Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/
Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.
Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.
Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.
Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀
Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.
Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…
foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016