Esinemine Viljandis, ööklubis Red

Heia-heia! Viimane nädal on jälle lennanud uskumatul kiirusel. Kolmapäevast pühapäevani oli kogu aeg pidev-põnev programm peal. Aga kõigest järgemööda. Kolmapäeval peale lõunat startisime Karksi-Nuia poole, et pidada maha üks uus fotoshoot. Eelmine kord pildistasin koos Fotoraadiga oktoobris oma lapsepõlvekodu kandis Albus ning kuna mulle nendega koostöö väga meeldis, siis otsustasin ka sel korral nende kasuks. Seekord aga olime ainult looduses, seega oli veidi teistmoodi kogemus võrreldes sisetingimustega. Kõigepeal läksin Maigreti juurde meiki, keda väga kiidan. Kes tunneb huvi, siis minge kiigake ta Facebook’i lehele. Otsustasime seekord pildistada veidi kaugemal ehk Karksi-Nuias. Ma pole seal kunagi käinud, ainult läbi sõitnud. Teadsin aga, et seal on kauneid kohti, kus pildistada. Peale meiki alustasime pildistamist üsna hilja, seega päris kõiki kohti isegi ei jõudnudki ära pildistada, aga usun, et materjali saime küllaga. Seega ei jõua ära oodata, mis sealt tulemas on. Peale pildistamist sõitsime veel tunnikese edasi ööbimiskohta ning üsna kohe läksime magama.

Veidi kaadritagust piilumist

Järgmisel päeval oli vabakava, ent see-eest siiski tegus. Vahepeal paistis veidi ikka päikest ka, aga muidu sai palju ringi käidud ja toimetatud. Samuti juhtus ka see…

Omaenese lollus ja eks üritan sellest olukorrast õppida seda, et peab olema ettevaatlik ja ei tasu tormata. Tol päeval sadas vihma, seega jooksin ruttu autost poeukseni, aga poeukse ees olev metallrest, mis vist muidu mustust kogub, oli väga libe, seega panin põlve maha ning sain omale kena mustri jalale. Vapralt tatsasin veel poodi edasi ka, aga ühel hetkel tundsin, et püksipõlv oli veriseks imbunud. Läksin autosse tagasi ja vaatasin, et mis siis juhtus. Esimene reaktsioon oli kohe, et “palun mitte ainult õmmelda”. Sest nendest mitmetest haavadest üks haav tundus mulle esmapilgul üsna sügav. Otsisin google’ist kus Otepääl arsti juurde saab minna ning sattusin väga toreda arstitädi juurde, kes mind kohe aitas, haava puhastas ning siis plaastrid pani ja sideme ümber. Polnudki vaja õmmelda. Kõndimisega õnneks üldiselt probleemi ei tekkinud, aga kükitada ja jalga “kägardada” on raske ja ebameeldiv. Seega kui ma siin hiljuti alles mõtisklesin, et äkki jõuan veel lähiajal ujuma, siis eks ole näha, mis sellest mõttest nüüd saab, kuna praegu ma sellele haavale küll ligunemist lubada ei saa.

Siiski otsustasin kohe, et ei lase sel kõigel enda tuju rikkuda. Elu toimub edasi. Järgmisel päeval oli täitsa suvi ning tegelesime selle nautimisega. Lõpuks õhtu poole jõudsime Viljandisse, kus mul öösel oli esinemine. Esinemisega jäin muidu väga rahule – kõiki laule lauldi kõvasti kaasa, eriti laulu “Suveõhtud”, mille pärast on mul muidugi väga hea meel! Seega loodan, et äkki varsti kohtume jälle 🙂 Sidemes jala peitsin kenasti kleidi alla 😀 Ühe väikse video panin ka oma Facebook’i lehele, kes soovib piiluda, saab seda teha SIIT!Magama sain umbes kolme paiku ja uuel päeval oli juba pool 8 äratus, seega olin suhteliselt läbi omadega 😀 Päeva peale läks seda väsimust õnneks vähemaks, aga õhtul jäin küll vist sekundiga magama. Tollel päeval muidu käisime Maheda Muusika Festivalil ning õhtul vaatamas etendus “Elagu eurotoetused”, mis toimus Arukülas. Võtsime ka sel korral lapse kaasa ja saime kenasti hakkama. Loodan suvel veel mitmele vabaõhuüritusele jõuda. Praegu on kohe selline suur janu nende järele.

Pühapäeval käisime uuesti Maheda Muusika Festivalil. Eelkõige vaatamas Daniel Levi esinemist, keda ma varem polnud live’is näinud, seega Eesti artistidest taaskord uus linnuke kirjas. Esmaspäev oli üsna tavaline kodus olemise päev, ent läks sellegipoolest nii kiiresti. Hommikul käisime rattaga sõitmas, veidike lugesin, tegin kodus jäätist ja alustasin moosi sisse tegemisega. Päris palju on veel vaja ka teha. Õhtul veel üks väike rattatiir ja kuidagi see päev kadus kuhugi. Aa ja vahepeal sain veidi päevitada ka. Oli üks tõsiselt ilusa ilmaga ilus päev 🙂 Loodan tänasest päevast sama ja kavatsen neid päevi täiega nautida.

16.10-19.10

click the site below if you are looking for special occasion dresses.
Long Prom Dresses
IMG_4028

Suur aitäh Cy riided ilusate kingade eest! https://www.facebook.com/CyRiided/

Maal käiguga suutsin kolmeks päevaks korralikult haigeks jääda. Saab muidugi hullemini, aga olla oli see-eest siiski väga niru. Kurk kriipis, nina kinni ja nohune, pikali oli jube jama olla. Kaanisin siis muudkui raudrohu teed, lasin nina- ja kurguspreid ja sain üllatavalt kähku terveks! Seda aga alles esmaspäeva hommikuks. Pühapäeval oli mul nimelt üks pildistamine, mille ajal veel veidi tõbine olin.

IMG_4050Päev algas juba kell üheksa hommikul meigi ja soenguga Elerini poolt (VAATA SIIA!), seejärel kella kaheteistkümneks suundusin oma vanasse koolimajja, Albu Põhikooli ehk Albu mõisa. Esimest korda pildistasin koos sellise tandemiga nagu Fotoraat ja kuigi ma pilte veel näinud ei ole (ainult nii palju kui digika ekraanilt), siis ma usun, et tulemas on väga kihvtid pildid ning üldse mulle meeldis nendega koostöö. Mulle meeldib, kui ma saan ise mõelda, aga samas minu mõtteid ka täiustatakse ja kui mul mõtteid järsku pole, siis antakse neid mulle ise. Pidevalt juhendati, kuidas pildi peal parem välja näha, kuidas olla, mida teha, kus veel pildistada. Lisaks mulle väga-väga meeldis see, et nad ei olnud enda ajaraamis kinni – et kui kaks tundi täis tiksub, siis nägemist ja minekut – vaid nad tahtsid eelkõige saada ilusaid fotosid, polnud lugu, et aeg üle läks, peaasi et kvaliteet hea on. Seega mõned nädalad pean nüüd ootama, aga nii-nii kibelen juba nägema, et mis sealt lõpuks siis tuli. Lõpetasime umbes kella kolme paiku ja siis kimasin kohe koju tagasi. Juba kooli ajal oli mul aga see õnn, et kiire sammu korral jõudsin kodunt kooli umbes 7 minutiga.

IMG_4065Esmaspäeval tulime alles koju tagasi ja nädal algas enda ja S. ravimisega. Mina olin veel vaid veidike tõbine, aga S.-il oli hammaste tulek ikka päris raske – kõrge palavik, nohu, kehv enesetunne. Ega ma ju muidugi ei tea täpselt, kuidas ta ennast tunneb, aga näha on, et tal on raske. Nii kahju 🙁 Nüüd on väheke paremaks läinud, aga ilmselt ega enne rahu ei saa, kuniks hambad täielikult lõikunud. Seega nii me siin siis vaikselt end ravime ja oleme.

IMG_3999Sel nädalal ongi plaan valdavalt kodus olla. Ilmselt mõned kiired käigud pean linnas käima, aga need tulevad tõesti kiired. Reedel läheme juba Viljandisse – esinen ööklubis Red. Hoian pöidlaid, et meil kõigil selleks ajaks parem olla ning laupäeval on mul esinemine ühel kinnisel üritusel. Õhtud lähevad viimasel ajal kuidagi nii kiiresti, aga katsun ikka selle aja jooksul raamatuid edasi lugeda ning nui neljaks lõpuks vajalikud juhtmed ka muretseda, et ma saaks o-me-ti teha uusi klavericovereid. Piinlik hakkab juba kui ebastabiilne ma nende tegemisel olla võin 😀

Avastasin enda jaoks ka sellise toreda koha nagu Netflix. Sellest ajast peale kui ma omale uue läppari sain, ei ole ma nagu üldse midagi enam vaadanud. Ainult teleka järelevaatamisest erinevaid Eesti saateid. Varasemalt on ikka küsitud, et kust ma neid seriaale ja asju vaatan ja kui keegi seda tänasel päeval peaks minult küsima, siis ma ütleksingi, et “alates tänasest Netflixist!”, sest varem… noh, sai vaadatud igaltpoolt mujalt 😀 Otsustasin aga olla korralik ja tegu on küll tasulise portaali/app’iga, aga see-eest on ta jube mugav ja suure valikuga. Ma ei ole uurinud, et kas ka vanemad asjad seal üleval on, aga kõik uuem kraam, mida ekraanidele lastakse tundub küll seal olemas olevat. Seega, kel huvi, minge uurige.

Hetkel hakkasin vaatama “Pretty Little Liars” (Valelikud võrgutajad) või kui täpne olla, siis hakkasin edasi vaatama sealt, kus ma eelmine aasta ta pooleli jätsin. Mul viskas lihtsalt nii üle, et nad miljon aastat üritavad teada saada, kes see A on ja lõppkokkuvõttes ikkagi edasi ei liigu oma avastustega ja kõik läheb aina keerulisemaks ja keerulisemaks. Nüüd aga, mil kuulsin, et viimase hooaja viimane osa sai purki võetud, tuli motivatsioon vaadata uuesti tagasi, sest mul on jäänud vaadata vaid 1,5 hooaega ja siis ma saan lõpuks teada Tõe! Ma ootan seda päeva, väga. Ilmselt need, kes seda sarja kunagi vaadanud pole, mõtlevad, et ma olen veidi segane, aga kõik teised ilmselt teavad, mida ma tunnen 😀 Kauaoodatud tõde saabub peagi…

Renate promo 2 v

foto: SeeSee stuudio muah: Sandra Loit kevad 2016