Möödunud nädalavahetusel oli mul kaks esinemist: reedel Viljandis, klubis RED ning laupäeval Albus. Reedel hakkasime juba umbes viie paiku Viljandi poole sõitma, kõigepealt läksime klubisse proovi tegema ning peale seda hotelli. Avastasin aga, et üks kõige olulisem kott oli maha jäänud. Ei saa üldse aru, kuidas ma seda enne tähele ei pannud, kui et alles Viljandis. Igatahes saime ikkagi koti hiljem Viljandisse toimetatud, aga see tähendas, et sain ka hiljem alles ennast sättima hakata. Enne sättimist tegin ise ka ühe uinaku ning käisin söömas. Kella veerand kaheks olin igatahes valmis ning hakkasin klubi poole sättima ja peale poolt kahte ka lavale astusin. Kuna läks üsna kiireks, siis ei jõudnud enne ka ühtegi pilti teha. Esinesin jälle oma tavapärase kavaga, 45 minutit + lisalaul. Väga tore oli näha, et “Tsunami” läks väga hästi peale, esitasin seda kokku kolm korda. Siin kohal ka suur aitäh Tanelile, kes selle esinemise üles jäädvustas ning saangi teiega jagada ühte klippi oma esinemisest:

Järgmisel päeval hakkasime enne lõunat Viljandist Albu poole sõitma. Kõigepealt käisime proovi tegemas ning siis tähistasime veidike ema sünnipäeva. Hiljem käis ka korra sõbranna külas ja peale S.-i magama minekut hakkasin end sättima ning kümneks läksin peole. Kuigi ma seal ka esinesin, siis läksin ma varem kohale, et näha vanu tuttavaid ja sõpru ning lihtsalt veidi niisama olla. Seda aega ei olnud just mega palju, aga siiski oli mul väga-väga tore ja nii hea meel oli kõiki näha. Toimus seal siis Albu kooli vilistlaste pidu – olen ju isegi Albu Põhikooli lõpetanud 2010. aastal. Esinemine ise aga möödus mõningate viperustega. Proovis tehtud sound-ist ei olnud õhtuks millegipärast eriti midagi enam alles, seega laval olles ennast ei kuulnud praktiliselt üldse, laulsin tunde/häälemälu pealt. Sellest esinemisest õnnestus ka video saada. Üks laul oli veel, aga see lindile ei jäänud. Nagu videost kuulda, siis esitasin ka loo “See Maa”, mida ma üldiselt väga ei esita.

Järgmisel päeval käisime veel vanaisa juures veidike tema sünnipäeva tähistamas ning peale seda hakkasime kodu poole sõitma.

Mina sain eelmisel nädalal üsna kiiresti lõplikult terveks, S.-il võttis kauem aega. Kuna aga nüüd terved oleme, siis on sel nädalal ka veidi tegutsemist eest ootamas. Ilmselt ootab ees üks stuudiopäev ning loodan akustilise kavaga ka tegeleda. Eks kõigest täpsemalt siis järgmises postituses! Teha oleks nii palju, aga päevad lähevad nii kiiresti ja igas päevas pole tunde just lõputult. Hetkel pole lähiajal ka ühtegi esinemist kirjas, kuigi mõningad läbirääkimised toimuvad küll, seega kes soovib kuulama tulla, siis tasub siia blogisse aeg-ajalt kiigata küll, kuna panen värske esinemisinfo kindlasti kohe üleval olevasse paremasse kasti kirja.