Tervitused kõigile üle väga pika aja! Olen mõned korrad siia blogisse viimaste kuude jooksul kirjutanud küll, aga sellist “mis teinud olen” postitust ei ole juba väga ammu teinud. Üritan nüüd kuidagi kõik selle kokku võtta, kuigi eks kindlasti unustan ka midagi mainimata ja paljuski põhinen sellele, mis pildid mul telefonis tehtud on. Ehk et kui midagi omal ajal jäädvustatud ei saanud, siis ilmselt võib see ka täna meelest minna. Päris raske on tegelikult niimoodi pikka vahet jätta sisse, sest pärast kõiki neid pilte kokku koguda ja meenutada on tükk tööd.
Alustan muusika juttudest. Olen vahepeal käinud veel mitmes laulutunnis ning kahte laulu stuudios salvestamas. Tahan kindlasti varsti veel stuudiosse minna, kuna plaan on suurem ports laule valmis teha. Need laulud hetkel veel edasi arendamist saanud pole, seega neist pole pikemalt miskit rääkida. Küll aga suve alguses käisin veel korra stuudios ja selle loo kallal oleme küll väga aktiivselt tegelenud. Teen seda laulu ühe produtsendiga, kellega varem pole ma koostööd teinud ning stiililiselt on see ka midagi teistsugust. Eks kui aeg küps siis räägin lähemalt. Minu jaoks on see laul ka paras väljakutse olnud.
Augustis oli mul ka kaks esinemist. Esimene Ardus, kus esinesin üle pika aja akustiliselt ning selle tarbeks sai koos kitarristiga ka proovi tehtud. Olin enne esinemist päris mures. Tegelikult peaaegu terve nädala… mis on minu puhul pigem harukordne, sest reeglina tuleb mul esinemise päeval väike ärevus sisse, aga selle akustilise esinemise pärast olin ma niiiiii pabinas, et ma isegi ei uskunud, et ma nii pabinasse ühe esinemise pärast minna võin. Asi nimelt oli selles, et ma olin võtnud vastu teadliku otsuse, et sellist kuiva “esinen kõik laulud ära, lähen minema”, ma teha ei taha ja ma olin natukene mõtelnud ka mingid vahetekstid laulude vahele. Kuna ma aga ei pea ennast rääkimises kõige tugevamaks, siis see tekitas minus väga suurt ärevust – mis saab kui ma puterdan? Kas kedagi üldse huvitab mida ma räägin? Äkki see kõik on nii nõme mida ma rääkima hakkan? Palju küsimusi, palju ärevust. Lõpuks aga läks väga hästi – täiesti planeerimatult hakkas meil Kalmeriga laulude vahel ka miski dialoog tekkima, nii et mina sain oma jutud räägitud ja samal ajal ka veidi nalja visatud ja üldse hästi mõnus õhkkond oli. Olin peale esinemist väga üllatunud, et ma ellu jäin ja sellega hakkama sain. Ja nüüd tunnen, et tahaks selliseid akustilisi esinemisi teha veel ja veel! Kuigi varem olen neid alati natukene kartnud… Alloleva pildiga koos on ka mõned esinemisvideod, kui vajutad paremale.
Naljakas ju ka – olen 12 aastat lavadel esinenud ja varem ka akustilisi esinemisi teinud, aga alles nüüd tundsin ma tõelist sidet sellisel kujul esinemisega ja sisse see vajalik tunne selleks, et oleksin ise ka vaimustatud nendest akustilisest esinemistest. Ma tunnen, et see 2022. aasta on olnud mulle natukene väljakutsete aasta. Ütleks, et palju vaimses mastaabis, aga just ka mingites praktilistes asjades – et kui varem tahtsin, et asjad saaksid hästi tehtud, siis nüüd tahan, et asjad saaksid hästi tehtud + kaks sammu veel sinna otsa. Ja see uus mõttelaad ongi mu teele toonud uusi väljakutseid – olgu selleks siis see sama Ardu akustiline esinemine, kui ka see uus lugu, mida uue produtsendiga teen ning ka koduses elus tunnen, et tahaks nagu veel rohkem mingeid asju aiamaal kasvatada ja pärast purki pista – taimi mida varem olen veidi peljanud ja arvanud, et ma ei saa hakkama.
Nii et selline huvitav tunne mul siin pidevalt peal. Ja eks on mõned asjad veel seoses vaimsusega, millest ma praegu ei ole veel valmis rääkima, aga mille teadvustamine mul sel aastal kuidagi lõpuks on kohale jõudnud. Ahjaa, ühe praktilise väljakutsena tuleb veel meelde see, et kuna ma nüüd lõpetasin kolmanda lapse rinnaga toitmise mõned kuud tagasi, siis vot enam ei saa niimoodi toitu sisse ahmida nagu varem. Varem sõin ikka päriselt ka kahe inimese eest, aga kuna pool sellest läks ju kohe minema, siis polnud probleemi. Nüüd on magu ilmselt veidi välja veninud ja paari kuuga juba pääääris mitmed kilod kogunenud. Ärge saage valesti aru, ma ei plaani mingit näljutamist propageerida, vaid seda, et süüa tuleb mõistlikes kogustes – kui sa sööd rohkem, kui sa jõuad ära kulutada, siis tulevadki ülekilod; kui sööd nii palju kui su kehale vaja, siis ongi kõik hästi. Lihtsalt kes ehk mind lähemalt teab, siis teab ka, et need toidukogused enne olidki metsikud, aga kuna mul sellest midagi ei juhtunud, siis ma võisingi iga õhtu liiter jäätist ja kolm taldrikutäit lõuna- ja õhtusööki ära süüa, ilma et midagi juhtuks. Agaaa.. nüüd on need ajad läbi 😀 Ma pean tõdema, et see on minu jaoks väga suur väljakutse ja raske ka, aga eks iga algus ole ja mitte ainult kaalu, vaid ka oma tervise huvides tuleb see teekond ette võtta. Ja eks ma ikka endale ka head-paremat aeg-ajalt luban, aga pigem ongi asi just nendes kogustes.
Aga esinemisjutuga edasi minnes, siis teine esinemine oli mul Märjamaal, mis oli ka ülimõnus, suve ära saatmise pidu. Esinemisel läks kõik hästi, selle pildi juurde siin panin ka mõned videod. Enne esinemist võeti minult Õhtulehe videointervjuu ka, millega ma üldse rahule ei jäänud. Sellepärast ma seda siia otse kuidagi linkima ei hakka, aga kes tahab, võib googeldada ja ilmselt leiab üles ikka. Ikka enne lava on see mingi ärevus sees ja ei ole hea mõte intervjuud anda. Ma ise hiljem end vaadates sain aru, et paljud asjad ei läinud päris nii nagu oleks võinud ja mõte kiilus ka pidevalt kinni.
Just tuli meelde, et ikka kolmas esinemine oli ka augustis 😀 See toimus Elva lähistel ja oli ka täitsa tore. Ilmaga tol päeval väga vedas, sest minu esinemise ajaks oli just sadu järele jäänud. Ja hiljem peale esinemist läksin otse Orru, kus toimus esimest aastat Üle Küla Festival, mis oli väga armas üritus koos oma laada ning laval toimuvate etteastetega. Järgmisel päeval festival ka jätkus ning käisime lastele mõeldud teadusteatrit ning Stefani esinemist kuulamas. Nii et väga vahva oli, loodetavasti tuleb järgmisel aastal jälle!
Liigume nüüd muusikaga seotud juttudelt edasi aia/kodutoimetuste juurde. Instagramis olen olnud üsna aktiivne ja sinna regulaarselt sisu üles laadinud, seega, kes soovib, saab sealt alati kõige kiirema video- ja pildimaterjali kätte. Minu juuli-august läks aias suures osas lillepeenra tegemise peale, millest lähemalt rääkisin eelmises postituses. Küll aga saabus ka aeg, kus sai hakata aiasaadusi nautima.
Karusmarjad olid aastaid minu jaoks sellised marjad, mis kahjuks jäidki põõsa otsa lindudele. Natukene sõime ära, aga midagi ei osanud nendest teha. Sel aastal tegin väga palju mahla: punasesõstra, mustasõstra, valgesõstra, kuid tegin ka kõigist neist mõned pudelid segumahla, kuhu just nimelt need karusmarjad ka juurde panin. Ja väga hea sai! Mahla üldse sai sel aastal keldrisse meeletus koguses, aga väga teadlikult tahtsin ka suuri koguseid kätte saada, sest üks pudel läheb meil ca. kahe päevaga ja sügis kuni kevad on ju pikk aeg. Tahaks ikka nii, et ei peaks üldse mahla/siirupit poest ostma, vaid saab kõik oma keldrist. Samuti sain sel aastal rekordkoguse viinamarjamahla – oli vist 26 1,2 liitrist pudelit. Terve aiakäru oli neid viinamarju täis.
Sel aastal olen ka teevarusid oluliselt hoolsamalt täiendanud. Varasemalt olin piparmünti korjanud ainult teematerjaliks, aga leidsin ühe hea piparmündisiirupi retsepti ja tahtsin seda katsetada. Juhtus nii, et siirup sai väga hea ja olen seda nüüd mitu korda suve jooksul teinud ja seda on ka umbes 30 pudelit ootamas. Hea kas niisama sellest morssi teha või talvel kuuma jooki sellest teha.
Tomateid oli sel aastal kasvuhoones rohkem kui eelmistel aastatel. See oli jällegi eesmärk. Sain teha umbes 10 purki letšot, kuhu sisse läks kodu-sibul, küüslauk, paprika, petersell ning mõndadesse ka natuke tšillit. Praegu on kasvuhoones veel rohelisi tomateid, aga nad on omadega ikkagi juba üsna otsa korral. Paprikaid veel tuleb, aga peangi mõtlema mida nendest teha. Võib-olla hakin ära ja panen lihtsalt sügavkülma.
Samuti olen vahepeal teinud igasuguseid moose. Tegin esimest korda murakamoosi, maasika-mustikamoosi ning vaarika-mustikamoosi (see on parim!). Samuti ka lihtsalt maasikamoosi. Panin ka kurke purki. Tegin nii tavalisi, kui mädarõikaga. Sügise jooksul ootab veel õunamoosi tegu ning kindlasti õunamahla tegu. Siis on vist küll selleks aastaks kõik. Ah õigus! Täna tegin koduborši ka ja muist sööme kohe ära, aga kuus purki sai seda ka keldrisse viidud.
Suve lõpus liitus meiega ka üks vahva tegelinski. No pole mina veel kassi näinud, kes nii leplik oleks.
Vot, aga hetkel ma siin kohal lõpetan. Ehk tuleb vahepeal veel midagi meelde ja järgmisel korral kirjutan jälle! Vahepeal tegin ühe laulu kooslusele Million, nii et panengi selle siia lõppu.
