni jõudisid veel mõned plaadid, seega loe lähemalt SIIT ja kui soovid plaati tellida, siis kirjuta mulle postkasti!

2) Juba sel pühapäeval esinen Vaba Rahva Laulul, mis toimub seekord Paides! Olen ärevil, kuna see on esinemine väljaspool minu mugavustsooni. Olen harjutanud ka ühislauluks, mida pärast kõik koos esitame ning muidugi ka enda lood üle vaadanud.

3) Hetkel olen jõudnud sellisesse faasi, et nüüd ei jõua ma enam ära oodata, et saaksin teile oma uut materjali esitleda. On olnud pikk paus, kogutud palju uusi mõtteid, kirjutatud palju laule, saanud endas rohkem selgusele, seega kõik see tahab juba tulla välja teile näitamiseks! Ent siiski…. läheb veel aega 😀 Aga varsti! “Suveõhtud” on kogunud omale vahepeal 2 miljonit vaatamist, mis on minu senine rekord! Ei ole välistatud, et enne minu enda lauldud laule tuleb minu laule välja võib-olla taaskord teiste artistide esituses. Olen igatahes kirjutanud küll nii mõndagi, mille kallal töö käima peaks. Seega liigun igas suunas.

4) See suvi on olnud nii mõnus ja on saadud seda päris mõnusalt nautida. Loodan väga, et sügis tuleb ka soe ja mõnus, aga nii kahju, et varsti terendab juba sügis 🙁 Sellegi poolest, nautige veel kuniks saate!

Juuli 2018

Suveõhtud Kanadas? Vaata siit: https://uudised.tv3.ee/reis/uudis/2018/07/18/seitsmesed-pohja-kanadas-whitehorse-raadiojaamas-mangitakse-iga-nadal-tund-aega-eesti-muusikat


Mikssss läheb suvi nii kiiresti? Ma ei taha seda külma talve. Ma alles elan sisse sellesse, et õue saab minna ilma üleriideid selga panemata, et saab sõita aknad lahti ning suvalisel hetkel õues tekikese maha panna, maha istuda ja raamatut lugeda. Suvi, palun ole meiega ka septembris-oktoobris ja tule järgmine aasta hästi vara, eks? Sel aastal oleks tõesti patt ilma üle nuriseda. Olgugi, et vahepeal oli tõsine kuumalaine ja õues juba pea et ei kannatanudki olla, siis ikkagi ei taha nuriseda.

Keskendun tänases postituses eelkõige enda viimasele esinemisele, mis toimus 20. juulil Vändra pargis. Kui jaanipäeva aegu lavale minnes oli külm, siis seekord oli mul esimese loo lõpuks juba higi nii lahti ja tänasin mõttes jumalat, et otsustasin mitte sukkpüksi panna. Oli selles suhtes teistmoodi esinemine, et üldiselt esinen ju öösel ja tavaliselt tantsuplatsil ikkagi inimesi juba tantsib ja siis on kuidagi lihtsam rahvast kaasa haarata. Seekord olin ürituse esimene esineja ja saingi harjutada seda külge, et kuidas rahvast nö. “käima tõmmata”, kuna kõik inimesed alles istusid või vaatasid eemalt lava poole. Meister ma igatahes selles pole 😀 Aga tore ongi end vahepeal ka teistsugustesse olukordadesse panna, muidu harjud liialt tavaliste olukordadega ära.

Pärast esinemist oli lausa imelik olla, kuna tavaliselt pean ma ööni välja tiksuma, aga seekord sain juba “varakult õhtale”. Seega sain ka pidu nautida, niisama inimestega suhelda ning hiljem Termikat fännata 😛 Eesti muusika fännina oli tore ka Küberrünnak & Karmo esinemist vaadata, kuna varem polnud neid live’is näinud ning polnud nende loominguga ka niivõrd kursis. Vändras polnud ma juba väga ammu käinud ja oli väga tore. Vahva oli näha, et lapsed teadsid “Suveõhtud” laulu ning hiljem tahtsid pilti&autogrammi.

Varasemas postituses mainisin “Ajaränduri naine” raamatut. Sain selle nüüd läbi loetud. Viimased 50 lehte ma küll vist nutsin terve aja. Ei taha mida teile ära reeta, aga kuigi mõnes mõttes võib lõppu ka õnnelikuks pidada, siis minu jaoks ta oli ikkagi lõpus kurb. Aga samas andis tohutult mõtteainet juurde ja minu jaoks ongi raamat kõige paremini õnnestunud siis, kui ma veel mitu päeva peale raamatu lugemist mõtlen raamatu peale, toon paralleele päris ellu ning üritan milleski õppust võtta. See raamat pärines samuti “100 raamatut, mida peaks lugema” sarjast. Minu jaoks film isegi nii hea ei olnud… no samas oli hea küll, aga raamat oli nii palju põhjalikum ja jutustavam. Film oli aga kohati veidi teistmoodi ning kuidagi katkendlik – kes raamatut pole lugenud, sellele võivad ainult filmi vaadates mõned asjad jääda arusaamatuks.

Juuni 2018

Esinen: 20. juuli Vändra


Tere-tere-tere! Suvi on täies hoos ja nõnda märkamatult ta meist ka mööda vuhiseb. Natukene juttu mõningatest asjadest, mida juunikuu jooksul tegin:

Esinesin Kose jaanitulel. Oli väga tore üle pika-pika aja lavalaudadele saada. Samas aga tundsin, et tahaks juba midagi uut laulda ning mitte ainult vanu laule laulda, kuigi nagu ka eelmises postituses mainisin, siis tundub, et “Suveõhtud” on läinud sellel suvel nö. teisele ringile ning kruvib üsna hästi edasi. Olen mitmeid jutte kuulnud, kuidas see laul levib ka põhikooli noorte seas (kuna minu kuulajaskond on ju pigem selline 22+) ning kuidas seda laulu on ka kooli aktustel lauldud – väga vahva! Esinesin Kosel üsna hilja, umbes poole kolme paiku öösel. Tore oli aga, et rahvast jagus kuni peo lõpuni ning minu esinemise ajal oli veel palju neid, kes said kaasa laulda. Instagram’i panin ka ühe video: LOE EDASI…→

Mai 2018 – albumijutud #1

Uut muusikat teiste artistide esituses! Dolorese esituses on ilmunud laul, mis pärineb minu sulest, kuula seda SIIT! Samuti on ilmunud uus laul Rita Liiveril, ent selle loo puhul olen vaid eestikeelsete sõnade autor, kuula SIIT!


Blogi MuusikaPlaneet külastajad hääletasid mind seitsmendale kohale parima alla 30-aastase lauljatari valimises. Aitäh! 🤗
https://muusikaplaneet.wordpress.com/2018/05/17/alla30gallup/


Ma olen nii õnnelik, et mõnus soe suvi on lõpuks jõudnud meieni! Sellise mõnusa tundega olles ilmus ka üks päev taevasse selline tore pilveke nagu ülalt näha 😛 Aga… tere! Pole ammu siia kirjutanud. Kuigi olen viimased kuud üsna rahulikult võtnud, siis ikkagi üht-teist on pajatada ka. LOE EDASI…→

Mõtisklus

Ilmunud on üks uus laul, mille eestikeelsete sõnade autor olen mina, kuula SIIT!


Ma täna ei tee tavapärast postitust vaid hoopiski veidi mõtisklen. Mõtlesin juba eelmises postituses sellest kirjutada, aga otsustasin veidi veel mõtteid koguda. Ilmselt kõiki tantsumuusikafänne rabas hiljuti uudis diskor-produtsent Avicii lahkumisest meie seast. Mul oli seda uudist samuti väga kurb lugeda, kuna olles ise suur tantsumuusika austaja, siis tema oli üks mu lemmikutest. Vaadates hiljuti ära ka temast tehtud dokumentaal-filmi “Avicii: True stories”, sain ka tema olemusest ja hingeelust rohkem aimu, kui nii öelda üldse võib. Nimelt kogu see tema nii varajane lahkumine meie seast pani mind mõtlema selle üle, et kui palju on meil elus valikuid ja kui väga peame me kõiki asju elus läbi kaaluma ja suutma näha juba varakult võimalikke tagajärgi. Valid valesti, siis viib üks samm teiseni, teine kolmandani ja kolmanda sammu järel neljandat võib-olla enam ei tulegi. Mul oli seda filmi vaadates väga kurb selle üle, et probleemid algasid juba aastaid-aastaid tagasi, aga mulle tundub, et tema kõrval ei olnud seda “kedagi”, kes oleks konkreetselt suutnud tema otsuseid toetada, need vajadusel läbi suruda ning üldse aidata ka temale endale aeg-ajalt mõista anda, kas tema käigud ja tegevused on mõistlikud või mitte. Ehk siis seda väga head sõpra, kes ei karda olla aus. Olgugi, et me ei tea täpselt, mis juhtus (ei tea veel praegu), siis seda filmi vaadates võin ma oletada ja ma arvan, et ma ei oleta valesti. Ma arvan, et seda inimest, kes oli muusikaline geenius, oleks saanud hoida ka parema tee peal ning hoida ära neid erinevaid probleeme. Loomeinimesed aga paraku on tihtipeale vaimselt veidi teistel radadel käimas, seega peaks nendega eriti tähelepanelikult käituma. Mul on kurb meel selle üle, et meil kõigil jääb nii palju head muusikat nüüd kuulmata. Tema muusika ju oligi see, mis meie hinge puudutas.

Kogu minu kirjutise kokkuvõtteks tahan ma öelda, et mõelge alati samm ette, ärge tehke rumalaid otsuseid, väärtustage elu, sest see võib olla nii habras ja kui ta otsa saab, siis enam vigade parandust teha ei saa.

Aprill 2018

Esinen: 22.06 Kose Jaanituli / 20.08 Paide, Vaba Rahva Laul / 8.09 Luunja / 21.09 Jõgeva


Terekest! Pole tükk aega kirjutanud, aga nüüd siis seda teen. Vahepeal on ilmunud taas uut muusikat, mille autor olen mina, ent mis ei kõla minu esituses. Siin on Anne Loho tuliuus lugu “Argipäev” (KUULA).

Mul on hea meel, et saan oma muusikat esitada ka teiste artistide esituses. Muidu jääksid ilmselt enamus lauludest sahtlisse ning võib-olla ei näekski kunagi “ilmavalgust”. Eelmisel aastal sai tõsisemalt seda “teistele-kirjutamist” alustatud ning sel aastal on juba väike hoog sisse tekkinud. Mis muud kui et loodan, et uusi laule tuleb muudkui peale ja saan ka end niiviisi väljendada. Muidugi ma enda loomingut ei unusta. Kirjutan klaveri taga ikka aeg-ajalt uut materjali juurde, aga suur ports laule ootab enda korda ka stuudios, sest sai ju veebruaris-märtsis hunnikuga vokaale tulevase albumi tarbeks juba varakult ära salvestatud. Nüüd algabki töö nende laulude kallal ja vaikselt neid ka välja hakkame järjest andma.

Need kihvtid teksad pärinevad: CY Riided

Praegu on kõige suurema luubi all olnud laul #SOS, mis on peaaegu et valmis. See on laul, kuhu kaasan ma ka ühe räppari ning hetkel ongi vaja need räpipartiid sisse võtta ning siis veel nipet-näpet tausta/masteri kallal nokitseda. Ja siis ongi laul valmis! Minu viimane laul ilmus aasta tagasi ja võin julgelt lubada, et vähemalt sel aastal ma uuesti nii suurt pausi ei plaani. Loodan lähikuudel anda välja uue loo ning järgmise loo siis ka juba varsti peale seda. Ja siis järgmise… ja järgmise.

Nagu varasemalt olen mitmel korral öelnud, siis sel aastal plaanin esinemistega võtta rahulikumalt, ent siiski siin-seal olen üles astumas. Seekordse postituse alguses saategi tutvuda mõningate kuupäevadega, kus sel aastal olen üles astumas 🙂

Tore on, kui märgatakse su tegemisi ka teistel suundadel. Üks Austria Eurovisiooni-leht võttis minuga ühendust ja soovis intervjuud. Andsin neile inglise keeles intervjuud ning nad tõlkisid siis selle oma kodukeelde tagasi. Kel huvi näiteks google translate‘iga näha, et mida ma siis seal pajatasin, siis siit saate seda intervjuud uudistada: http://www.eurovision-austria.com/do-re-mi-so-klingt-der-song-contest-am-klavier/ Samuti märgati minu La Forza klaverivideot, mis toodi välja Elina Nechayeva La Forza Challenge’is, vaata siit: https://youtu.be/cQFPYum4SyQ

Aprillikuu jooksul lugesin kõvasti. Peale “Prohvet Maltsveti” lugemist võtsin kohe uut lugemist. Muidu “Prohvet Maltsvet” oli tõesti üks tummine tükk ja vist kõige raskem raamat, mida ma üldse kunagi lugenud olen. Uue raamatuna võtsin “Kuld Lõwi ja Kultase ajal”, mis tundus nii lihtne eelmise raamatu kõrvalt, kuigi tegu oli üsnagi statistilise raamatuga ja mulle tegelikult väga sellised raamatud ei meeldi. Statistika vahepealt aga oli seal ka palju huvitavat lugemist. Raamat rääkis nimelt Eesti 20. sajandi esimese poole restoranikultuurist ning ka meelelahutusprogrammidest sealsetes restoranides. Tegelikult oli päris põnev lugemine. Peale seda võtsin “Tõde ja õigus 3”, mis on tituleeritud kui kõige kehvemaks “Tõde ja õiguse” sarja raamatuks, aga peale “Prohvet Maltsveti” läks selle lugemine ka võrdlemisi ludinal 😀 Alustasin seda juba vist pool aastat tagasi, aga siis jäi see seisma. Peale seda võtsin klassiku “Uhkus ja eelarvamus”, mis oli nii hea ja mille põhjal tehtud filmi ma ka läbi vaatasin ja soovitan kõigile romantikutele 😀 Tõesti hea oli. Hetkel loen “Väikesed naised” ja selle kohta veel palju öelda ei oska. Ainult seda, et ma arvasin, et see on ka rohkem selline naistekas ja romantiline raamat, aga tegelikult ta on paljuski hoopis lasteraamat. Viimased kaks raamatut võtsin ma nimekirjast “100 raamatut, mis elu jooksul peab läbi lugema”.

Aga sellega ka seekord lõpetan. Kirjutamiseni!

Jalanõud: https://www.facebook.com/HelenaFashionTartu/

27.03.2018