Kiired jutuajamised

Tervitused siitmailt. Teen väikse vahekokkuvõtte enda tegemistest. Esiteks olen juba viimased viis päeva jälle värvipintslit käes hoidnud. Iga kord arvan, et nüüd mõneks ajaks on kõik, aga näed, elu üllatab 😀 Tegelikult saaks ju ka kiiremini, aga nagu olen ka varem siin kirjutanud, siis päris nii ma ei saa, et nüüd “võtan omale terve päeva värvimiseks”, vaid kuna praegu pere väikseim on veel nii väike, siis saabki kogu aeg teha natukese haaval. Hetkel on projektiks siis laste mängumaja värvimine. “Toorik” sai värvitud, aga nüüd on veel palju detaile vaja värvida, seega ilmselt läheb veel mõni päev aega enne kui täiesti valmis saab.

Muusika osas on praegu olnud päris edukas aeg. Eelkõige selles osas, et olen palju laule jälle teistele artistidele kirjutanud. Eks nende lauludega on nii nagu alati, et nüüd võib võtta väheke aega kuniks need ka kuulamisvalmis saavad, seega peab ootama! Muidu ikka aiamaa vohab ja väga mõnus on minna ja võtta miskit head-paremat oma toidulauale nagu ka alloleval pildil näha.

Üle väga pika aja võtsin endale ka midagi lugemist. Olen küll alles alguses, aga tundub põnev. Tõsielulised mõtted-jutud, aga kihvt on see, et kõrvale on pikitud ka selliseid psühholoogilisi seletusi, et miks mõni asi võib olla nii või naa ehk et see raamat on nagu kaks ühes – ühelt poolt lugu elust enesest, aga teisalt annab head mõtteainet, miks elus käivad asjad nii nagu nad käivad. Soovitan!

Siiani on aga suvi küll olnud megamõnus. Vahepeal jah mõned vihmased päevad ka olnud, aga üldiselt on neid ikka väga vähe olnud. Algaja aiapidajana näen aga ära, et kuum/kuiv suvi = igasugused satikad aias. Samuti kastma peab jube palju 😀 Aga tegelikult ei ole need ikkagi asjad mille üle nuriseda. Pole halba ilma heata, head ilma halvata, tuleb olla rahul! Loodan, et sellest kiirest toimetamise-tempost saab juulikuu jooksul ka natukene puhata ja rahulikumalt võtta. Unustada mõneks ajaks ära see tunne, et “ma pean selle, selle ja selle ära tegema, muidu need tööd jooksevad mult eest ära”. Täna käisime näiteks ratastega sõitmas. Ülimõnus oli tunda suvelõhna, suvehääli, õrna sooja tuult. Tõeline rõõmumuie tuli näole, sest alles oli hilis-sügis ja sügav-talv kui ma seda aega ootasin ja nüüd on ta käes!

Ja siia lõppu üks kampaania-soovitus ka. Nimelt www.credit24.ee soovib loosida välja kellelegi 2400 eurot remondiks või sisustamiseks! Ja see pole mingi trikikas, vaid sa pead lihtsalt minema nende kodukale www.credit24.ee/remondiloos, registreerima ennast osalema ja ongi kõik! Ei mingeid muid kohustusi ja võitjale tuleb raha ka puhtalt kätte! 😮 Kuna olen ise viimase aastaga ka rohkem aktiviseerinud oma kodu- ja aiategemistes, siis selline remondiraha ei teeks ju üldse paha. Suvele kohaselt arvan, et terrassi ehitamine võiks siis kohe plaani tulla 🔨 Võid ka minuga kaasa rääkida – mille kallal Sina hetkel oma kodus toimetad või mis oleks esimene asi, mille võimalusel korda laseksid teha? Loeksin huviga! ✌🏼

Tutvu tingimustega www.credit24.ee ja pea nõu asjatundjaga numbril 614 3400

Jõulud lähenevad!

Tervitused kõigile! Jõulud on märkamatult ligi hiilinud ja kohe juba ukse taga, kuigi sel aastal on ikkagi natukene ärev kogu see ootusaeg, sest ilmselt me keegi ei saa 100% kindlad olla, kas jõule saab ilusasti tähistatud või mitte. Ei tea ju ette palju praegune olukord nädalaga muutuda võib ja seega ei saa millelegi lootma jääda. Eks teeb kurvaks ka, kuna minu jaoks on jõulud alati olnud see aeg aastas, mida ma väga-väga ootan. See on olnud minuga juba lapsepõlvest saati nii. Ilmselt on jõuludes minu jaoks midagi nii mõnusat ja turvalist, et ma ei tahaks sellest ajast kunagi ilma jääda.

Aga see selleks. Eks paistab kuidas läheb ja loodetavasti läheb hästi. Tänases postituses teen jälle  ülevaate oma tegevustest. Oma lauda pole ma saanud edasi teha, kuna minu uus peits pole siiamaani kohale jõudnud (aga nüüd lähipäevil peaks jõudma). Siis saan edasi toimetada-teha ja näen lõpuks ise ka, et kas saab sellest lauast lõpuks asja ka.

Uus laul peaks ka varsti teieni jõudma. Tegelikult ta nii väga uus ei ole, kes tahab juba praegu kuulata, siis võib näiteks Spotify’st minna minu albumit kuulama ja selle albumi pealt ka selle laulu üles leiab. Kodus olen muidu ka päris palju klaveri taga olnud viimasel ajal. Kirjutan palju uut muusikat, vaadanud vanu asju üle. Olen väga positiivselt meelestatud ja lähen uude aastasse kihvtide mõtetega!

Raamatute poolelt olin vahepeal lastekasvatamise raamatute lainel. Leidsin ühe raamatu, mis rääkis rohkem sellest, kuidas lapsi kasvatati sajandeid tagasi. See oli päris kurb lugemine, kuna lugeda neid õigustusi lapsevanemate poolt miks nad mõnda asja just mõnda teatud moodi tegid, oli kurb. Aga eks nemad kuulasid ka omal ajal “targemate” sõnu ja arvasid, et nii ongi õige. Kuigi see raamat polnud absoluutselt see, kuidas mina oma lapsi kasvatan, siis tahtsin tolle raamatu ikkagi lõpuni lugeda, kuna vahest tuleb mõista ka endale 100% vastanduvate mõttemaailma, et mõista et sinu mõttemaailm on väga terve ja korras. Peale seda aga liikusin edasi (või siis tagasi) ühe raamatu juurde, mida ma olen juba varem kaks korda läbi lugenud, aga kuna ta on selline hea-kerge-lihtsalt mõistetav lugemine, siis on seda tore mingi aja tagant uuesti käppa võtta. Seda soovitan kõigile, kes tahavad ka natukene mõttematerjali koguda, et kuidas ikkagi oleks hea ja õige toimetada. Tegu sellise raamatuga nagu “Minu mõistus on otsas!”. Tean, et kunagi ammu kui seda esimest korda tahtsin osta, siis oli ta igalt poolt otsas, aga nüüd vist peaks nagu poodides olema jälle olemas küll.

Selle sain ka tegelikult juba läbi ja võtsin ette sama sarja 6-11 aastaste raamatu, millega olen veel väga alguses ja kuigi endal on veel suts aega, kuniks vanem laps sellesse vanusesse jõuab, siis tahtsin ta ikkagi praegu juba ette võtta, sest vahest ilmnevad mõned arengufaasid lastel erinevatel aegadel ja siis on hea, kui mul on juba varakult veidike mõtteid selles osas kogutud. Kellel on aga juba vanemad lapsed, siis sellel sarjal on ka kolmas raamat, 12+ lastele mõeldud. Esimese osa põhjal julgen soovitada küll.

Üle pika aja olen ka võtnud omale vaatamiseks ühe sarja. Pean tõdema, et teleka vaatamisega on mul viimasel ajal olnud üsna kehvad lood. Lihtsalt pole aega või kui ka on seda aega, siis pigem “kulutan” selle mingite muude tegevuste peale, mis on minu jaoks tähtsamad. Õhtuti aga võtan omale mõnel päeval selle aja, et vaadata Netflixist sarja “The Crown”.

Mul oli juba tegelikult ammu peas mõte, et tahaks ennast kuninganna Elizabeth II elu ja eluoluga rohkem kurssi viia. Minu jaoks tundub see kõik väga huvitav ja põnev vaadata ja olengi sellest sarjast väga sillas. Sain aga äsja teise hooaja läbi ja nüüd on mul natuke raskusi kohaneda, sest kolmandas hooajas on elu edasi läinud, inimesed vanemaks jäänud, mis tähendab seda, et enamus näitlejaid on välja vahetatud ja need kolmanda hooaja uued näitlejad tunduvad mulle eelmistega võrreldes nii võõrad/teistsugused ja mulle lihtsalt tohutult meeldisid ka Matt Smith ja Claire Foy (peaosalised), nii et praegune olukord on minu jaoks pehmelt öeldes raske 😀 Ma usun, et ma harjun ära, aga selline tunne on, nagu sarjast olekski kaks väga olulist inimest lahkunud ja siis on nad üritatud asendada mingite “käib kah versioonidega”, kuigi võib-olla ma teen praegu nendele näitlejatele liiga, sest ma olen ainult vaadanud kolmanda hooaja esimesest osast pool, aga pettumus lihtsalt oli ja on siiamaani nii tugev 😀 No ma loodan, et kui ma nüüd edasi vaatan, siis äkki hoopiski tekitavad nad minus tunde, et nad on kuidagi paremad… aga eks paistab. Praegu hakkas just jooksma neljas hooaeg ja selle ümber käiv kõmu oligi tegelikult see, mis pani mind seda sarja algusest peale vaatama. Esimene hooaeg algab Elizabethi troonile minemisega, aga praegune neljas toob mängu printsess Diana. Ehk et see sari liigub läbi aja ja käib läbi ka kõik olulisemad pere- ja ka maailmasündmused. Ehk et praegu ma küll väga soovitan kõigile seda, kellele just selline ajastudraama huvi pakub.

Õues oleme nüüd juba kahjuks vähem käinud. Eriti kahju on ka sellest, et vara läheb pimedaks ja tegelikult ma usun, et me isegi ka käiks õues, aga ei saa päevaplaane klappima niimoodi, et jõuaks õue enne pimedat. Täna käisime üle mitme päeva jalutuskäigul. Tore oli lund kohata… mis praegu aknast vaadates on muidugi juba ära sulanud. Aiatööd olen nüüd juba põhimõtteliselt ära lõpetanud, sest lihtsalt pole praeguse ilmaga mõnus aias tööd teha, aga õnneks midagi liiga palju ka tegemata ei jäänud, seega võib rahule jääda selle suve- ja sügistoimetustega.

Ühe uue äpi avastasin ka enda jaoks. Tegu so.fa.dog aplikatsiooniga, mis koondab endasse erinevad maailmauudised ja kus saad uudiseid enda jaoks ka kategoriseerida, ehk et kui pakuvad rohkem huvi muusikauudised, siis saad ainult neid vaadata jne. Asja teeb erilisemaks see, et praeguses maailmas, kus videosisu aina rohkem tõstab pead, on ka selles aplikatsioonis uudised ehitatud üles videote kujul. Taustaks käivad teemakohased videoklipid ning peale on pandud uudise sisu. Väga vahva igatahes. Ja neil on praegu ka üks kihvt loos käimas. Kui lähed lehele https://sofadog.adact.me/sofadog ja täidad sealse testi, võid võita endale iPhone 12! Mina kindlasti #stayingonthesofa sest praegusel raskemal ajal tasub enda ja teiste tervist hoida! 💁🏼‍♀️

Kiiruudised novembris!

  • Kuniks minu muusikaga peab veel veidi ootama, siis Aare Külvja on andnud välja loo “Minu Maailm”, mille autoriks olen mina. Saad seda kuulata siit: https://soundcloud.com/aare-k-lvja-1/minu-maailm?fbclid=IwAR3LUfjlTxRjWVQiiof9Yt-rlowI9TRHFdRuh_sIpCkV0rDoP9TzsXTDYME
  • Andsin Õhtulehele intervjuu, kus räägin beebiteemadest. Ehk siis ootus, sünnitus ja muud toredad mõtted. Lubati, et millalgi läheb paberlehte ka, aga seniks kes soovib saab siit lugeda. Paraku on lugu tasuline: https://elu.ohtuleht.ee/1017510/seal-kus-on-tuleb-juurde-kolmanda-lapse-sunnitanud-renate-saluste-kolmas-ei-jaa-neljandata?fbclid=IwAR2kQhL_188E_iK1WIBpHl14ajzZ_0W_rmrxxu0KhRIqTE8ccN68WE-l_kE
  • Olen vahepeal lugenud ära kaks Apteeker Melchiori sarja raamatut, täpsemalt siis esimesed kaks osa. Ajendiks oli see, et kuulsin et esimesele kolmele osale tehakse praegu filme ja seega otsustasin need raamatud ka ise läbi lugeda, kuna uusi eesti filme üritan ikkagi alati vaadata. Võtsin ette ka juba sarja kolmanda raamatu, aga see on hetkel mul veel üsna alguses. Kuna mind viimastel aastatel on huvitanud rohkem ajalugu, siis on põnev neid raamatuid lugeda ka just sellepärast, et aimu saada kuidas tol ajal elukorraldus üldse käis, kuidas suheldi ja kõike muud sellega seonduvat. Muidu on tegu aga kriminullidega ja pean tõdema, et selles osas mu pea läheb vahepeal veidi huugama, kuna ma kipun raamatutesse väga sisse minema ja vahepeal on nad ikka parasjagu rõvedad ka 😀 Aga sellegipoolest head raamatud ja soovitan kõigile!
  • Aiandusuudiseid nii palju, et lõikasin tagasi viinamarjad ning pea iga päev riisun õues. Loodaks enne lume tulekut kõik tehtud saada, aga see on vist natukene liiga optimistlik soov kui aed on väga suur.
  • Loodan mingi hetk jagada teiega ka uusi mujeid “Renate renoveerib” valdkonnast 😀 Päris mitu asja on mul alustatud, aga enne ei tahaks jagada tulemusi kuniks kõik asjad on lõpuni tehtud ja kuna mõned viimased etapid on veel tegemata, siis seni kaua peab veel ootama 😛
  • Ma ei jõua jõule ära oodata! Kes mu blogi pikemalt lugenud on, see ilmselt juba teab, et jõuluaeg tekitab minus alati elevust ja ma räägin ühte ja sama juttu iga aasta uuesti, kuidas see minu jaoks on nii hingesoojendav ja oodatud aeg. Ilmselgelt on samamoodi ka sel aastal. Aga eks väike mure on ka sees, et mis olukord meil kuu aja pärast on. Loodan ikkagi, et jõule saame pidada ilusasti. Õnneks tean, et minu sugulased/tuttavad on kõik ettevaatlikud, ent sellegipoolest võib siin iga nädalaga eluke muutuda, nii et vaatame jooksvalt mis saab! Vaatamata sellele loodan, et jõuludeks vähemalt lumi maha tuleb.
  • Kõikidel väikelaste emadel soovitan külastada Probeebi e-poodi (LINK), sest esiteks on neil väga kihvti mustriga bodid ja püksid välja pakkuda, aga teiseks on ka kuni pühapäeva keskööni võimalik sooduskoodiga ” renate “ soetada kaupa 25% odavamalt! Nimetatud “Sleep-no-more” on Inglismaa bränd, mis on alles hiljuti Eestisse jõudnud ning on tehtud 100% puuvillast ning omab GOTS sertifikaati.

Üleskutse: Otsime head raamatut!

Jäta mulle siia, minu Facebook’i või minu Instagram’i mõni väga hea raamat, mida julgeksid mulle soovitada. 
Olen läbi lugenud viimasel ajal paar sellist psühholoogiliselt raamatut, nüüd sooviks jälle lugeda mõnda juturaamatut. Kui sul on mõni, mida sa tahaksid minuga jagada, siis jäta oma kommentaar. Lisaks kui soovid avastada Elisa e-raamatu äppi, kus lisaks raamatute lugemisele saab ka raamatuid kuulata (!), siis pakun sulle hea võimaluse seda kõike proovida sooduskoodiga, millega saad kaks kuud teenust poole soodsamalt: renate.saluste50 Elisa Raamatu kohta saab lugeda siit: https://www.elisa.ee/et/raamat
“Libista” edasi ka minu Instagram’i pilti ja näed, millise kihvti kinkekarbiga võiksid selle raamatu näiteks jõuludeks mõnele oma lähedasele kinkida. Maitsev ja hariv! 😀

Krootuse esinemine & albumijutud

Nädalake on möödas ja sellesse jääb nii mõnigi toimetus. Esiteks käisin esinemas Krootusel. Seal oli tegemist sellise valla noorteüritusega ning minu etteaste algas sellega, et pidasin noortega väikese vestlusringi. Põhiliselt rääkisin sellest kuidas mina oma lauljateed alustasin, millal ja kuidas ma muusikaga üldse tegelema hakkasin ja andsin mõtteid, kuidas oma unistused ellu viia. LOE EDASI…→

Kevad tuligi, tuleb suvigi

Esinen: 10. mai Oru / 15. august Krootuse


Tervitused-tervitused! Pole ammu kirjutanud. Kohe kui ilmad soojemaks läksid, hakkas aeg nõnda kiirelt mööduma, et arvuti taga olen olnud tunduvalt vähem ning seega seda postitust kirjutan ka alles praegu. Viimati jäime pooleli seal, et mul oli esinemine Pärnus, öölokaal Kassas, kus esinesin esimest korda. Pärnus polnud ma üldse juba ammu esinenud, seega oli tore sinna taas sattuda. Enne esinemist sain kokku ka oma vana klassikaaslase ja sõbrannaga, rääkisime maast-ilmast. Esinemine möödus kenasti, minuga koos olid taas ka minu tantsutüdrukud. Paraku aga sel korral ühtegi foto-, ega videojäädvustust ei ole. LOE EDASI…→

Minu jaanuar 2019

Kes on mu varasematest postitustest märganud, siis olen hoogsalt Eesti Laulu selle aastaseid poolfinaliste kaverdanud. SIIT saad natukene nende videote kohta lugeda ja Raadios Elmar rääkisin ühel pühapäeva hommikul ka törtsu juttu (ka muud põnevat!), seda kuula SIIT!


NB! Hageri esinemine liikus uuele kuupäevale: 8. märts! / Esinen: 7. juuni Põlva / 8. juuni Märjamaa


Vaatasin, et üks asjalikum postitus minu tegemistes oli juba jupp aega tagasi – detsembri keskel. Üritan nüüd meenutada ja kirja panna, mis vahepeal tehtud. Jõuludest ma veidikene ka eelmistes postitustes rääkisin, aga enne jõule oli mul ka üks esinemine Veski-Sillal. Jagasin lava Patuse Poolega, kes tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud. Üritus ise oli muidu kihvt – rahvast oli murdu ja esineda oli tore. Üks naisterahvas kinkis mulle jõulukaardi ja üks meesterahvas roosi – väga armas! Lisaks peale esinemist tulid kaks naist minu juurde rääkima, et üks neist pani oma tütrele nime minu järgi – eriti armas! Ehk siis esinemiselt lahkusin igati positiivsete nootidega. Ööbimispaik oli meil samuti kohe peopaiga kõrval, seega sain ka ise öösel natukene peol ringi vaadata. Oli igatahes väga lahe! Jõulude kohta muidu veel nii palju, et kogu jõuluperiood oli meie jaoks üks sinna-tänna-kolmandasse-jne kohta sõit. Käimist ja tegutsemist oli sel aastal kohe eriti palju.

Siis kui kohe esinemistest edasi rääkida, siis järgmine esinemine oli mul 18. jaanuaril Võrus, ööklubis Tartu, ehk siis möödunud nädalavahetusel. Võru on üks minu lemmikuid väikelinnasid Eestis. Vastuvõtt on seal ka alati armas ja soe. Mul oli rõõm näha, et seekord oli publikut ka rohkem kui eelmistel kordadel ning elati mõnusalt kaasa.

Jätkame uue muusikaga – mõned päevad tagasi ilmus minu uus laul “Kuuseis” (#KSS). Kuula seda uuesti SIIT! Uue loo taustast võin nii palju rääkida, et tegu on tegelikult juba 2017. aastal salvestatud looga, mis oli meil pikalt sahtlis, aga kuna mul tuli jube tahtmine nüüd midagi uut välja anda, siis otsustasime selle loo välja anda. Praegu pole tahtmist enam lauludele pikki vahesid jätta 😀 Laulu mõte on tegelikult alguse saanud sellest, et kuidas teinekord inimesed tahavad ehk ära leppida, aga miski justkui ei soosi seda ning siis “poetakse selle taha”, et öeldakse, et kuuseis/tähtede seis oli täna nii halb, kuigi tegelikult on inimesed ise oma suutmatuses asju klaarida süüdi ning süüdistavad igasugu muid tegureid, et iseendalt murekoormat vähemaks veeretada 😀 Võib-olla veidi diip, kui noortepäraselt öelda, aga selline see mõte on. Loe veidike juurde SIIT!

Samuti on stuudios ka teiste laulude kallal töö edasi käinud. Laul #ML on saanud oma esimese kuju, ette on võetud üks uus laul #ÕS, mis on nii uus, et isegi selle vokaale pole mul veel sisse lauldud eelmisest kevadest. Muidu on täpselt selline tunne, et tahaks veel ja veel ja veel salvestada ja teha. Kodus on ka juba üht-teist uut kirjutatud ja tahaks uue materjaliga stuudiosse juba lennata. Katsun aga kannatlik olla.

Kui muidu siin rääkida albumist, mille kallal me juba ilmatuma pika aja oleme töötanud ja mille loodetavasti ehk sel aastal(?) välja saame, siis tegelikult olukord on üsna hea praegu. Ma ütleks, et umbes 60% albumi materjalist on valmis. Muidugi kui laulud valmis saavad, siis vaja ka kõige muuga ka tegeleda – kujundused, albumi välja andmisega seonduvad protsessid jne, aga selle peale ma veel ei mõtle.

Foto: Fotoraat / MUAH: Elerin Luuk / Pildistatud Albu Mõisas 2016

Jõulude paiku pusisime natukene oma suguvõsa kallal ka edasi. Meil on suguvõsas üks haru, mis lõppeb üsna “varakult” ära ja selle kallal oleme siin kõige rohkem mõistatanud. Teadsime, et meil on selles harus Venemaal sugulasi, aga nendega meie polnud kunagi suhelnud, ainult vanavanemad ammu aega tagasi. Numbrid olid meil aga olemas, seega otsustasime, et teeme proovi ja helistame. Ja meile suureks üllatuseks võeti vastu ja täiesti õigete inimeste poolt! Tuleb välja, et mul elab Venemaal 100-aastane vana-vanatädi! Oh, kuidas tuli kohe tahtmine sinna külla minna, nii kihvt! Igatahes selle vana-vanatädi tütrelt saime natukene niidiotsi juurde ja saime asja veidi edasi uurida. Mis tähendab muidugi, et küsimusi tuli nüüd veel rohkem juurde kui varem. Tasapisi ikka siin nokitseme ja üritame targemaks saada 🙂

Jaanuari keskel otsustasin, et aitab vabandustest, võta ennast kokku Renate ja hakka trenni tegema. Muidugi ma pean tõdema, et ega see lihtne pole, sest laste kõrvalt on seda nagunii raske teha ja seda õiget aega ja hetke leida pole üldse nii lihtne. Seadsin omale lihtsalt esialgu natukene madalam eesmärgi. Varem tahtsin pea igapäev natuke trenni teha. Praegu on eesmärk 5x nädalas teha. Seda võib tunduda esialgu palju, aga mu treeningud on lihtsalt lühemad, kuna ma pikki trenne teha ei saa. No igatahes eks paistab kaua nüüd vastu pean. Samuti tõmbasin omale Erik Orgu app’i, mis mulle huvitavaid uusi retsepte ette sööstab.

Ja vahepeal katsun ka lugeda. Loen “David Bowie Starman” raamatut, kuulan samal ajal kõrvale ta laule, mõtlen ja mõtisklen. Loen tegelikult üsna aeglaselt, sest tahangi vahepeal kõrvale vaadata videoid-kuulata muusikat. Saab huvitavat inspiratsiooni. Ja eks muidugi klaveri taha satun ka ja tegelen uute laulude kallal. Pean tõdema, et aastatega on see kirjutamine aina rohkem mõtestatuks muutunud. Nüüd juba vaatan rohkem seda, et “selle lause asemel võiks midagi huvitavamat olla” jne, seega pusin nagu rohkem.

Vot sellised on minu toimetused praegusel ajal. Eks toimetame muudkui albumi kallal edasi, varsti tuleb aeg Eesti Laulu (pool)finaali(de)le kaasa elada, siis tuleb arvatavasti aasta kõige külmem kuu veebruar, mis vaja üle elada ning peale seda hakkab juba kevad terendama, mida ma nii-nii väga juba ootan!

Kirjutamiseni!

Nädalavahetuse esinemised

Tegus ja toimekas nädalavahetuse selja taga. Ravitee käe kõrval, jalavann äsja võetud, asun väikest kokkuvõtet kirjutama 😀

Nimelt käisime me üle-eelmine nädalavahetus Palamuse Laadal, olin seal veidi hõlmad lahti ja ilmselt see mu immuunsust nõrgestas ning kohe ka mingi pisiku endale külge pookisin. Esimestel päevadel arvasin, et ah, läheb kohe üle, aga alles umbes kolmandal päeval lõi tõsine tõbi välja. Kurk haige, käre, hommikuti raske hingata. Nina veidi kinni, pea uimane ja paks. Lootsin vaid, et ehk saan nädalavahetuseks terveks, kuna mäletan varasemast ühte korda, kus ma ka tõbisena lavale läksin ning seejärel kolm päeva mul häält ei olnud. Häält tuleb hoida, aga “feiki” ei oleks tahtnud ka hakata laulma… Reedeks oli küll õnneks enesetunne parem, ent terve ma siiski ei olnud. Sellegipoolest vähemalt lauluhääl oli mul enam-vähem olemas ning sain kenasti esinetud. Jutt siis Hiiumaa, Club Carriba esinemisest. Enne live’i tegime väikese video ka: LOE EDASI…→

Juuli 2018

Suveõhtud Kanadas? Vaata siit: https://uudised.tv3.ee/reis/uudis/2018/07/18/seitsmesed-pohja-kanadas-whitehorse-raadiojaamas-mangitakse-iga-nadal-tund-aega-eesti-muusikat


Mikssss läheb suvi nii kiiresti? Ma ei taha seda külma talve. Ma alles elan sisse sellesse, et õue saab minna ilma üleriideid selga panemata, et saab sõita aknad lahti ning suvalisel hetkel õues tekikese maha panna, maha istuda ja raamatut lugeda. Suvi, palun ole meiega ka septembris-oktoobris ja tule järgmine aasta hästi vara, eks? Sel aastal oleks tõesti patt ilma üle nuriseda. Olgugi, et vahepeal oli tõsine kuumalaine ja õues juba pea et ei kannatanudki olla, siis ikkagi ei taha nuriseda.

Keskendun tänases postituses eelkõige enda viimasele esinemisele, mis toimus 20. juulil Vändra pargis. Kui jaanipäeva aegu lavale minnes oli külm, siis seekord oli mul esimese loo lõpuks juba higi nii lahti ja tänasin mõttes jumalat, et otsustasin mitte sukkpüksi panna. Oli selles suhtes teistmoodi esinemine, et üldiselt esinen ju öösel ja tavaliselt tantsuplatsil ikkagi inimesi juba tantsib ja siis on kuidagi lihtsam rahvast kaasa haarata. Seekord olin ürituse esimene esineja ja saingi harjutada seda külge, et kuidas rahvast nö. “käima tõmmata”, kuna kõik inimesed alles istusid või vaatasid eemalt lava poole. Meister ma igatahes selles pole 😀 Aga tore ongi end vahepeal ka teistsugustesse olukordadesse panna, muidu harjud liialt tavaliste olukordadega ära.

Pärast esinemist oli lausa imelik olla, kuna tavaliselt pean ma ööni välja tiksuma, aga seekord sain juba “varakult õhtale”. Seega sain ka pidu nautida, niisama inimestega suhelda ning hiljem Termikat fännata 😛 Eesti muusika fännina oli tore ka Küberrünnak & Karmo esinemist vaadata, kuna varem polnud neid live’is näinud ning polnud nende loominguga ka niivõrd kursis. Vändras polnud ma juba väga ammu käinud ja oli väga tore. Vahva oli näha, et lapsed teadsid “Suveõhtud” laulu ning hiljem tahtsid pilti&autogrammi.

Varasemas postituses mainisin “Ajaränduri naine” raamatut. Sain selle nüüd läbi loetud. Viimased 50 lehte ma küll vist nutsin terve aja. Ei taha mida teile ära reeta, aga kuigi mõnes mõttes võib lõppu ka õnnelikuks pidada, siis minu jaoks ta oli ikkagi lõpus kurb. Aga samas andis tohutult mõtteainet juurde ja minu jaoks ongi raamat kõige paremini õnnestunud siis, kui ma veel mitu päeva peale raamatu lugemist mõtlen raamatu peale, toon paralleele päris ellu ning üritan milleski õppust võtta. See raamat pärines samuti “100 raamatut, mida peaks lugema” sarjast. Minu jaoks film isegi nii hea ei olnud… no samas oli hea küll, aga raamat oli nii palju põhjalikum ja jutustavam. Film oli aga kohati veidi teistmoodi ning kuidagi katkendlik – kes raamatut pole lugenud, sellele võivad ainult filmi vaadates mõned asjad jääda arusaamatuks.


Naiste mini kleit