Järsku on meile saabunud selline kevade ja talve vahepealne “aastaaeg”, mis tähendab, et ma olen üritanud õues alustada kevadtöödega, kuid ilm ikka natuke veel kiusab meid. Seetõttu satun ka veidi vähem siia klõbistama, kuid siiski tahan täna panna kirja enda selle aasta taimede ettekasvatamise-loo.
Ma olen nüüd kasvuhoonetaimi ettekasvatanud ma arvan kolm või neli aastat ning enne seda pidasime ka kasvuhoonet, kuid siis ostsime taimed mõnelt kasvatajalt. Kui esimene aasta taimed ise kasvatatud sai, siis sain aru, et ega see nüüd nii keeruline ei olnudki, et seda pidevalt edasi olin lükanud. Nüüd olengi sellele püsima jäänud, et taimed seemnest iga aasta ise kasvatan (aga tavaliselt mõned taimed annavad ka sõbrannad, kellel neid näiteks mõni üle on jäänud või siis mu ema – ka nii on huvitav katsetada!) Sel aastal kolisin oma ettekasvatamise ruumi teisse kohta ja see oli heaks võimaluseks ka taimede hingeelust paremini aru saada, sest täheldasin nii mõndagi.
Alustame aga sellest, et tegin vist kokku kolm külvamist. Panen siia teksti juurde ka lingid, et saate kohe neid tooteid ka minna uudistama, mida mina kasutasin ning ühtlasi mainin ära, et kood RENATE15 kehtib endiselt ja annab soodustust! Ühe külvamise tegin JIFFY turbapottidesse, mis lagunevad hiljem mullas ära, seega on neid hea lihtne käsitleda. Alla panin VEFi külvialused, mis tuli koos kaanega ja mida oli hea alguses kasutada – kui seemned alles idanesid, siis panid neile “kasvuhoone-kaane” peale ning nii oli neil seal mullas mõnus areneda. Kuna turbapotid said otsa, siis ühel hetkel panin seemneid ka tavalistesse plasttopsidesse ning petuuniaid-lobeeliaid puistasin juba eelmisel aastal jäätisetopsidesse, mis tundus ka sel aastal arukas mõte 😀 Kui taimed suuremad, siis peab nad nagunii ära pikeerima ja seega on need hea kuhugi sellisesse kompaktsesse topsi laiali laotada.
Väikese vahejutuna toon välja ka Compo Püünispaberid, mis olin ka endale ostnud, et juhul kui toas peaks mingeid mudrusid väga ringi hakkama lendama, siis saan neid kasutada. Köögiviljataimedel nüüd õnneks ma seda probleemi pole täheldanud, aga oma potilillede pottide sisekülgedesse panin seda paberit küll ja see püüdis imehästi igasugused kärbsekesed kinni. Küll aga hiljem kui köögivilja-taimed kasvuhoonesse kolin, siis saan neid püünispabereid ka seal kasutada.
Seemned ilusasti külvatud, kaaned peal, tuba soe – jäin siis idanemist ootama. Soojas ruumis toimus see aga väga ruttu ning seega oli aeg ka taimelambid sisse lülitada, sest veebruaris just teab-mis-palju valgust veel ei ole. Kasutasin neid taimelampe! Mis seemneid ma siis aga ka külvasin? Minu kindel soov oli mu tšillipiparde osakaalu kasvuhoones sel aastal suurendada, seega kibepipar Cayenne oli kohe minu valik. Samuti ikkagi neid paprikaid otsustasin ka sel aastal kohe rohkem maha panna ning valisin sellise, üsna klassikalise paprikasordi. Olgu öeldud, et ma kasutasin külvamisel ka palju eelmiste aastate seemnete “jääke”, kuid siiski uusi sorte on ju alati nii põnev avastada. Tomat Promyk sai valitud sellepärast, et tema kirjeldus sobiks väga hästi õues kasvatamisele (mida ma väga sel aastal tahan suuremas mastaabis proovida (kui eelmisel aastal), aga ma ei tea endiselt, kuhu ma selle peenra teen 😀 ). Samuti haarasin saagika kirsstomati Red Cherry.
Ma nüüd väga ootan järgmise nädala lõppu / ülejärgmise algust, sest kui need krõbedamad öökülmad ära kaovad ja päeval jälle rohkem sooja on, siis ma nii kibelen juba midagi kasvuhoonesse maha panna. Eelmine aasta saime oma esimesed porgandid just kasvuhoonest, sest sinna saab need juba päris vara maha panna. Et end säästa harvendamise vaevast, haarasin ostukorvi populaarse Nantes porgandi, kuid seemnelindi näol. Ma juba näen vaimusilmas, kuidas sellest saab minu jaoks revolutsiooniline leiutis, kuigi ega seemnelint ei ole ju nüüd teab-mis uus asi, aga ma lihtsalt ei olnud varem selle peale tulnud, et porgand võiks ka seemnelindi näol eksisteerida. Proovime ära! Samuti lähevad nende esimeste õrnsoojade ilmadega kasvuhoonesse redised, võtsin näiteks sellise ja sellise! Võimalikult palju seemneid valisin just Horticomi toodangust, sest tean, et nende seemned on väga kvaliteetsed ning kõrge idanevusega.
Muidugi läheb kasvuhoonesse kohe ka harilik lehtsalat, valisin Grand Rapids’i, samuti till, petersell, harilik basiilik on ka olemas ning lisaks tume basiilik, mida ma muidu arvaks, et on veidi vara maha panna, kuid kuna meil on kütte võimalus, siis usun, et selleks on ka aeg täitsa paras.
Toas panin ka mõned lilled juba kasvama – aedastrid, mis on juba päris suured, lobeelia, ripp-petuunia ja peiulill, mis lisaks silmailule on ka väga hea praktiline taim aianduses putukate kohapealt. Oma järge ootavad veel härjasilm, päevalill, rukkilill, habenelk, lõhnav lillhernes ja saialill, kuid need panen ilmselt kõik juba oma kasvukohale kasvama kui soojem on. Eelmisel aastal panin aiamaale iga kasti otsa ikkagi mingid talu-ilutaimed ka – oli kohe vahvam ja värvilisem vaadata ning sama plaan on ka sel aastal.
Lisaks ega kaua ei pea enam ootama, kui saab hakata toas järgmist ringi köögivilju külvama – kõigepealt kurgid. Lühike kurk Dirigent on mulle juba varasemast tuttav, seega kindla peale minek. Samuti võtsin Adam’it. Pikkadest kurkidest olen tuttav ka Euphoriaga ning uue katsetusena proovin Beth Alpha-t. Kõrvitsatest valisin tuttava Atlantic Gianti, mis kasvas ka minul tõesti väga suureks ning millest sai üle-eelmisel aasta 50 purki kõrvitsahoidist, mida ma veel sel aastalgi sõime ja väga maitsev oli (ja kõrvitsat jäi tookord veel üle ka). Punapeet Pablo on minu jaoks uus sort, kuid kodupeet oli eelmisel aastal nii maitsev, et sel aastal soovin kindlasti rohkem peete kasvatada. Päris mitu purki sai borši ka tehtud, mida nüüd talvel söönud oleme. Salatitest panen aiamaale nii praktilisel kui eetilisel põhjusel lillaka Lollo Rossa, mis tõesti on nii kaunis silmale vaadata. Tahan proovida sel aastal ka kapsa kasvatamist, kuigi olen väga õudseid jutte kuulnud nendest kahjuritest, seega eks paistab, kas saan sellega hakkama. Valisin sortideks selle ja selle! See iseenda toidu kasvatamine ja lisaks veel selle hoidistamine / hoidiste tegemine on minu jaoks nii kihvt ja ahvatlev, et ma ikka iga aasta tahan mingi sammu jälle edasi astuda ning ka sel aastal loodan nii mõndagi uut juurde õppida.
Nädalad läksid aga mööda ning tänaseks päevaks, märtsi lõpuks on minu tomati ja paprikataimed kasvanud juba üpris suureks. Samuti nagu postituse alguses ütlesin, olen teinud mõned tähelepanekud. Esiteks, kuigi tomatid on kasvanud ka täitsa kenasti, siis mulle tundub, et eelmistel aastatel, jahedamas ruumis kasvasid nad mul palju paremini. Siin uues ruumis on võrreldes tolle ruumiga palju soojem ning võib-olla see liigne soojus tomatile tema algusefaasis nii hästi ei sobigi(?) (olgu öeldud, et need on kõik mu tähelepanekud ja mõtted, mis ei pruugi õiged olla). Samas aga paprika, millega mul iga aasta on olnud probleeme. Küll ei taha ta kasvada ega sirguda ja siis lõpuks on nad mul nii tillukesed – sel aastal siin soojas kasvab nii mis mühiseb. Ma lausa imestan, et nendes väikestes potikestes ta ikka on suutnud nii palju rammu koguda ja taimed on tõesti väga ilusad.
Nii et ideaalis peaks järgmistel aastatel vist kasvatama tomateid ikkagi vanas toas edasi ning paprikaid soojas. Igatahes ootan juba väga selle kasvuhoone aja algust ja juba varsti saan vähemasti mingid maitsetaimed (ja porgandid siis äkki) juba maha panna. Niiii põnev! Ja kogu selle jutu lõpuks ütlen veel, et kasutage koodi RENATE15, et saada www.aednik24.ee lehelt kõike mida soovite -15%!
