Veidi mõtisklusi + detsembri esinemised

Jõulukuu möödus väga tempokalt. Mul oli kahju sellest, et sel aastal ei jõudnud mulle tekkida nii tugevat jõulutunnet, sest minu jaoks aeg on läinud kiiremini kui varasematel aastatel. Siis järsku olidki pühad käes, nautisin neid väga, aga nagu alati, saavad nad nii ruttu läbi.

Mul pole viimasel ajal väga palju esinemisi olnud. Olin suve lõpust kuni detsembrini väiksel pausil. Nüüd kui detsembris oli kohe mitu esinemist, siis tundsin jälle sellist äratundmisrõõmu – et kui väga mulle ikka see meeldib mida ma teen. See aasta on mulle õpetanud väga palju seda, et ära võta asju liialt iseenesest mõistetavalt. Pean tõdema, et veel aastaid tagasi töötasin veidike nagu automaadil – käisin, tegin, toimetasin; aga nüüd on selline periood, kus sa lihtsalt ei tööta kogu aeg automaatselt ja hakkad rohkem asjade üle mõtlema ka. Ma ei saa öelda, et ma varem poleks filosofeerinud, aga sel aastal vast on see kõik minu jaoks intensiivsem olnud ja mingid asjad on jällegi rohkem paika loksunud. Ehk siis kokkuvõtvalt ütleme nii, et ma olen varem võib-olla veidike liiga vabalt võtnud, aga nüüd tunnen, et iga asjaga peaks pingutama ja endast “natuke rohkem andma” kui muidu oleks andnud.

Igatahes jõuluaeg oli tõesti tegus. 20. detsember käisin esinemas ühe ehitusfirma jõulupeol mis oli väga kihvt.

Seejärel alustasimegi jõulude pidamisega juba esmaspäeval. Käisime mitmest kohast läbi ning õhtu lõpuks oli veel ka esinemine Viljandis, kus avati uus ööklubi, Club V. Sealt tegin väikese Facebook live-video:

Eesti Laulu asjadest ülevaadet nii palju, et eelmises postituses hõiskasin, et lavaline liikumine oli paigas, aga ikkagi üks asi jäi kripeldama ning käisin seda uuesti üles filmimas. Samas on mul endiselt jube peavalu enda kostüümiga, sest ma leian, et ma tahan laval olla mina ise, samas aga lava graafika paneb mulle mingisugused piirid ette ja ma pean leidma nüüd nende kahe vahelt selle enda jaoks sobiva kesktee, mis tundub jube keeruline. Olen rääkinud ka paari disaineriga, aga hetkel midagi kindlat pole. Kes oleks vot seda arvanud, et kogu selle asja juures minu jaoks hetkel on kõige raskem just see riietuse osa 😀

Vana raamatu olen ka läbi saanud ning uue võtnud – “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Ütleks nii… Ma polnud selle raamatu kohta varem mitte midagi kuulnud (sisulisest poolest). Teadsin küll seda nime ja et mõnda aega tagasi räägiti päris palju sellest raamatust. Ma aga sisu ei teadnud ja mõtlesin, et kuna ta selline menuk on olnud, et no ma loen ta siis ka läbi ja avardan silmaringi. Raamat on väga kaasahaaravalt kirjutatud. Ma lugesin seda vist ainult 3-4 päeva; arvestades et mul on päevas palju muid tegemisi ja raamat oli üle 600 lehekülje paks, siis läks ta mul päris hea tempoga. AGA… nüüd tuleb see aga osa 😀 Kuskil raamatu keskpaigani olin väga rahul ja siis opsti sain aru, et see raamat on natuke rets ja siis hiljem selgus, et ta on ikka päris rets. Ehk siis kuna mina olen selline inimene, kellel kipub pilt silme ees jooksma kui ma loen, siis oli mul vahepeal ikka päris vastik seda lugeda. Mõtlesin aga, et loen ta ikkagi lõpuni ära, aga nüüd ma polegi enam kindel kas ma selle triloogia teisi osi tahan lugeda – teen enne veidi eeltööd ja uurin, et millest seal jutt ja siis otsustan 😀

Lõppu aga üks tore uudis – minu laul “Tantsib Tüdruk” oli 2019. aastal Tre Raadios enimmängitud lugude seas 11. kohal 🙂

Nädalavahetusest

IMG_4066Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist: reedel Viljandis, klubis RED ning laupäeval Albus. Reedel hakkasime juba umbes viie paiku Viljandi poole sõitma, kõigepealt läksime klubisse proovi tegema ning peale seda hotelli. Avastasin aga, et üks kõige olulisem kott oli maha jäänud. Ei saa üldse aru, kuidas ma seda enne tähele ei pannud, kui et alles Viljandis. Igatahes saime ikkagi koti hiljem Viljandisse toimetatud, aga see tähendas, et sain ka hiljem alles ennast sättima hakata. Enne sättimist tegin ise ka ühe uinaku ning käisin söömas. Kella veerand kaheks olin igatahes valmis ning hakkasin klubi poole sättima ja peale poolt kahte ka lavale astusin. Kuna läks üsna kiireks, siis ei jõudnud enne ka ühtegi pilti teha. Esinesin jälle oma tavapärase kavaga, 45 minutit + lisalaul. Väga tore oli näha, et “Tsunami” läks väga hästi peale, esitasin seda kokku kolm korda. Siin kohal ka suur aitäh Tanelile, kes selle esinemise üles jäädvustas ning saangi teiega jagada ühte klippi oma esinemisest:

Järgmisel päeval hakkasime enne lõunat Viljandist Albu poole sõitma. Kõigepealt käisime proovi tegemas ning siis tähistasime veidike ema sünnipäeva. Hiljem käis ka korra sõbranna külas ja peale S.-i magama minekut hakkasin end sättima ning kümneks läksin peole. Kuigi ma seal ka esinesin, siis läksin ma varem kohale, et näha vanu tuttavaid ja sõpru ning lihtsalt veidi niisama olla. Seda aega ei olnud just mega palju, aga siiski oli mul väga-väga tore ja nii hea meel oli kõiki näha. Toimus seal siis Albu kooli vilistlaste pidu – olen ju isegi Albu Põhikooli lõpetanud 2010. aastal. Esinemine ise aga möödus mõningate viperustega. Proovis tehtud sound-ist ei olnud õhtuks millegipärast eriti midagi enam alles, seega laval olles ennast ei kuulnud praktiliselt üldse, laulsin tunde/häälemälu pealt. Sellest esinemisest õnnestus ka video saada. Üks laul oli veel, aga see lindile ei jäänud. Nagu videost kuulda, siis esitasin ka loo “See Maa”, mida ma üldiselt väga ei esita.

IMG_4126 IMG_4132Järgmisel päeval käisime veel vanaisa juures veidike tema sünnipäeva tähistamas ning peale seda hakkasime kodu poole sõitma.

Mina sain eelmisel nädalal üsna kiiresti lõplikult terveks, S.-il võttis kauem aega. Kuna aga nüüd terved oleme, siis on sel nädalal ka veidi tegutsemist eest ootamas. Ilmselt ootab ees üks stuudiopäev ning loodan akustilise kavaga ka tegeleda. Eks kõigest täpsemalt siis järgmises postituses! Teha oleks nii palju, aga päevad lähevad nii kiiresti ja igas päevas pole tunde just lõputult. Hetkel pole lähiajal ka ühtegi esinemist kirjas, kuigi mõningad läbirääkimised toimuvad küll, seega kes soovib kuulama tulla, siis tasub siia blogisse aeg-ajalt kiigata küll, kuna panen värske esinemisinfo kindlasti kohe üleval olevasse paremasse kasti kirja.

16.10-19.10

click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses
IMG_4028

Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.

IMG_4050Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.

IMG_4065Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.

IMG_3999Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀

Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.

Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…

Renate promo 2 v

foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016