suveõhtud

Nädalavahetuse esinemised

by // // 1 Comment

Tegus ja toimekas nädalavahetuse selja taga. Ravitee käe kõrval, jalavann äsja võetud, asun väikest kokkuvõtet kirjutama 😀

Nimelt käisime me üle-eelmine nädalavahetus Palamuse Laadal, olin seal veidi hõlmad lahti ja ilmselt see mu immuunsust nõrgestas ning kohe ka mingi pisiku endale külge pookisin. Esimestel päevadel arvasin, et ah, läheb kohe üle, aga alles umbes kolmandal päeval lõi tõsine tõbi välja. Kurk haige, käre, hommikuti raske hingata. Nina veidi kinni, pea uimane ja paks. Lootsin vaid, et ehk saan nädalavahetuseks terveks, kuna mäletan varasemast ühte korda, kus ma ka tõbisena lavale läksin ning seejärel kolm päeva mul häält ei olnud. Häält tuleb hoida, aga “feiki” ei oleks tahtnud ka hakata laulma… Reedeks oli küll õnneks enesetunne parem, ent terve ma siiski ei olnud. Sellegipoolest vähemalt lauluhääl oli mul enam-vähem olemas ning sain kenasti esinetud. Jutt siis Hiiumaa, Club Carriba esinemisest. Enne live’i tegime väikese video ka: LOE EDASI…→

Intervjuu Tre Raadios + esinemine Hauka laadal

by // // No Comments

Eelmine nädal taaskord kadus kuhugi. Olulisemad sündmused olid esiteks pikk intervjuu Tre Raadio Pärnu eetris. Kohal pidin juba olema kell kaheksa ning järgnevad kaks tundi vestlesime igasugu erinevatel teemadel. Kahjuks tervet intervjuud alles ei ole, aga ühte osa sellest saate kuulata siit lingilt: https://www.mixcloud.com/TreRaadio/11082017-oli-suvehommiku-k%C3%BClaliseks-lauljatar-renate/

Oli tõesti väga tore ning jutu vahepeale kuulasime muusikat nii minult kui teistel artistidelt. Sama päeva õhtul oli mul esinemine Antslas, Hauka laada avapeol. Kuna tol päeval läks päris kiireks toimetamiseks, siis ei jõudnud ma kahjuks esinemise proovi teha. Seekord kasutasin üle pika aja maamonitore ja kuigi alguses ma suurt midagi ei kuulnud, siis mida edasi, seda paremaks heli minu jaoks läks. Tore oli aga see, et publik oli väga kaasaelav. Natuke naljakas on vaadata seda, et kui varasemalt on mu põhilaul esinemistel olnud “Stiihia”, siis natuke nagu lausa heas mõttes imelik on see, et enam see või mõni teine laul polegi nii suur magnet, vaid rahvas konkreetselt ootab “Suveõhtuid”. Mul on muidugi selle üle väga hea meel. See laul on ka mulle endale kuidagi hoopis teistmoodi rahvast haarav, sest kui varasemalt on mu laulud olnud üsna mingi kindla vanusegrupi suunitlusega, siis selle loo puhul on näha, et see meeldib nii päris väikestele, keskmistele, kui ka vanematele. Üldiselt ei saa aga teiste lugude üle ka kurta, sest rahvas oli tõesti mõnusalt kaasaelav. Kauni kleidi sain taaskord CY Riietelt.

Tere august!

by // // No Comments

Tere august! Kuigi varsti peab ka sinuga hüvasti jätma. Suvi on möödunud meeletu tempoga ja kuna üldkokkuvõttes pole meid ilmaga sel aastal väga õnnistatud, siis on nii kahju, et see suveaeg juba hakkabki läbi saama. Nii natukene seda meile ainult anti 🙁 Võiks loota, et äkki sügis on siis soojem, aga kes seda praegu teab. Ma ei oota sel aastal üldse talve, kuidagi nii värskelt on veel meeles see külm aeg ja end paksult riide toppimine, seega ootan juba uut suve, aga sinna läheb kõvasti aega…

Kihvtid jalanõud pärinevad Helena Fashionilt!

Seekord tuleb üks üüberminipostitus, aga kuna ei taha postituste vahele liiga pikka vahet jätta, siis teen selle siiski ära:

  • Eelmisel nädalal ilmus Järva Teatajas minust pisike jutuke, kus rääkisin oma suvetegemistest. Kel kahe silma vahele jäi, saab üle vaadata 🙂 Kahjuks endal seda ei käi, seega fotosüüdistust teha ei saa 😀
  • Minu kõige viimasel laulul “Suveõhtud“ on täitunud juba 625 000 vaatamist! Täitsa uskumatu, aga natuke on kurb ka, sest laulus olevad read “suveõhtud on peagi lõppemas” hakkavad ka päriselt tõeks saama 😀 🙁 Sellega seoses kibelen ka kangesti stuudiosse, et hakata uusi laule salvestama ja varsti ka uus laul sügishooajaks välja anda. Ise hindan olukorda nii, et ilmselt sügisel on stuudios juba rohkem vaba aega ning saab ka aktiivsemalt laulude kallal edasi tegeleda. Päris mitu laulu on, mille vahel mõtlen, et võiks järgmisena välja anda, seega peab nüüd veidi mõttetööd tegema ja ära otsustama, mida järgmisena stuudiosse viia. Samuti on veel pooleli kaks laulu #M ja #KSS. Siiski aga võtsin juba mõnda aega tagasi vastu otsuse, et ei taha kiirustada ja teha asju ainult tegemise pärast. Seega järgmise singliga ma end veel niimoodi ei survesta, aga tore oleks ikka kui varsti jälle midagi uut välja anda. Siiski aga “Suveõhtutel” on läinud väga hästi, seega ma praegu erilist tampi peal ei tunne. Olgu ka öeldud, et ükski minu varasem laul pole niivõrd lühikese ajaga kogunud nii palju vaatamisi. Aga eks need käigi natuke erinevalt. “Stiihial” oli aastaga pool miljonit alles koos, ent ometi “Aastahiti” edetabelis jõudis ta viiendale kohale kuna kruttis ennast terve aasta jooksul. “Suveõhtutega” on mul selline tunne, et see krutib ennast sellega suvega suhteliselt ära ja siis jääb mulle retrohitiks 😀 Aga no eks näis, võtkem asja mõnuga!
  • Mul on palju uusi esinemisi lisandunud:
    • 19. august Haapsalus, klubis Africa
    • 8. september Tartu lauluväljakul suve lõpupeol
    • 9. september Märjamaa lauluväljakul suve lõpupeol
    • 23. september Tartus, ööklubis Vabank
  • Palju mõtteid on õhus, mida tahan veel sel aastal teostada. Paljuski just eneseteostusevallas. Loodan need ellu viia ja varsti ka teid valgustada!

Esinemine Viljandis, ööklubis Red

by // // No Comments

Heia-heia! Viimane nädal on jälle lennanud uskumatul kiirusel. Kolmapäevast pühapäevani oli kogu aeg pidev-põnev programm peal. Aga kõigest järgemööda. Kolmapäeval peale lõunat startisime Karksi-Nuia poole, et pidada maha üks uus fotoshoot. Eelmine kord pildistasin koos Fotoraadiga oktoobris oma lapsepõlvekodu kandis Albus ning kuna mulle nendega koostöö väga meeldis, siis otsustasin ka sel korral nende kasuks. Seekord aga olime ainult looduses, seega oli veidi teistmoodi kogemus võrreldes sisetingimustega. Kõigepeal läksin Maigreti juurde meiki, keda väga kiidan. Kes tunneb huvi, siis minge kiigake ta Facebook’i lehele. Otsustasime seekord pildistada veidi kaugemal ehk Karksi-Nuias. Ma pole seal kunagi käinud, ainult läbi sõitnud. Teadsin aga, et seal on kauneid kohti, kus pildistada. Peale meiki alustasime pildistamist üsna hilja, seega päris kõiki kohti isegi ei jõudnudki ära pildistada, aga usun, et materjali saime küllaga. Seega ei jõua ära oodata, mis sealt tulemas on. Peale pildistamist sõitsime veel tunnikese edasi ööbimiskohta ning üsna kohe läksime magama.

Veidi kaadritagust piilumist

Järgmisel päeval oli vabakava, ent see-eest siiski tegus. Vahepeal paistis veidi ikka päikest ka, aga muidu sai palju ringi käidud ja toimetatud. Samuti juhtus ka see…

Omaenese lollus ja eks üritan sellest olukorrast õppida seda, et peab olema ettevaatlik ja ei tasu tormata. Tol päeval sadas vihma, seega jooksin ruttu autost poeukseni, aga poeukse ees olev metallrest, mis vist muidu mustust kogub, oli väga libe, seega panin põlve maha ning sain omale kena mustri jalale. Vapralt tatsasin veel poodi edasi ka, aga ühel hetkel tundsin, et püksipõlv oli veriseks imbunud. Läksin autosse tagasi ja vaatasin, et mis siis juhtus. Esimene reaktsioon oli kohe, et “palun mitte ainult õmmelda”. Sest nendest mitmetest haavadest üks haav tundus mulle esmapilgul üsna sügav. Otsisin google’ist kus Otepääl arsti juurde saab minna ning sattusin väga toreda arstitädi juurde, kes mind kohe aitas, haava puhastas ning siis plaastrid pani ja sideme ümber. Polnudki vaja õmmelda. Kõndimisega õnneks üldiselt probleemi ei tekkinud, aga kükitada ja jalga “kägardada” on raske ja ebameeldiv. Seega kui ma siin hiljuti alles mõtisklesin, et äkki jõuan veel lähiajal ujuma, siis eks ole näha, mis sellest mõttest nüüd saab, kuna praegu ma sellele haavale küll ligunemist lubada ei saa.

Siiski otsustasin kohe, et ei lase sel kõigel enda tuju rikkuda. Elu toimub edasi. Järgmisel päeval oli täitsa suvi ning tegelesime selle nautimisega. Lõpuks õhtu poole jõudsime Viljandisse, kus mul öösel oli esinemine. Esinemisega jäin muidu väga rahule – kõiki laule lauldi kõvasti kaasa, eriti laulu “Suveõhtud”, mille pärast on mul muidugi väga hea meel! Seega loodan, et äkki varsti kohtume jälle 🙂 Sidemes jala peitsin kenasti kleidi alla 😀 Ühe väikse video panin ka oma Facebook’i lehele, kes soovib piiluda, saab seda teha SIIT!Magama sain umbes kolme paiku ja uuel päeval oli juba pool 8 äratus, seega olin suhteliselt läbi omadega 😀 Päeva peale läks seda väsimust õnneks vähemaks, aga õhtul jäin küll vist sekundiga magama. Tollel päeval muidu käisime Maheda Muusika Festivalil ning õhtul vaatamas etendus “Elagu eurotoetused”, mis toimus Arukülas. Võtsime ka sel korral lapse kaasa ja saime kenasti hakkama. Loodan suvel veel mitmele vabaõhuüritusele jõuda. Praegu on kohe selline suur janu nende järele.

Pühapäeval käisime uuesti Maheda Muusika Festivalil. Eelkõige vaatamas Daniel Levi esinemist, keda ma varem polnud live’is näinud, seega Eesti artistidest taaskord uus linnuke kirjas. Esmaspäev oli üsna tavaline kodus olemise päev, ent läks sellegipoolest nii kiiresti. Hommikul käisime rattaga sõitmas, veidike lugesin, tegin kodus jäätist ja alustasin moosi sisse tegemisega. Päris palju on veel vaja ka teha. Õhtul veel üks väike rattatiir ja kuidagi see päev kadus kuhugi. Aa ja vahepeal sain veidi päevitada ka. Oli üks tõsiselt ilusa ilmaga ilus päev 🙂 Loodan tänasest päevast sama ja kavatsen neid päevi täiega nautida.

Nädalavahetuse esinemised

by // // No Comments

Esinen: 1. september Võllinge

Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.

Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.

Minu imeline kleit/tuunika pärineb Helena Fashionilt!

Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.

Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.

Aitäh kauni kleidi eest Cy Riided

Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.

Pikad jutud

by // // No Comments

Esinen:
11.08 Hauka laat
26.08 Põltsamaa

Heihooo! Olen tagasi väikeselt kirjutamise pausist. Otsustasin teadlikult sellise väikse hingetõmbe teha. Katsun tänase postitusega kõik seljataha jääva kuidagi kokku võtta.

Igatahes alustangi seekord hoopiski kohe sellest, et lugesin läbi raamatu “Röövitud”. Polnud nagu täitsa vigagi, aga erilisi emotsioone ka ei tekitanud. Viimati loetud raamatutest on mulle kõige rohkem muljet avaldanud “Krahv Monte Cristo”. Seda julgen soovitada. Nägin hiljuti sellest ka filmi ja õnneks oli film väheke rõõmsama lõpunoodiga. Muidu raamatus oli näiteks lõpulahendus teistmoodi. Lisaks võtsin ette raamatu Paul McCartney eluloost ja teest muusikuna. Kunagi ammu lugesin läbi suure-paksu biitlite raamatu, mis oli vist ligi 1000 lehekülge. Too raamat aga võtab selle kõik palju kiiremini kokku, kuid siiski põhjalikult. Kirjutatud hästi, hea lugeda, soovitan!

4. mail, neljapäeval käisin Ring FM stuudios andmas intervjuud oma värske loo “Suveõhtud” kohta. Kuigi ühe korra olen laulu varem juba esitanud, siis 2. ja 3. juunil esinemised tulevad esimesed, kus saan laulu esitada esimest korda peale laulu välja andmist. Ma olen alati natukene rohkem elevil enne esinemist, kui mul on live-kavas mingi uus laul või muudatus. Siis nagu ise ootad ka rohkem ja oled põnevil. Nii ka seekord.

Peale intervjuud oli meil väike akustiline proov. Tükk aega ei olnud me jälle kokku saanud, peamiselt sellepärast, et olin pikalt haige ning enne seda sellepärast, et polnud head kohta, kuhu kõigile oleks mugav proovi tulla. Loodan südamest, et äkki nüüd need proovid hakkavad ladusamalt minema, sest ruumi mured on justkui murtud. Seekordses proovis tundsin end juba kindlamalt. Oli juba rohkem ideid peas ja hakkas kavast kui tervikust ka mingi parem pilt ette joonistuma. Kohtusime tol korral veel kahekesi.

Maikuu jooksul olen jõudnud juba külastada Kose, Luige ja Türi laatasid. Ees on veel laat Jänedal. Paul McCartney raamatust rääkisin veidi lähemalt postituse alguses. Vahepealne aeg, mil ma pole blogistanud, oleme teinud proove nii kahekesi, kolmekesi kui ka mina üksi omas kodus.

5. mail, reedel tegime õhtul esimese grilli. Olin juba grilli sel aastal söönud, aga mitte ise teinud. Seega siin kohal kalendrisse ristike. 6. mail, laupäeval põikasime Kose laadalt läbi. See on siis minu laadahooaja esimene laat sellel aastal. Täitsa naljakas on see, et ma mäletan, kuidas ma talvel mõtlesin, et “nii kahju, et laatadeni veel nii palju aega on…”. Vaat sulle, nüüd ongi nad juba käes ja maikuus oligi juba üsna mitu laata, kuhu ma ka omadega jõudsin. Tõsi küll, ma pole viimastel aastatel laatadelt näiteks endale väga enam riideid saanud, aga saan see-eest kõike muud: taimi, toitu, lapsele riideid jne.

6. mai, pühapäev oli minu jaoks väga oluline päev, sest ma sõitsin esimest korda jalgrattaga 😀 … üle pea et kahe aasta. Muidu möödus päev kui lennates, tegime erinevaid koduseid toimetusi. Kahju oli sellest, et järgnev nädal oli veidi külmem, seega ei julenud ma lapsega koos selliste ilmadega sõitma minna. Nii ootasingi terve nädala, et need ilusad ilmad tagasi tuleksid ja kui siis uuesti rattasadulasse sain, siis olin nagu väike laps kommipoes. Kohad kuhu ma varem kõndisin ca. 1,5 tundi, olid nüüd 15 minuti kaugusel. Imeline! Siiski aga mu õnn ei saanud väga kaua kesta, sest õhtul oli kurk valus, natuke nohu ja järgmisel päeval uimane olla. Ehk siis ma olen sel kevadel juba kolmandat(?) korda haige, mis on minu kohta väga ebatavaline. Üldiselt olen ma väga terve inimene olnud (ptüi-ptüi-ptüi), aga ei teagi, mis nüüd siis lahti on.

Tollele pühapäevale järgnev nädal oli vaiksem. Oli üldiselt kodus olemise nädal, tegelesingi nende asjadega, millest täitsa blogi alguses juttu tegin (et mida mitte liiga palju siin blogis mainida 😀 ). Reedel 12. mail käisime Luige laadal. See laat on rohkem suunatud aia- ja maakaubale ja saimegi kodu tarbeks nii mõndagi. 14. mail, pühapäeval oli minu elu teine emadepäev ning kuna minu teine pool oli ka “sünnipäevalaps”, siis käis meil tol päeval palju külalisi ja oli selline mõnus istumine. Õhtuks oli aga tervis juba palju kehvem ning uuel nädalal tegelesengi taaskord peamiselt enda ravimisega ja enamasti pidin toas olema 🙁

20. mail, reedel käisime Türi laadal (vabandan ette ära juba, et ma ei kasuta laatade puhul ametlikke ürituste nimesid, aga ilmselt saavad kõik aru, millega tegu). Olime seal ligi kolm tundi ning hiljem sõitsime veel veidi ringi, aga selle laadal oldud aja jooksul jõudsin ma ennast korralikult ära põletada. Ma ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et päike niimoodi võtab. Õhtul olid mul sellised randid, mida ma oma elu jooksul veel polnud näinud – õlad ja rinnaesine olid kõik ära põlenud. Järgmistel päevadel hea ilm jätkus ja sai palju õues oldud. Mõnus! Ma olen nii kaua seda mõnusat ilma ja suve oodanud ja nagu nimme tuli see soe sel aastal ka hiljem (et mind kiusata), aga nüüd kui ta lõpuks käes on, siis seda enam oskan seda hinnata 🙂 Siiski aga laupäeval arvasin, et on jube hea mõte veel veidi rõdul peesitada, ise eilsest veel ära põlenud – tulemuseks oli pühapäeval korralik päikesepiste, lisaks süda paha ja muidu halb olla. Kuna ka haigusevimm oli veel sees (köha, nohu), siis olingi ma nagu üks suur hädapätakas 😀 Järgmisel päeval olin aga nagu naksti palju tervem.

Vahepeal olid muidugi Eurovisioonid ka. Ootad tükk aega seda nädalat, mil need poolfinaalid ja finaal on ja siis järsku on nad kõik nii kähku läbi. Kahju muidugi, et Eesti edasi ei saanud. Omadele hoiad ju ikka kõige rohkem pöidlaid. Mulle meeldis ka Itaalia, Bulgaaria ja Belgia. Esimesele neist hoidsin kõige rohkem pöialt. See laul jõudis ka etteotsa, aga mitte sinna täitsa ülesse. Igatahes sel aastal oli Eurovisiooni hoopis teistmoodi tunne vaadata. Kuna ma enamusi laule teadsin ja mingeid taustalugusid ka nendest lauludest, siis oli tervet show’d mul huvitav vaadata, kuna kui vahepeal ka oli mõni laul, mis mulle väga ei meeldinud, siis üsna pea tuli jälle mõni, mis meeldis ja ei tekkinud sellist “millal juba see hääletamine hakkab” tunnet.

22. mail, esmaspäeval, oli meil lõpuks ometi akustilise esinemise proov kolmekesi. Kõik kõlas nii kihvtilt ja kuigi olime koos kaks tundi, siis jõudsime selle ajaga töötada läbi vaid neli laulu, seega ilmselt läheb veel kaua aega, et me kõik paika saaks. Natukene jube on mõelda, et lõpuks tulemuseks pean need lood kõik pähe saama (nii sõnad kui duurid klaveril), nii et ma parem hetkel ei mõtle selle peale üldse ja loodan, et juhtub mingi ime ja kõik jääb mulle iseenesest pähe.

Minu muusika teemadel ka. Kõigepealt mainin selle ära, et mul on väga hea meel, et mu uus laul on kenasti vastu võetud. Laul sai nüüd kuu aega vanaks ning Youtube’is on kogunenud juba üle 120 000 vaatamise (KUULA/VAATA SIIT!)  Ükski mu laul pole varasemalt kuu ajaga nii palju vaatamisi saanud. Nii vahva 🙂

Lisaks tuli lõpuks välja laul, mida ka omajagu ootasin – kirjutasin Anne Lohole loo, mis kannab nime “Sa Suudad”, kuula seda SIIT! Tegelikult selle loo taust on selline, et ma kirjutasin selle 2015. aasta varasuvel ja jätsin selle sahtlisse. Aeg-ajalt ikka kirjutan midagi, mille panen sahtlisse ära ja omajagu on neid laule, mis sinna sahtlisse jäävadki, sest ma ei tunne nendega sellist klikki nagu sooviks. Nii ta seisis seal kuniks tuli õige aeg ja laul rändas Anne Lohole. Aega võttis, aga lõpuks laul valmis ja raadiotele saadetud.

Vahepealse aja jooksul stuudios minu enda lauludega erilisi protsesse pole toimunud. Olen küll lootnud, et äkki nüüd saab, aga pole õnnestunud. Loodan ikka igakord, et äkki järgnevate nädalate jooksul asi paraneb ja saame mu uute lauludega edasi liikuda. See-eest ongi rohkem kodus muusika timmimist olnud. Olen veel uusi laule kirjutanud teistele artistidele ja tegelenud oma akustilise kavaga.

Vot selline pikem postitus seekord. Üsna palju ka konkreetselt minu mõtteid. Usun, et järgmine postitus tuleb juba kiiremini, sest uuel nädalal on tulemas esimesed vabaõhu esinemised sellel aastal. Palju mõtteid on peas mida teha ja teostada, aga eks kõik võtab aega ja liigume rahulikult, tasa ja targu.

PS! Kui soovid endale võita kasti jäätist ja minu CD, siis mine vaata minu like-lehele Facebook’is, kuna seal on käima läinud üks kihvt mäng!

Törts juttu

by // // No Comments

Tükk maad on möödas minu eelmisest kirjutamisest. Järgemööda kirjutades (ja meenutades) olid mu vahepealsed tegemised järgnevad:

Kõigepealt jäime uuesti haigeks, S. pikemaks, mina lühemaks ajaks. Pühapäevaks oli minul parem olla, seega käisin 23. aprillil Albu Mõisas toimunud Põhja-Järvamaa piirkondliku laste lauluvõistluse žüriis. Päris raske oli otsustada. Kuna tegemist oli juba järgmise vooruga, siis oli ka tase juba ühtlasem. Palju vaidlemist ja arutamist, aga saime oma otsused tehtud.

Seejärel veetsin eelmisel nädalal üsna palju aega klaveri taga – tegin uusi covereid (vaata eelmiste postituste seast) ja eks natukene sai niisama ka musitseeritud. Pühapäeval salvestasin “kodustuudios” ühe klaveripartii sisse. Kirjutasin hiljuti ühe uue loo, mille varsti soovin stuudiosse viia ning kujutan ette, et seal peab kindlasti ka klaver olema, seega salvestasin juba praegu selle ära, et siis kohe stuudiosse minnes kogu materjal ette ära anda. Muidu oli too nädal üsna kodukeskne. Nädala lõpu poole küll üks erand oli – käisime mu vanaisa sünnipäeval Aravetel. Tähistasin seal lõpuks sugulastega koos ka enda sünnipäeva. Otsustasimegi, et teeme kaks sünnipäevapidu ühes.

Lugesin edasi ka raamatut “Kolm musketäri”, mis mul kuidagi edeneda ei tahtnud ning kuna sajanda lehekülje juures ei olnud mul endiselt seda klikki tekkinud, siis otsustasin raamatu pooleli jätta. Olgu öeldud, et ma olen oma elus jätnud pooleli väga väheseid raamatuid. Ma tundsin, et see raamat on selline “elementaarne lugemine”, seega võiksin ju olla seda lugenud, aga kuna mul ei olnud seda huvitav lugeda, siis rändas mu mõte pidevalt selle peale, et mida muud ma võiksin praegu selle vaba ajaga teha ja millist teist raamatut ma hetkel lugeda võiksin. Seega sellepärast ka selline otsus sai vastu võetud. Jätkasingi lugemisega teiste raamatute seltsis – sain läbi kunagi alustatud “Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused” ning lugesin läbi raamatu “Gulliveri reisid” Jonathan Swift’ilt. Olin varem lugenud, et see raamat oli tegelikult kirjutatud selleks, et pilada tolle aja moodi – nimelt anti tol ajal välja väga palju reisiraamatuid ning autori soov oligi kirjutada raamat, mis justkui veidi naeruvääristab seda tolle aja trendi. Sellepärast lugesin ka huviga, et kuidas seda on siis seal välja toodud. Kollaaži viimasele pildile panin ühe klõpsu enda Instagrami “Your story” liinist – väike soovitus salatiks (Kana näeb millegi pärast pildil nii tume välja, aga ausalt tegelikult ei olnud kõrbenud 😀 Ilmselt kehv valgus ja filter teevad oma tööd – kana oskan praadida ikka küll 😀 ) Jälgi mu Instagram’i SIIT, et kõige uuemad pildid ikka kindlasti sinuni jõuaks!

Eelmisel nädalal andsime ka lõpuks välja minu suvesingli “Suveõhtud”. Veidike lähemalt rääkisin sellest ühes eelmises postituses, aga siia panen veel kaks pilti, mille tegime Fotoraadiga sügisel Albu Mõisas. Meigi ja soengu tegi Elerin Luuk. Ootasin juba nii väga, et saaks uue loo välja anda ja nüüd lõpuks oligi see päev käes. Ilmad küll eelmisel nädalal tegid taaskord ühe kohutava pöörde, nii et ega neid suveõhtuid kuskilt paista ei olnud, aga nüüd tundub, et hakkab ilusamaks minema ja siis on ka laul rohkem teemakohane. Kui sa pole veel kuulanud, siis saad seda teha SIIT! PS! Laul jõudis Eesti publiku seas Youtube’is 7ndale kohale ja oli eestikeelsetest lauludest kuulatavuselt lausa neljandal kohal! Jippiii!

Eile oli meil suur talgupäev. Kutsusime kokku sugulased ja tegime korraliku kevadpuhastuse aias. Sain ka korralikult vaaritada.

Tänase postituse lõppu panen kaks pilti endast Helena Fashioni poolt saadetud riietega. Kleit on no niiii imeilus. Päris elus veelgi ilusam! Minge kiigake nende Facebooki ka!

Ma sain alles hiljem aru, et ma näen siin nii valge näost välja. Tegelikult oli probleem selles, et valgustasin ennast üle, katsun järgmine kord osavam olla =)