Tere-tere! Ma ei ole suvel just eriti agar blogija olnud, aga luban, et võtan varsti selle aja ja teen ühe ülevaate möödunud suvest. Praegu aga teen ühe ülevaatliku postituse sellest, kuidas sel suvel ühte eriti suurt lillepeenart tegin. Olen olnud aktiivsem Instagramis ja seal olen ikka erineva pildi- ja videomaterjaliga enda jälgijaid kursis hoidnud, seega mõned teist on ehk minu teekonnaga juba ka kursis.
Olen tohutult tänulik Kekkilä-le, kes mind sellel teekonnal toetas ja andis ka hea stardi mu peenra tegemisele. Mul oli selle lillepeenra mõte olnud juba pikemat aega, aga juuli alguses sain siis päriselt seda hakata tegema ka. Algas kõik muidugi sellest, et tuli peenra algne koht korralikult puhastada ning enda jaoks ka mingi “joon” maha panna, et kust siis peenar minema hakkab.
Algne olukord
Kui see oli tehtud, siis oligi juba järgmiseks sammuks lillepeenra tegemine. Pidasin plaani, uurisin puurisin Internetist, et millised taimed võiksid sinna kasvama sobida. Arvestasin sellega, et peenra äärtesse paistab ka päikest, kuid taga pool on hämar ning see võiks sobida hästi rododendronitele, hostadele, helmikpööristele ja muudele varjuga leppivatele taimedele. Hakkasin vaikselt tegema ka peenraäärt – selleks võtsin turbaplokid, immutasin neid vees, ladusin üksteise järel maha ning lõikasin siis ääred sirgemaks ja täitsin kahe-ploki vahelise ala lõikamisest järele jäänud turbatükikestega. Ma ilmselt olin oma peas veidi optimistlikum olnud, kuna nägin üsna pea, et tempo on ikkagi palju aeglasem kui ma lootsin. Samal ajal kui turbaplokke immutasin hakkasin vaikselt ka peenart keskelt mullaga täitma, kuna eesmärk oli tänu turbaplokkidele peenar kõrgemaks tõsta. Esimese paari tunni jooksul sain maha 6 turbaplokki, aga kokku oli neid mul 64.
Kuna alguses arvasin, et saan peenra kiiremini valmis, olin jõudnud taimed ära tellida. Samuti arvasin, et taimede kullerdamisega läheb ilmselt paar nädalat aega, aga tegelikkuses olid need mul juba paari päeva jooksul olemas. Nädala-kaks said nad mul toas hakkama, aga siis sain aru, et pean nad ruttu ära istutama. Mõni taim oli natukene nukraks ka jäänud. Seega tegin nüüd paralleelselt kolme asja – samal ajal kui turbaplokid vees imbusid, täitsin peenart seest mullaga ning kui mingi nurk oli valmis saanud, siis istutasin sinna kohe taimed ära. Igale taimele tegin mulla sisse korraliku süvendi ning ümber panin neile Kekkilä aiamulda või okaspuudele ja hortensiatele spetsiaalselt okaspuu- ja rododendronimulda.
Taga taustal ei olnud tol hetkel “paika pandud” turbaplokid, vaid ladusin nad alguses lihtsalt niisama maha ära, et näeksin kas tuleb kenasti välja
Samuti hakkasin rajama peenra sisse rododendronitele mõeldud peenart. Kes võib-olla ei tea, siis rododendronid tahavad väga haput mulda, aga kui see muld puutub kokku tavalise mullaga, siis aja jooksul see hapu muld neutraliseerub ära. Et seda vältida, tehakse rododendronitele justkui “vann”, mis vooderdatakse peenrakatte või muu taolise tekstiiliga ning täidetakse siis spetsiaalselt rododele sobiva mullaga.
Esimesed taimed istutatud, kolmandik peenraäärt plokkidest laotud
Ühel hetkel hakkas juhtuma nii, et taimi hakkas iseenesest peenrasse juurde tulema 😀 Sõbrannalt sain kõvasti hostasid, kingituseks veel kaks rododendronit, nii et pidin kahele rodole veel ühe “vanni” peenrasse juurde tegema. Samuti on meil vana maja ning siin aias oli ammusest ajast võpsikusse kasvanud üks hästi vana lillepeenar, kust ma sain veel taaskasutust teha – leidsin sealt suured hostade-mättad, mis siis tükkideks lahti raiusin ning leidsin ka astilbesid (ja üht-teist jäi sinna veel, aga edasi lähen teinekord avastama 😀 ). Siis läks naabrinaine endale taimi ostma ning tegi mulle videokõne sellest, mis seal pakutakse – muidugi pidin ma kohe kolm kadakat omale juurde võtma. Ja samuti sain kingiks lavendlit (minu uus lemmik!) ning salveid, mis ka sinna peenrasse istutasin. Salvei tegelikult oleks võinud ka köögiviljapeenrasse panna, aga kui ta õitseb, siis sobiks ta ka imehästi siia peenrasse, nii et hetkel sai niiviisi. Ja siis käisin veel ise ühes aiandis ja ostsin juurde ühe kadaka ja roosi.
Viimased plokid laduda!
View this post on Instagram
Ja siis saigi peenar oma algsel kujul valmis! Selle ülemise Instagrami postituse seest võite veel juurde lugeda, mis taimed kõik (tol hetkel) maha said ning vaadata neist lähemalt ka pilte. Kuna peenar on sel aastal alles täiesti “beebi”, siis ei ole siin palju ilu näidata. Panustan järgmistele aastatele 😉 Ja eks nende lillepeenardega olegi nii, et peab kõvasti kannatlikust olema, sest reeglina esimesel aastal sa eriti oma töö tulemust ei näegi.
Aga ega Renate siis lillede ostmisega lõpetanud olnud. Kuna üks nurk jäi veidi tühjaks, siis ostsin sinna erinevaid varjuga leppivaid pinnakatte-taimi: kivirikke, igihali, metsvits ja roomavat kukehari. Olen enam kui kindel, et järgmisel aastal ostan ka taimi juurde, sest siis näen veel paremini ära, kus mingid tühimikud hakkavad olema ja kuhu võiks midagi juurde panna. Alljärgnevast Instagrami videost näete kogu seda teekonda kiire kokkuvõttena.
View this post on Instagram
Siis multšisin peenra ära, kolme erinevat värvi multšiga 😀 , sest täpselt nii oli mul kuuri alla mingeid eelmise aasta “lõppe” jäänud, aga see on mul ka juba oma “to-do” listis kirjas, et kevadel muretsen kohe ühte tooni multši ja katan peenra uuesti korralikult ära. Üldse see sügise tulek on hoogsalt kasvatanud mu “to-do” listi, sest pähe tuleb mõtteid, mida enam sel aastal pole mõtet teha, aga järgmisel aastal esimeste soojade ilmadega koheselt teen. Kokkuvõtvalt… tegelesin selle peenraga üsna aktiivselt pea 1,5 kuud ja no oli ikka kõva andmine küll. Nüüd sain peenra valmis ja avastasin, et suvi läbi 😀 aga ka sügisel ootavad ees vahvad toimetused ja usun, et panen nüüd natukene rohkem fookust jälle muusika peale. Eks midagi olen siin suvel ikka ka teinud, aga kindlasti mitte nii intensiivselt, kui aia kallal tegutsenud 😀 Aga eks nendest asjadest saate lugeda juba järgmises postituses (mille loodan varsti jõuda valmis kirjutada). Seniks saate silma peal hoida minu Instagramil, kus ikkagi pea iga päev midagi postitan ning muidugi ka Kekkilä Instagramil!
