Jõulude eel

Minu jaoks on jõulud väga eriline aeg. Olen seda siin blogis ka iga aasta kirjutanud, kuid teen seda veel. Nüüd kui meil on lapsed, siis on jõuludel muidugi veel erilisem tähendus. Kodu kaunistamine, isetehtud piparkoogitaignast piparkookide tegemine, (mõnikord) valge sajav lumi akna taga ja lõpuks need jõulupühad, mil saab oma kõige kallimatega kokku istutud, juttu räägitud ja lihtsalt hetkes olla.

Olen ka sel aastal väga elevil, kuid ka veidi mures. Olen põhimõtteliselt neli nädalat olnud juba haige. Selle sisse küll mahub peotäis päevi, mil on olnud hea olla ja siis olen mingeid toimetusi teinud (nagu ka blogis kirjutanud olen), aga põhimõtteliselt kohe peale seda on jälle uus haiguselaine platsis ja kõik hakkab otsast peale. Ma olen lihtsalt nii väsinud sellest ja ühed vahvad jõulutähistamised juba jäid ära. Ei tea mis sel aastal on. Eks uudistest ole loetud küll jah, et igasugu asju levib rohkem kui ealeski varem ja ehk on mul lihtsalt sel aastal tõesti olnud järjest palju ebaõnne.

Eelmisel nädalal alustasin Nupoga koostööd ja peale esimesi dieeditamisepäevi läks tervis igatahes paremaks. Eks see ole ju ka vana tõde, et haigustega ei tasugi väga süüa – muidu saab haigusepisik kütust juurde, et edasi levida. Nupoga on meil ka praegu käimas mäng ja SIIT Instagrami postituse alt saad ka juurde lugeda minu teekonnast.


Mõni kommentaar aga juurde ka. Mulle väga maitsesid need soolakaramellibatoonid, mida ma vist juba igalpool kuulutanud. Ma olen magusasõber ja tihti teen endale õhtuti tee ja midagi magusat kõrvale. NUPO Soolakaramellibatoon õhtuti tundub igatahes palju mõistlikum variant igasugusest muust magusast. Lisaks smuutid on väga-väga head ja neid võiks juua kogu aeg. Toitudega üldiselt on nii, et enne koostööd ma kartsin, et äkki on kõik asjad maitsetud, aga õnneks nii ei ole. Eks on lemmikuid ja vähem lemmikuid, aga chili sin carne on väga mõnus, köögiviljasupp on teisena hea, aga lapsele maitses see näiteks väga ja veel on valikus neil palju toite, mida ma veel proovinud polegi.

Kes plaanib alustada ja oli varem samasugune ülesööja nagu mina, siis algus võib natuke raske olla – su keha on harjunud teistmoodi, aga anna talle mõned päevad aega. Portsud on väiksed, aga sa sööd kuus korda päevas, nii et kogu aeg tuleb midagi peale ja lõpuks tühjakõhutunnet ei tekigi. Ja ainult 800kcal päevas! See tundub esmapilgul uskumatu, aga tänaseks päevaks on minul juba langenud 2,5kg – 8 päevaga.

Kel hakkas huvi pakkuma, siis www.nupo.ee lehelt saad vaadata nende valikut, laoseise ka uuendatakse pidevalt ning minu kood RENATE15 annab ka soodukat!

Eelmisel nädalal käisin ka üle pika aja esinemas, Viljandis ööklubis V. Koroonaaeg ei ole just helge olnud ja selliseid esinemisi on olnud vähe. Rõõm oli aga näha lava ees kaasa laulvaid suid ja katsun järgmiseks korraks pildi- ja videomaterjalid ka kokku panna. Kojusõit oli aga päris raske – kell 4 jõudsin magama, päris karm.

Mõned päevad peale seda tuligi uus haiguselaine peale ja nüüd köhin jälle. Nii kahju, jällegi kõik planeeritud laulutunnid, ka stuudioskäik on ära jäänud. Õnneks küll produtsent on ühe minu uue loo #AME tegemist alustanud ja tegelikult tausta ka üsna valmis saanud ja selle laulu pärast olen päris elevil 😛 Olen samuti klaveri taga olnud ja sellel talvisel ajal katsungi rohkem ka musitseerida, sest kohe kui kevad käes kaon ma ilmselt jälle pooleks aastaks aiamaale 😀

Ja üks auhinnamäng on veel parasjagu käimas – JYSKiga koostöös loosime SIIN minu Instagramis välja 50€ kinkekaardi ja seal on praegu tõesti väga head hinnad ja palju jõulukaupa eriti heade hindadega, nii et tasub vaatama minna!


Lugenud olen ka. Sain läbi Kelly Sildaru raamatu, mis mulle väga meeldis. Polegi varem näinud, et raamatus oleks QR koodid, mille videoid sai siis lugemise kõrvale vaadata. Alustasin ühe kompostiraamatu lugemist ja samuti uneteemad on mind rohkem köitma hakanud, nii et hetkel on kaks raamatut pooleli, mida loen siis vastavalt tujule.

Aga hetkel lõpetan, sest jaksu pole rohkem. Panen siia alla ka Kapriizi uue loo, mille autoriks olen mina. Head kuulamist!

Jõuluaeg on täies hoos

Kui eelmises postituses hõiskasin, et haigus hakkab üle minema, siis juhtus nii, et kurgutõbi tuli ikkagi tagasi ja alles täna tunnen ennast inimese moodi. Ehk, et eriti pikalt on see haigus vindunud… pea kolm nädalat. See sügis-kevad periood on üldse viimastel aastatel selline natuke “tüütu”, sest selle aja jooksul saab ikka õige mitu korda haige oldud ja kõik plaanid lendavad ka niiviisi uppi. Eks parata pole midagi, katsun immuunsust tugevdada.

Täna teen endale veel ohtralt raviteed, söön kurgupastille, hoian jalad soojas ja hiljem ehk ka jalavanni, sest homme on ju esinemine! Pole ammu Viljandis esinemas käinud, seega ootan Teid kuulama ööklubisse V! Ootame tantsutüdrukutega juba esinemist 🙂

Kuna paar päeva olin juba vahepeal “tervem”, siis sai ka natukene toimetatud. Nimelt käisin stuudios, aga mitte enda laulude asjus, vaid küpsemas on miskit muud väga põnevat. Minu jaoks on tegu ühe esmakordse, suure ja hoopis teistmoodi muusikaprojektiga ja olen sellepärast väga elevil. Ma ei taha asjast enne rääkida, kui näen, kuhu suunas kogu see projekt triivib, kuna praegu oleme mõnes mõttes alles alguses, kuid samas olen selle projektiga kodus tegelenud juba 2 aastat, mis on päris pikk aeg. Samas ongi tegu väga mahuka projektiga, mis on kõik minu manageerida, nii et õpin praegusest teekonnast väga palju ja nagu juba ütlesin, siis olen väga-väga elevil ja loodan, et varsti saan juba Teile ka sellest rääkida 😛 Mulle üldse ei meeldi tegelikult selline salatsemine 😀 aga hetkel tõesti veel rääkida ei saa.

Kutsun Sind osa võtma ka Vinnutuskoja auhinnamängust. Väga hea võimalus võita endale vahva kinkepakike ning kellele muidu huvi hakkas pakkuma, siis koodiga RENATE saad www.vinnutuskoda.ee lehelt ka allahindlust! Lisaks on võiduvõimalus seekord kahel inimesel, sest minu Facebookis toimub sama mäng, kust selgub veel teinegi võitja! Facebooki mängu vaata SIIT! ja Instagrami mängust võta osa SIIT!

Sain ka hiljuti oma Dalai-Laama raamatu läbi. Mulje on selline, et arvasin ise ekslikult, et raamat räägib rohkem Dalai-Laama enda mõttelaadist, filosoofiatest, mõtetest, aga oli pigem üsna poliitiline, nii et selles osas ma veidi pettusin, kuid sain ka teada üht-teist, mida ma varem üldse ei teadnud, nii et tuli kasuks ikka. Ilmselt lihtsalt otsin mõne raamatu tema kohta veel, kus on just selle teise nurga alt teemale lähenetud, ka rohkem budismist räägitud läbi tema kogemuse. Praegu aga võtsin ühe teise eluloo ette – “Imelaps. Kelly Sildaru lugu”.

Praegu aga siis lõpetan. Oleme siin külmade ilmade tulekuga jällegi rohkem lauamänge mängima hakanud ning kohe on algamas üks vahva Katani mängimine.

Veidi mõtisklusi + detsembri esinemised

Jõulukuu möödus väga tempokalt. Mul oli kahju sellest, et sel aastal ei jõudnud mulle tekkida nii tugevat jõulutunnet, sest minu jaoks aeg on läinud kiiremini kui varasematel aastatel. Siis järsku olidki pühad käes, nautisin neid väga, aga nagu alati, saavad nad nii ruttu läbi.

Mul pole viimasel ajal väga palju esinemisi olnud. Olin suve lõpust kuni detsembrini väiksel pausil. Nüüd kui detsembris oli kohe mitu esinemist, siis tundsin jälle sellist äratundmisrõõmu – et kui väga mulle ikka see meeldib mida ma teen. See aasta on mulle õpetanud väga palju seda, et ära võta asju liialt iseenesest mõistetavalt. Pean tõdema, et veel aastaid tagasi töötasin veidike nagu automaadil – käisin, tegin, toimetasin; aga nüüd on selline periood, kus sa lihtsalt ei tööta kogu aeg automaatselt ja hakkad rohkem asjade üle mõtlema ka. Ma ei saa öelda, et ma varem poleks filosofeerinud, aga sel aastal vast on see kõik minu jaoks intensiivsem olnud ja mingid asjad on jällegi rohkem paika loksunud. Ehk siis kokkuvõtvalt ütleme nii, et ma olen varem võib-olla veidike liiga vabalt võtnud, aga nüüd tunnen, et iga asjaga peaks pingutama ja endast “natuke rohkem andma” kui muidu oleks andnud.

Igatahes jõuluaeg oli tõesti tegus. 20. detsember käisin esinemas ühe ehitusfirma jõulupeol mis oli väga kihvt.

Seejärel alustasimegi jõulude pidamisega juba esmaspäeval. Käisime mitmest kohast läbi ning õhtu lõpuks oli veel ka esinemine Viljandis, kus avati uus ööklubi, Club V. Sealt tegin väikese Facebook live-video:

Eesti Laulu asjadest ülevaadet nii palju, et eelmises postituses hõiskasin, et lavaline liikumine oli paigas, aga ikkagi üks asi jäi kripeldama ning käisin seda uuesti üles filmimas. Samas on mul endiselt jube peavalu enda kostüümiga, sest ma leian, et ma tahan laval olla mina ise, samas aga lava graafika paneb mulle mingisugused piirid ette ja ma pean leidma nüüd nende kahe vahelt selle enda jaoks sobiva kesktee, mis tundub jube keeruline. Olen rääkinud ka paari disaineriga, aga hetkel midagi kindlat pole. Kes oleks vot seda arvanud, et kogu selle asja juures minu jaoks hetkel on kõige raskem just see riietuse osa 😀

Vana raamatu olen ka läbi saanud ning uue võtnud – “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Ütleks nii… Ma polnud selle raamatu kohta varem mitte midagi kuulnud (sisulisest poolest). Teadsin küll seda nime ja et mõnda aega tagasi räägiti päris palju sellest raamatust. Ma aga sisu ei teadnud ja mõtlesin, et kuna ta selline menuk on olnud, et no ma loen ta siis ka läbi ja avardan silmaringi. Raamat on väga kaasahaaravalt kirjutatud. Ma lugesin seda vist ainult 3-4 päeva; arvestades et mul on päevas palju muid tegemisi ja raamat oli üle 600 lehekülje paks, siis läks ta mul päris hea tempoga. AGA… nüüd tuleb see aga osa 😀 Kuskil raamatu keskpaigani olin väga rahul ja siis opsti sain aru, et see raamat on natuke rets ja siis hiljem selgus, et ta on ikka päris rets. Ehk siis kuna mina olen selline inimene, kellel kipub pilt silme ees jooksma kui ma loen, siis oli mul vahepeal ikka päris vastik seda lugeda. Mõtlesin aga, et loen ta ikkagi lõpuni ära, aga nüüd ma polegi enam kindel kas ma selle triloogia teisi osi tahan lugeda – teen enne veidi eeltööd ja uurin, et millest seal jutt ja siis otsustan 😀

Lõppu aga üks tore uudis – minu laul “Tantsib Tüdruk” oli 2019. aastal Tre Raadios enimmängitud lugude seas 11. kohal 🙂

Nädalavahetusest

IMG_4066Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist: reedel Viljandis, klubis RED ning laupäeval Albus. Reedel hakkasime juba umbes viie paiku Viljandi poole sõitma, kõigepealt läksime klubisse proovi tegema ning peale seda hotelli. Avastasin aga, et üks kõige olulisem kott oli maha jäänud. Ei saa üldse aru, kuidas ma seda enne tähele ei pannud, kui et alles Viljandis. Igatahes saime ikkagi koti hiljem Viljandisse toimetatud, aga see tähendas, et sain ka hiljem alles ennast sättima hakata. Enne sättimist tegin ise ka ühe uinaku ning käisin söömas. Kella veerand kaheks olin igatahes valmis ning hakkasin klubi poole sättima ja peale poolt kahte ka lavale astusin. Kuna läks üsna kiireks, siis ei jõudnud enne ka ühtegi pilti teha. Esinesin jälle oma tavapärase kavaga, 45 minutit + lisalaul. Väga tore oli näha, et “Tsunami” läks väga hästi peale, esitasin seda kokku kolm korda. Siin kohal ka suur aitäh Tanelile, kes selle esinemise üles jäädvustas ning saangi teiega jagada ühte klippi oma esinemisest:

Järgmisel päeval hakkasime enne lõunat Viljandist Albu poole sõitma. Kõigepealt käisime proovi tegemas ning siis tähistasime veidike ema sünnipäeva. Hiljem käis ka korra sõbranna külas ja peale S.-i magama minekut hakkasin end sättima ning kümneks läksin peole. Kuigi ma seal ka esinesin, siis läksin ma varem kohale, et näha vanu tuttavaid ja sõpru ning lihtsalt veidi niisama olla. Seda aega ei olnud just mega palju, aga siiski oli mul väga-väga tore ja nii hea meel oli kõiki näha. Toimus seal siis Albu kooli vilistlaste pidu – olen ju isegi Albu Põhikooli lõpetanud 2010. aastal. Esinemine ise aga möödus mõningate viperustega. Proovis tehtud sound-ist ei olnud õhtuks millegipärast eriti midagi enam alles, seega laval olles ennast ei kuulnud praktiliselt üldse, laulsin tunde/häälemälu pealt. Sellest esinemisest õnnestus ka video saada. Üks laul oli veel, aga see lindile ei jäänud. Nagu videost kuulda, siis esitasin ka loo “See Maa”, mida ma üldiselt väga ei esita.

IMG_4126 IMG_4132Järgmisel päeval käisime veel vanaisa juures veidike tema sünnipäeva tähistamas ning peale seda hakkasime kodu poole sõitma.

Mina sain eelmisel nädalal üsna kiiresti lõplikult terveks, S.-il võttis kauem aega. Kuna aga nüüd terved oleme, siis on sel nädalal ka veidi tegutsemist eest ootamas. Ilmselt ootab ees üks stuudiopäev ning loodan akustilise kavaga ka tegeleda. Eks kõigest täpsemalt siis järgmises postituses! Teha oleks nii palju, aga päevad lähevad nii kiiresti ja igas päevas pole tunde just lõputult. Hetkel pole lähiajal ka ühtegi esinemist kirjas, kuigi mõningad läbirääkimised toimuvad küll, seega kes soovib kuulama tulla, siis tasub siia blogisse aeg-ajalt kiigata küll, kuna panen värske esinemisinfo kindlasti kohe üleval olevasse paremasse kasti kirja.

16.10-19.10

click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses
IMG_4028

Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.

IMG_4050Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.

IMG_4065Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.

IMG_3999Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀

Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.

Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…

Renate promo 2 v

foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016