klaverivideo

Jaanuar-veebruar 2019

by // // No Comments

Jaanuari lõppu ja veebruari algusesse mahtus mitu põnevat tegutsemist. Esiteks käisin üle 3,5 aasta taaskord joogas ja nii mõnus oli! Kuigi pean tõdema, et see on minu jaoks päris raske, sest ma ei paindu üldse ning suhteliselt iga asend on minu jaoks suurt pingutust nõudev. Aga mingil hetkel tunned, et see venitamise tunne hakkab meeldima ja pärast on mõnus rammestus peal. Olengi nüüd üritanud oma kodust trenni tegemist suunata nii, et üritan nädalas vähemalt kahel korral kodus ise teha joogat ning siis ühel päeval saan päris-trennis ka käia. Jooga võib kõrvaltvaatajale tunduda nii rahulik spordiala ja “kas see üldse midagi teeb?”, aga tegelikult kõik need harjutused treenivad nii osavalt su süvalihaseid ja on väga efektiivsed. Mina tunnen peale igat treeningut, et kõik lihased on mõnusalt koormust saanud.

Kuu lõpus käisin stuudios ühe uue loo #ÕS vokaale salvestamas. Kahe tunniga saime purki peavokaali ja suure hunniku taustavokaale. Ma isegi ei mäleta, kas mõnes mu laulus on nii palju taustavokaale olnud kui tolles laulus tuleb. Igatahes toores materjal tundus juba ka päris kihvt, nüüd jään ootama, mis produtsent sealt välja võlub 😀 Samuti on stuudios edasi arenenud laul #SOS – liigume ikka samm haaval albumi valmimise suunas. Ja kuna ma ikka kirjutan pidevalt kodus materjali juurde ja üks laul on mulle kõrvadesse kumisema jäänud, siis otsustasin produtsendile saata ka ühe uue loo #TT. Oeh…. neid laule tuleb sellele tulevasele albumile ikka palju!

Peaaegu 11 kuud on läinud mööda sellest, kui viimati käisin laulutunnis. Igatahes nüüd sai seal ka käidud, uute ideede ja mõtetega plaan edasi minna ja edaspidiseks eesmärgiks nädalas korra laulma jõuda. Ilmselt hakkangi esialgu harjutama laulu #TT (ehk siis see kõige värskem kirjutis) ning üldiselt tean ka, mida oma vokaalis parendada soovin. Eks neid asju oleks muidugi palju, aga targem on liikuda samm haaval. Muidu võib veel tunduma hakata, et “seda kõike on liiga palju”.

Olen varasemalt teinud koostööd paari kirbukaga ning otsustasin seda teha ka nüüd, veebruarikuus. Tegin oma kapis korraliku inventuuri, sorteerisin välja veel hunniku asju, mida ma ei ole pikka aega kandnud ning mis seal salata… viimasel ajal olen netis poodeldes ostnud palju ilusaid asju, mis minu kehatüübiga ei sobi ning minu kahjuks olen ma ka täpselt kahe suuruse vahepeal. Seega minge seadke sammud Sarapuu Kirbukasse Tallinnas – viisin sinna vanemaid riideid, kuid peamiselt uuemaid väga kihvte riideid, millest suur osa on täiesti kandmata või äärmisel juhul kord-kaks kantud. Hinnad on ka lisaks sellele megahead, sest eelkõige tahaksin ma kõikidest nendest asjadest ka lahti saada, seega ei tahtnud ma väga kõrgeid hindasid panna 😀 Samas aga panin omale eesmärgi, et saadud raha eest üritan oma riidekappi osta paar sellist asendamatut riideesest, mida ma tean, et mul kindlasti vaja on ja mida ma tihti kannaks. Sarapuu Kirbukas on üleüldiselt ka väga kihvt koht, sinna on müügile viinud oma riideid paljud tuntud inimesed ning poeala on ka päris suur. Lisaks on teisel korrusel arvestavalt suur lasteala, seega kes mudilastega ringi liigub, siis nendel kindlasti lihtsam. Minu boksi number on 265!

Eelmisesse nädalasse jääb ka üks esinemine. Käisin Räpinas, ööklubis Võhandu. Käisin seal viimati ülemöödunud aasta kui õigesti mäletan. Rahvast ütleks, et oli keskmiselt, lauldi-elati kaasa, jäi hea mälestus! Enne esinemist tegin ka kiire soundcheck’i ning minuga olid laval ka mu imelised tantsijad!

Minu kleit: CY Riided

Sain ka läbi raamatu mida lugesin, David Bowie’ist. Ütleksin selle artisti kohta nii palju, et ilmselt me kõik oleme ta nime kuulnud ja nii olin ka mina. Küll aga ei tulnud mulle esimese hooga pähe mitte ühtegi tema laulu ja sellepärast tahtsingi end kurssi viia, et mis muusikuga siis tegemist ka oli. Ma ei teadnud ta kohta varem suurt midagi, seega saingi alles raamatus aru, et ta oligi pigem nö. niši ehk underground artist, kes sai lõpuks nii edukaks oma nišis, et sai ülemaailma tuntuks. Oli paar laulu, mis mulle täitsa meeldisid ja tundusid huvitavad, aga muidu tema kirjutamisviis, harmooniad/meloodiad olid ikka suhteliselt erinevad tänapäeva peavoolumuusikast.

Ja mõtlesin vahepeal teha ka ühe uue klaverivideo. See on esimene video minu Eurovisioon 2019 võistluse osalejast, nimelt siis Hispaania eurolaul. Laupäeval valitakse ju juba ka Eesti Laulu võitja. Võib-olla olen juba võitjast video teinud… võib-olla mitte. Eks see paistab. Ütleksin, et sel aastal on minu arust esiotsas üsna ühtlane tase ja kuigi mu arvamus kisub veidi sinnapoole, et äkki rootslane võidab, siis ma ei ole endas üldse kindel, sest igakord kui ma sellele mõtlen, tuleb pähe “samas…” Ei tea. Häid laule on õnneks mitmeid ja on plaan ka endal laupäeval peaproovi minna vaatama. Ootan väga!

Klaverivideod juuli 2017

by // // No Comments

Tükk aega pole jälle klaverivideoid teinud. Viimastel nädalatel oli juba soov sees olemas, aga otsustasin, et ootan ära, kuniks uus kaamera kohale jõuab ja siis teen. Eks pean tõdema, et eks mul võtab veel aega, et kõik sätted nii videotöötlusprogrammis kui ka kaameras endas paika saada, et pigistada ikkagi parim heli ja pilt välja, sest ega ma selles just väga pro pole ja arenemisruumi on küllaga.

Valituks osutus Canon EOS M6. Ma tegin juba tegelikult mitu kuud tagasi korralikult research’i, et leida enda soovidele parim kaamera. Teate kui keeruline see oli… Otsustasin kohe, et tahan seekord väiksemat kaamerat ja see tegigi asja keeruliseks, sest kui ma oleks mõne suure peegelkaamera kasuks otsustanud, siis oleksin ilmselt saanud väga kiiresti oma valiku tehtud. Tahtsin aga hübriidkaamerat ja siis algaski pihta pikk uurimine… Küll olid mõnel kaameral kõik näitajad väga head, aga ei olnud seda keeratavat ekraani. Kuna ma tahan klaverivideoid tehes ikka näha, kas mu käed mahuvad ära ja kas fookuses olen, siis pidi see olema täiesti must have asi. Siis jälle oli see keeratav ekraan olemas, aga ei olnud mikrofoni sisendit, mida mul klaverivideote jaoks ilmtingimata vaja on. Kusjuures tohutult paljudel kompakt/hübriidkaameratel puudub mikrofonisisend. Uskumatu. Muidugi tahtsin, et tegu oleks ka uue kaameraga, et saaksin sellega mitmeid-pikki aastaid hakkama ja ei pea varsti uut hakkama vaatama. Ning muidugi Wi-fi. Ning välimuse kohapealt soovisin lihtsalt nii palju, et võiks olla veidi retro hõngu. Hetkel olen küll kasutanud mõned päevad, aga jõudnud juba teha palju pilte ja olen väga rahul! Nii ilusad puhtad pildid tulevad. Tore on veel see ka, et ekraan on puutetundlik ja fokuseerimine tundub väga sujuv ja kiire. Samuti kui tahad mingit kindlat asja fokuseerida, siis on seda väga mugav teha ekraani peale vajutades. Ilmselt muidugi parema ülevaate saan ette siis, kui olen jõudnud mõnda aega kaamerat kasutada. Ainuke asi, mis ei meeldi, on see, et mälukaardisisend asub kaamera all, ehk siis kui ma tahan peale klaverivideo salvestamist mälukaardi välja võtta, siis pean kaamera statiivi pealt maha keerama, mis on veidi tüütu, aga kõik muu õnneks korvab selle. Seekord siis tegin alustuseks kolm videot. Üks Eesti oma ka. Ühtlasi üritangi veidi rohkem Eesti poole ka vaadata, et Eesti jälgijad ei peaks pettuma. Samas mulle aga tundub, et sel aastal pole veel väga palju eestikeelseid häid laule ilmunud… Aga eks midagi ikka leiab.

Nädalavahetuse esinemised

by // // No Comments

Esinen: 1. september Võllinge

Möödunud nädalavahetusel olid mu kaks esimest väliesinemist sel aastal. Samuti esitasin esimest korda laulu “Suveõhtud” peale selle loo ilmumist (sest korra olen seda varem esitanud, aga see oli mitu kuud enne loo välja andmist). Ise tundsin kohe, et need laulud, mida korduvalt ja korduvalt olen laulnud tulevad palju paremini välja, et see laul vajab veel juurdumist. Aga live’ist kohe lähemalt ja täpsemalt, aga enne kõigest järgemööda.

Reedel läksime kõigepealt Alppu minu vanemate juurde. Mingi hetk hakkasin end sättima ja siis läksime juba Türi poole. Sain ka enne proovi teha. Kell 21 läksin juba lavale, mis on üsna vara minu kohta. Alguses põdesin, et kas rahvaga minuga kaasa tuleb nii vara, aga tuldi ilusasti. Esitasin kokku 11 laulu ja minuga koos olid ka tantsutüdrukud. Juba proovi ajal oli üsna tuuline ja külm ning oli ka esinemise ajal. Alguses oli plaan panna lühikeste varrukatega kleit, aga panin hoopiski ühe veidi soojema kleidi/tuunika, kuigi eks külm oli ikka. Siiski aga vehkisin laval üsna palju ringi, seega esinemise ajal otseselt külm ei olnudki – liigutamine tegi sooja.

Minu imeline kleit/tuunika pärineb Helena Fashionilt!

Minu suureks üllatuseks oodati väga laulu “Suveõhtud”, mida ma hiljem ka lisaloona laulsin. Ja veel suuremaks üllatuseks osati seda kaasa laulda. Ja veel veel suurem üllatus oli kui inimesed lisaloo ajal justkui iseenesest selle loo peale hüppama hakkasid, nii et pool lava ees olevast publikust refrääni ajal hüppas – efektne vaadata ja endal ka kuidagi kihvt tunne sees. Muidu arvan, et esinemine läks hästi – minu jaoks hästi muidugi tähendabki seda kui rahval on tore, elatakse kaasa ning ei minda lava eest minema. Eks lauluhääle pealt võiks alati midagi viriseda. Seekord eks tuul ja külm tegid veidi oma tööd, aga üldiselt jäin ikkagi väga rahule. Tore oli lava ees näha ka palju koolinoori. Tavaliselt esinen ju ööklubides ja seal on veidi vanem rahvas. Siiski aga sain ka natukene videomaterjali ja sealt pealt analüüsides arvan, et võib rahule jääda.

Järgmisel päeval peale lõunat hakkasime Põlva poole sõitma. Kohapeale jõudes hakkasin sättima, tegin ära proovi, siis veel veidi olemist ja peagi sain ka juba lavale. Seekord oli ka esinemine vara – 21.30. Jäin väga-väga rahule. Tundsin, et vokaalselt oli see üks mu parimaid esinemisi üldse ja publik oli ka väga mõnus. Nii totter aga on see, et alati selliste mega esinemiste puhul ei taipa ma videot teha… Muidugi ega keegi poleks saanud ju nagunii filmidagi, aga mõlemad esinemised, nii Türil kui Põlvas, olid videojäädvustust väärt. Põlvas laulsin ma “Suveõhtuid” veel kolm korda ka! Jällegi oli lava ees ka palju koolinoori, kellel sõnad peas ning see laul läks kõige paremini terve kava jooksul peale. Seega emotsioonid olid laes ja mõnus meel nendest esinemistest on siiamaani sees.

Aitäh kauni kleidi eest Cy Riided

Pühapäevane päev, nagu arvata võib, kadus lihtsalt kuhugi. Esmaspäev algas järjekordse prooviga. Mis järgnevad päevad toovad – eks näis! Postituse lõppu panen värske klaverivideo. Polnud ühtegi tükk aega teinud, seega paras aeg uue tegemiseks.

Jaanuar 2017 + klaverivideod jaanuar 2

by // // No Comments

Esinen: 11. märts Tartu, klubi Atlantis

Rääkisime “Iluguruga” veidikene meigist ja iluprotseduuridest (PS! Ära unusta artikli all vajutada nuppu “Järgmine”, et lugeda ka järgmist lehte iluankeedist): http://www.iluguru.ee/iluankeet-lauljatar-renate-saluste/

Siiamaani on jaanuar olnud rahulikum, kuid samas on üht-teist ka tehtud. Üsna kuu alguses käisime ETV+ stuudios, kus esitasime kaks laulu “Tsunami” ja “Jõulupuu”. Eetrisse jõudis kahjuks ainult üks, aga teine laul on olemas Youtube’is. “Tsunamit” saad uuesti vaadata video lõpust SIIT! ja “Jõulupuud” SIIT! Salvestus oli üsna kiire, enamuse sättimisest olime juba varasemalt kodus ära teinud, kohapeal saime lihtsalt veidikene meiki&soengut timmida. Tegime proovid ära ja juba üsna pea salvestasime.

15826092_957488517729207_962347431092165565_n IMG_5152Võtsin juurde uut lugemist – Kodutunde raamat “Ärge jätke mind üksi”.

Väike Renate tehnikarubriik ka. Harisin end kaamerate vallas, sest tahan omale osta varsti uue kaamera, täpsemalt hübriidkaamera ja andis ikka otsida. Kas te teate kui keeruline on leida hübriidkaamerat, millel oleks mikrofonile eraldi sisend?? Lisaks võiks siis ka pilt piisavalt hea olla ning wifi võimalus. Igatahes pikad otsingud kandsid vilja ja leidsin omale sobiva kaamera, ainult et seda kaamerat pole veel välja antud 😀 Seega pean veidi ootama.

Arvuti vallas ei funktsioneeri mu arvuti endiselt veel täiesti ideaalselt. Olen vist mingi 7x taastamist teinud ja kannatus hakkab vaikselt katkema, aga uurin veel edasi, et kuidas võiks saada paremini. Totter kui uue akna avamisel juba arvuti kinni jookseb. Kahtlustan, et asi pigem selles Windows 10-s, mis mulle absoluutselt ei istu, aga mis parata…

Muudes asjades on jaanuar möödunud tavapäraselt: kirjutasin uut muusikat, timmisime produtsendiga neti teel uusi laule edasi (loodetavasti järgmises postituses saan jälle detailsema ülevaate laulude kaupa anda, praegu niivõrd palju uut poleks veel rääkida). Esinemistest on jälle ligi neli kuud pausi olnud, aga nüüd veebruaris on kaks esinemist tulemas, mida väga ootan. Jälle selline tunne nagu läheksin esimest korda lavale. Pean oma live-kava veidi üle vaatama, kindlasti esitan ka uut laulu, mille loodan veel jaanuaris välja anda ning pean üldse mõtlema, et kuidas kava huvitavamaks teha. Mul on alati kavas ka paar cover’it olnud, mis rahvale peale lähevad, seega pean mõtlema, et äkki jälle need cover’id välja vahetada, kuna tavaliselt, kui laulud kaotavad oma aktuaalsuse, siis seda ka teen. Tavaline klubikava pikkus on 45 minutit ja tahaks, et terve kava oleks põnev ja hoogne.

Oleme ka palju kodus olnud. Ka loometundides me pole veel sel aastal käinud, kuna kõik ümberringi on haiged ja siis ei tahaks minna ja haiguskoldesse sukelduda, et ise haigeks jääda. Teinekord ei paista haigus inimesel ju veel väljagi, aga viirus võib juba küljes olla ja ka edasi kanduda. Muidugi võib-olla on nii veidi paranoiline mõelda, kuna alati võib ju keegi niiviisi tõbine olla ja alati võid sa ise haigeks jääda, aga kuna jaanuaris oli minu arust eriti palju selliseid juhtumeid, siis sellest ka selline otsus tuli. Samuti oli paar istumist heade inimeste seltsis: mõni niisama, mõni S.-i aastase sünnipäeva tähistamiseks.

Sel aastal otsustasime taaselustada ka neti-/nutivabad päevad. Varasemalt oli meil nutivabaks päevaks pühapäev, aga kuna vahepeal on pühapäeval vaja ilmtingimata midagi olulist ära teha, siis oleme siiamaani võtnud eesmärgiks, et nädalas oleks üks suvaline päev nutivaba.

Pean siin kohal ka ära mainima ühe toreda üllatuse, mille osaks sain. Nimelt ma pole Facebook’is kunagi midagi võitnud ja tõmbasin omale esimese võidu ära ja olin sellest nii sillas 😀 S. saab nüüd oma pisikeses mänguköögis askeldada #olenuhke.

Ning siia lõppu klaverivideoid ka. Siplen juba mõnda aega klaverivideote puhul ideede puuduses. Enamus uuest muusikast jõuab minuni läbi raadio ja tavaliselt kui raadiod juba midagi mängivad, siis on tegemist lauluga, mis on juba üsna populaarne. Ma tahaks aga oma klaverivideotega tabada just ära neist “tärkavaid pärle”, sest klaverdamise maailmas on kõva konkurents ning mul ei ole lihtsalt mõtet teha cover’it loost, mida on juba sada korda kaverdatud. Teinekord seda muidugi ikkagi ka teen – siis kui midagi muud klaverdada pole. Olen vahepeal korduvalt maha istunud ja üritanud mingeid laule otsida, aga nii on päris keeruline… Siiski aga mõned uued olen teinud ja neid saad kuulata kohe siit alt. Nagu on näha, siis ühe Eesti Laulu poolfinalisti kaverdasin ka veel ära. Eks ole näha, kas tuleb mõni veel või mitte.

 

Klaverivideod november 4

by // // No Comments

Seekord ainult kaks videot, ent novembris sai kokku tehtud neid üsna omajagu. Oleksin tegelikult teinud uued juba varemgi, aga kes blogi on varem lugenud, siis teab, et mul on oma õige arvutiga praegu parajad errorid käimas, seega ma taipasin alles mõned päevad tagasi, et ma saan ju seni oma vana läpakat kasutada videote töötlemiseks.

Igatahes vaikselt hakkab see tunne peale tekkima, et ei tea enam mida klaverdada. Mulle meeldib väga eestikeelseid laule kaverdada, aga ei tahaks seda päris kogu aeg teha, kuna paljud minu kanali jälgijad on sootuks välismaalased, seega peaks neile ka mõtlema. Eestikeelsetest lugudest on mul veel mõned “järjekorras”, aga vot välismaa omadega on endiselt jama majas, seega ootan jätkuvalt teie soovitusi!

Viimasel ajal avastan ma enda jaoks rohkem vanemat muusikat või taasavastan vanu lemmikuid – sellepärast pole ma väga hästi ka kursis praeguse aja uute pophittidega (just eelkõige välismaa omadega), ainult nii palju kui köögiraadiost kuulen. Klaveri versioone tahaks aga teha just uutest, popiks minevatest lauludest.