Novembri toimetusi

Vahepealne aeg on möödunud üsna muusika rohkelt. Seda eelkõige sellepärast, et olen lihtsalt viimasel ajal palju uusi laule kirjutanud. Üsna mitu laulu rändasid kohe erinevate inimeste postkastidesse, lootuses, et ehk neid hakkavad teised artistid tulevikus esitama, mõne jätsin ka endale. On muidugi erandeid, aga praegu, mida aasta edasi, seda rohkem ma ei kirjuta iseendale enam “huupi”, vaid vahest võib ühe loo kirjutamine iseendale olla päris pikk protsess, kuna ma pole paljude asjadega rahul ja siis tahan neid parandada. Samuti enda puhul natukene mõtled rohkem, et millest kirjutad. Teistele on selles osas palju lihtsam kirjutada ja tihti sünnivadki hoopis nii head lood, seega on mul hea meel, et ma põhimõtteliselt rakendan kahte tehnikat laulude kirjutamisel: üks on selline rohkem läbimõtlev ja teine on “kuidas torust tuleb”.

Lõpuks ometi sai valmis laul #VM, mis läheb mu tulevase albumi peale ja millest saab ilmselt minu järgmine singel. Samuti rääkisin siis varasemalt, et oleme tegelenud muusikavideo filmimisega – nägin esimest 10 sekundit tulevasest videost 😀 Seda on küll vähe, aga vähemalt asi liigub. Nagu varasemalt rääkisin, siis seda videot oleme teinud hästi palju ainult “omade jõududega” ning ka mina ise olen siia väga palju mõttetööd panustanud, aidanud leida häid nurki-kaadreid, tulnud välja mingite ideedega ning üleüldise süžeega. Samuti oli minu jaoks huvitav selline “skripti” kirjutamine. See kindlasti pole muidugi midagi sellist nagu professionaalid teevad, aga selline kodukootud ja ilmselt piisavalt arusaadav 😀 Skript ehk siis ühte tekstifaili üles kirjutamine iga väikse osa kaupa, et kus mis kaader hakkab olema, kuidas võiks ülemineku teha jne. Eks vaatame mis siit saama hakkab. Veidi kardan, aga ilmselt sellepärast, et see on suur amps ja veidi tume maa minu jaoks, kuigi ma väga naudin kogu seda protsessi ja see on minu jaoks väga huvitav ja lahe.

Jätkuvalt olen käinud joogas. Trenni olen kodus ka üsna tublisti teinud. Isegi natukene tundub mulle, et visuaalsel vaatamisel on midagi tolku ka olnud, aga hetkel siiski jätkan ja vaatan kuhu tee mind viib.

Oma ühe postituse all küsisin enda jälgijatel häid raamatute soovitusi ja te ei kujuta ette ka kui palju head materjali ma sain! Tegin omale nimekirja ja pikaks ajaks olen nüüd mureta. Esimesena sellest nimekirjast võtsin raamatu “Hay emand” Barbara Erskine’lt. Tegu on üpris paksu raamatuga, aga selle raamatuga ma tunnen päevas mitu korda, et “ma ei jõua juba ära oodata, kui ma saan maha istuda ja lugeda”. Ma mõtlen selle raamatu peale siis ka, kui ma hoopis muid toimetusi teen, sest ma juba kibelen lugema. Olen hetkel lugenud ära 200 lehte ja on väga põnev ja väga soovitan! Seal on küll sellist kirjanduslikku väljamõeldist mingite asjade näol, aga loo põhituumik on kõik tõesti sündinud, ajalooline, ja mulle väga meeldib. Olengi viimasel ajal väga sellistel ajalooliselt radadel, nii et see raamat on mulle väga sobiv.

Muidu aga loodan nüüd edasi minna lõpuspurdiga ja saada lõpuks valmis albumiga, millest juba ma ei tea kui kaua olen siin kirjutanud. Mõned lood on jäänud, aga eks iga laulu taha läheb palju aega ja sellepärast ka kõik veidi venib.

Lõpetuseks suunan teid kõiki osa võtma minu Instagram’i uuest auhinnamängust, kus üks õnnelik võib võita kasti tooteid Härmaviljalt! Loe tingimuste kohta lähemalt siit:

View this post on Instagram

👉 AUHINNAMÄNG! 👈 . Üks mõnus kastitäis Härmavilja tooteid oleks välja loosida! Loosis osalemiseks: 1) 🍽 Jälgi Instagram’is @harmavili 2) 🍽 Jälgi Instagram’is @renate.saluste 3) 🍽 Kirjuta kommentaaridesse oma lemmik Härmavilja toode. . Nende tooted on näiteks ⏩ Härmavilja smuutisegud, praekartulid sibulaga, aedviljasegu, kodune pärmi-lehttaigen, pajaroog, wokisegu, panniroog, ühepajatoit jne jne. Valik on suur! . Lisaks jagan teiega ka ühte kiiret ja maitsvat retsepti: Mõnikord lihtsalt ei jõua kõike hakkida-lõigata-ettevalmistada. Ometi tahaks toituda tervislikult. Mina otsustasin täna teha ühe kiire lõuna Härmavilja Wokiseguga. Hakkisin kana – praadisin ära. Kui kana oli peaaegu valmis, siis lisasin @harmavili wokisegu. Samal ajal keetsin läbi riisinuudlid ning tegin kastme: 3 sp sojakastet, 1 sp kalakastet ning sinna hulka varem väheses vees lahustatud 2 tl maisitärklist. Lisasin nuudlid kana-wokisegule ning kõige peale kallasin kastme. Segasin läbi, paar minutit kuumutamist ja roog oligi valmis. Niivõrd lihtne ja nii maitsev. ⏩ Libista edasi, et näha milline roog välja tuli! . Võitja loosin välja 4 päeva pärast! #härmavili #tervisliktoitumine #köögiviljad #kokkaise #ad

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 𝐒𝐀𝐋𝐔𝐒𝐓𝐄 (@renate.saluste) on

Oktoobri toimetused + albumijutud 4

Kiire ülevaade vahepealsetest toimetustest. Eelmises postituses kirjutasin, et alustasin taas jooga-hooajaga. Olen nüüd ikka iga nädal käinud, ainult ühel nädalal ei õnnestunud minna. Samuti olen hakanud kodus ka natuke trenni tegema. Olen enda suhtes aus ja mitte ilmselt ka liiga optimistlik, kuna tean juba ette ära, et väga pikalt ei suuda ma kodus järjepanu trenni teha. Kui ma teaks, et täpselt mingi aja pärast saabub tulemus, siis ilmselt oleks seda lihtsam teha, aga ma mäletan, et eelmine aasta ma tegin ikka mingi neli kuud (või umbes nii) üsna tublisti kodus trenni ja tulemus oli visuaalsel vaatusel täielik null, nii et see tõmbas motivatsiooni maha. Ma ei ootagi tulemust nädala, võib-olla isegi mitte kuuga, aga kuna ma eelmisel aastal panin omale niigi madalad ootused ajalises osas, siis ma pettusin juba selle nelja kuu põhjal 😀 Muidugi minu trenni tegemised polnud eriti pikad – ma tegin pigem rohkem kordi nädalas ja lühemalt, kuna ühel päeval pikemat trenni ma näen, et ma väga ei saa teha. Igatahes, leidsin ühe Youtube’i kanali, mille järgi trenni tehes ma tunnen iga kord kuidas mul muskel paisub 😀 seega olen äraootaval seisukohal. Kavatsen hetkel teha trenni pikalt ja kaua ja muidugi sisimas loodan, et äkki tuleb tulemus ka, aga natukene nagu ei julgegi loota enam midagi.

See tekst kõlas nüüd nii pessimistlikult, aga tegelikult pole asi üldse nii hull. Lihtsalt minu ausad mõtted 🙂 Aga edasi tulles muusika juurde – mul oli viimasest laulutunnist nüüd jälle äkki mingi 5 kuud pausi. Sügis on alati minu jaoks selline “uue-hoo-aeg”. Tahan hakata alati mingeid asju uuesti tegema või täiesti uusi asju tegema. Nüüd siis võtsin hääleseade taas ette ja olen väga positiivselt meelestatud. Plaanin harjutada ikka ja jälle läbi kogu aeg oma esinemiskava ning kavatsen juba praegu, üsna varakult, hakata harjutama ka neid laule, mille äkki alles poole või aasta pärast stuudiosse viiksin. Lihtsalt selleks, et laulud oleksid siis selleks ajaks tõesti väga sisse harjutatud.

Stuudios on saanud valmis ühe loo #T-T vokaalid, mis tähendab seda, et hetkel ei ole ma veel kindel, et mis taust sellele loole tulla võiks, kas seda üldse albumile panna ja mida üleüldse sellega edasi teha. Alguses oli see albumile plaanitud, aga hetkel on jäänud siis veidi seisma. Ei taha ühtegi muusika-asja teha ka lihtsalt tegemise pärast, vaid teha seda eelkõige ka hästi ja läbimõeldult. Hetkel tunnen, et ei taha seda lugu suruma hakata, annan talle natukene aega ja vaatan mis universum mulle ütleb.

Lisaks minu laulule olen endiselt ka sellel lainel, et aeg-ajalt midagi kellelegi teisele ka kirjutan. Hetkel on ka stuudios tegemisel laul, mida hakkab hoopiski esitama üks meesterahvas. Katsun oma blogis ka selle lehe lähiajal ära uuendada, aga kes soovib kurssi viia, siis siin samas blogis, veidi ülevamal pool on leht “Soovid endale oma laulu?” – sealt saab lähemalt vaadata mida olen juba kellele kirjutanud. Kirjutan aga ka edasi ja see mulle väga meeldib. Olen avastanud, et teisele artistile on laule isegi lihtsam kirjutada kui iseendale ja kuna mulle laule kirjutada meeldib, siis naudin seda protsessi väga.

Eile oli ka mul taas muusikavideo filmimine. Varem olen siin blogis rääkinud, et tegime videot ühele mu tulevasele laulule, aga et pidime natukene materjali veel juurde filmima. Seda siis eile tegimegi. Päris raske on tegelikult kaameramehega kahe peale ise ideede ja lahendusteni jõuda, st. et meil pole suurt muusikavideo tiimi selja taga vaid teeme asju enda jõududega. Samas aga ka hästi huvitav ning on lahe tulla igasugustele väikestele mõtetele-ideedele ja olla rohkem ise otsustaja rollis, et kuidas mis-mismoodi olema peab. Igatahes, nüüd algab kaameramehel suur montaažitöö ja loodetavasti varsti-varsti on ka video valmis.

Ja siit ka sel korral lõpetan. Kes soovib oma suve pikendada, (mis juba ammu läbi sai, aga millest pole veel endiselt üle saanud nagu mina) siis minge võtke poest üks mõnus pudel Sun365 mahla ning peatage aeg 😀 🙂 Ausalt, need on väga head! Kiika ka nende kodulehele http://www.sun365.today/

Jaanuar-veebruar 2019

Jaanuari lõppu ja veebruari algusesse mahtus mitu põnevat tegutsemist. Esiteks käisin üle 3,5 aasta taaskord joogas ja nii mõnus oli! Kuigi pean tõdema, et see on minu jaoks päris raske, sest ma ei paindu üldse ning suhteliselt iga asend on minu jaoks suurt pingutust nõudev. Aga mingil hetkel tunned, et see venitamise tunne hakkab meeldima ja pärast on mõnus rammestus peal. Olengi nüüd üritanud oma kodust trenni tegemist suunata nii, et üritan nädalas vähemalt kahel korral kodus ise teha joogat ning siis ühel päeval saan päris-trennis ka käia. Jooga võib kõrvaltvaatajale tunduda nii rahulik spordiala ja “kas see üldse midagi teeb?”, aga tegelikult kõik need harjutused treenivad nii osavalt su süvalihaseid ja on väga efektiivsed. Mina tunnen peale igat treeningut, et kõik lihased on mõnusalt koormust saanud.

Kuu lõpus käisin stuudios ühe uue loo #ÕS vokaale salvestamas. Kahe tunniga saime purki peavokaali ja suure hunniku taustavokaale. Ma isegi ei mäleta, kas mõnes mu laulus on nii palju taustavokaale olnud kui tolles laulus tuleb. Igatahes toores materjal tundus juba ka päris kihvt, nüüd jään ootama, mis produtsent sealt välja võlub 😀 Samuti on stuudios edasi arenenud laul #SOS – liigume ikka samm haaval albumi valmimise suunas. Ja kuna ma ikka kirjutan pidevalt kodus materjali juurde ja üks laul on mulle kõrvadesse kumisema jäänud, siis otsustasin produtsendile saata ka ühe uue loo #TT. Oeh…. neid laule tuleb sellele tulevasele albumile ikka palju!

Peaaegu 11 kuud on läinud mööda sellest, kui viimati käisin laulutunnis. Igatahes nüüd sai seal ka käidud, uute ideede ja mõtetega plaan edasi minna ja edaspidiseks eesmärgiks nädalas korra laulma jõuda. Ilmselt hakkangi esialgu harjutama laulu #TT (ehk siis see kõige värskem kirjutis) ning üldiselt tean ka, mida oma vokaalis parendada soovin. Eks neid asju oleks muidugi palju, aga targem on liikuda samm haaval. Muidu võib veel tunduma hakata, et “seda kõike on liiga palju”.

Olen varasemalt teinud koostööd paari kirbukaga ning otsustasin seda teha ka nüüd, veebruarikuus. Tegin oma kapis korraliku inventuuri, sorteerisin välja veel hunniku asju, mida ma ei ole pikka aega kandnud ning mis seal salata… viimasel ajal olen netis poodeldes ostnud palju ilusaid asju, mis minu kehatüübiga ei sobi ning minu kahjuks olen ma ka täpselt kahe suuruse vahepeal. Seega minge seadke sammud Sarapuu Kirbukasse Tallinnas – viisin sinna vanemaid riideid, kuid peamiselt uuemaid väga kihvte riideid, millest suur osa on täiesti kandmata või äärmisel juhul kord-kaks kantud. Hinnad on ka lisaks sellele megahead, sest eelkõige tahaksin ma kõikidest nendest asjadest ka lahti saada, seega ei tahtnud ma väga kõrgeid hindasid panna 😀 Samas aga panin omale eesmärgi, et saadud raha eest üritan oma riidekappi osta paar sellist asendamatut riideesest, mida ma tean, et mul kindlasti vaja on ja mida ma tihti kannaks. Sarapuu Kirbukas on üleüldiselt ka väga kihvt koht, sinna on müügile viinud oma riideid paljud tuntud inimesed ning poeala on ka päris suur. Lisaks on teisel korrusel arvestavalt suur lasteala, seega kes mudilastega ringi liigub, siis nendel kindlasti lihtsam. Minu boksi number on 265!

Eelmisesse nädalasse jääb ka üks esinemine. Käisin Räpinas, ööklubis Võhandu. Käisin seal viimati ülemöödunud aasta kui õigesti mäletan. Rahvast ütleks, et oli keskmiselt, lauldi-elati kaasa, jäi hea mälestus! Enne esinemist tegin ka kiire soundcheck’i ning minuga olid laval ka mu imelised tantsijad!

Minu kleit: CY Riided

Sain ka läbi raamatu mida lugesin, David Bowie’ist. Ütleksin selle artisti kohta nii palju, et ilmselt me kõik oleme ta nime kuulnud ja nii olin ka mina. Küll aga ei tulnud mulle esimese hooga pähe mitte ühtegi tema laulu ja sellepärast tahtsingi end kurssi viia, et mis muusikuga siis tegemist ka oli. Ma ei teadnud ta kohta varem suurt midagi, seega saingi alles raamatus aru, et ta oligi pigem nö. niši ehk underground artist, kes sai lõpuks nii edukaks oma nišis, et sai ülemaailma tuntuks. Oli paar laulu, mis mulle täitsa meeldisid ja tundusid huvitavad, aga muidu tema kirjutamisviis, harmooniad/meloodiad olid ikka suhteliselt erinevad tänapäeva peavoolumuusikast.

Ja mõtlesin vahepeal teha ka ühe uue klaverivideo. See on esimene video minu Eurovisioon 2019 võistluse osalejast, nimelt siis Hispaania eurolaul. Laupäeval valitakse ju juba ka Eesti Laulu võitja. Võib-olla olen juba võitjast video teinud… võib-olla mitte. Eks see paistab. Ütleksin, et sel aastal on minu arust esiotsas üsna ühtlane tase ja kuigi mu arvamus kisub veidi sinnapoole, et äkki rootslane võidab, siis ma ei ole endas üldse kindel, sest igakord kui ma sellele mõtlen, tuleb pähe “samas…” Ei tea. Häid laule on õnneks mitmeid ja on plaan ka endal laupäeval peaproovi minna vaatama. Ootan väga!

Minu jaanuar 2019

Kes on mu varasematest postitustest märganud, siis olen hoogsalt Eesti Laulu selle aastaseid poolfinaliste kaverdanud. SIIT saad natukene nende videote kohta lugeda ja Raadios Elmar rääkisin ühel pühapäeva hommikul ka törtsu juttu (ka muud põnevat!), seda kuula SIIT!


NB! Hageri esinemine liikus uuele kuupäevale: 8. märts! / Esinen: 7. juuni Põlva / 8. juuni Märjamaa


Vaatasin, et üks asjalikum postitus minu tegemistes oli juba jupp aega tagasi – detsembri keskel. Üritan nüüd meenutada ja kirja panna, mis vahepeal tehtud. Jõuludest ma veidikene ka eelmistes postitustes rääkisin, aga enne jõule oli mul ka üks esinemine Veski-Sillal. Jagasin lava Patuse Poolega, kes tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud. Üritus ise oli muidu kihvt – rahvast oli murdu ja esineda oli tore. Üks naisterahvas kinkis mulle jõulukaardi ja üks meesterahvas roosi – väga armas! Lisaks peale esinemist tulid kaks naist minu juurde rääkima, et üks neist pani oma tütrele nime minu järgi – eriti armas! Ehk siis esinemiselt lahkusin igati positiivsete nootidega. Ööbimispaik oli meil samuti kohe peopaiga kõrval, seega sain ka ise öösel natukene peol ringi vaadata. Oli igatahes väga lahe! Jõulude kohta muidu veel nii palju, et kogu jõuluperiood oli meie jaoks üks sinna-tänna-kolmandasse-jne kohta sõit. Käimist ja tegutsemist oli sel aastal kohe eriti palju.

Siis kui kohe esinemistest edasi rääkida, siis järgmine esinemine oli mul 18. jaanuaril Võrus, ööklubis Tartu, ehk siis möödunud nädalavahetusel. Võru on üks minu lemmikuid väikelinnasid Eestis. Vastuvõtt on seal ka alati armas ja soe. Mul oli rõõm näha, et seekord oli publikut ka rohkem kui eelmistel kordadel ning elati mõnusalt kaasa.

Jätkame uue muusikaga – mõned päevad tagasi ilmus minu uus laul “Kuuseis” (#KSS). Kuula seda uuesti SIIT! Uue loo taustast võin nii palju rääkida, et tegu on tegelikult juba 2017. aastal salvestatud looga, mis oli meil pikalt sahtlis, aga kuna mul tuli jube tahtmine nüüd midagi uut välja anda, siis otsustasime selle loo välja anda. Praegu pole tahtmist enam lauludele pikki vahesid jätta 😀 Laulu mõte on tegelikult alguse saanud sellest, et kuidas teinekord inimesed tahavad ehk ära leppida, aga miski justkui ei soosi seda ning siis “poetakse selle taha”, et öeldakse, et kuuseis/tähtede seis oli täna nii halb, kuigi tegelikult on inimesed ise oma suutmatuses asju klaarida süüdi ning süüdistavad igasugu muid tegureid, et iseendalt murekoormat vähemaks veeretada 😀 Võib-olla veidi diip, kui noortepäraselt öelda, aga selline see mõte on. Loe veidike juurde SIIT!

Samuti on stuudios ka teiste laulude kallal töö edasi käinud. Laul #ML on saanud oma esimese kuju, ette on võetud üks uus laul #ÕS, mis on nii uus, et isegi selle vokaale pole mul veel sisse lauldud eelmisest kevadest. Muidu on täpselt selline tunne, et tahaks veel ja veel ja veel salvestada ja teha. Kodus on ka juba üht-teist uut kirjutatud ja tahaks uue materjaliga stuudiosse juba lennata. Katsun aga kannatlik olla.

Kui muidu siin rääkida albumist, mille kallal me juba ilmatuma pika aja oleme töötanud ja mille loodetavasti ehk sel aastal(?) välja saame, siis tegelikult olukord on üsna hea praegu. Ma ütleks, et umbes 60% albumi materjalist on valmis. Muidugi kui laulud valmis saavad, siis vaja ka kõige muuga ka tegeleda – kujundused, albumi välja andmisega seonduvad protsessid jne, aga selle peale ma veel ei mõtle.

Foto: Fotoraat / MUAH: Elerin Luuk / Pildistatud Albu Mõisas 2016

Jõulude paiku pusisime natukene oma suguvõsa kallal ka edasi. Meil on suguvõsas üks haru, mis lõppeb üsna “varakult” ära ja selle kallal oleme siin kõige rohkem mõistatanud. Teadsime, et meil on selles harus Venemaal sugulasi, aga nendega meie polnud kunagi suhelnud, ainult vanavanemad ammu aega tagasi. Numbrid olid meil aga olemas, seega otsustasime, et teeme proovi ja helistame. Ja meile suureks üllatuseks võeti vastu ja täiesti õigete inimeste poolt! Tuleb välja, et mul elab Venemaal 100-aastane vana-vanatädi! Oh, kuidas tuli kohe tahtmine sinna külla minna, nii kihvt! Igatahes selle vana-vanatädi tütrelt saime natukene niidiotsi juurde ja saime asja veidi edasi uurida. Mis tähendab muidugi, et küsimusi tuli nüüd veel rohkem juurde kui varem. Tasapisi ikka siin nokitseme ja üritame targemaks saada 🙂

Jaanuari keskel otsustasin, et aitab vabandustest, võta ennast kokku Renate ja hakka trenni tegema. Muidugi ma pean tõdema, et ega see lihtne pole, sest laste kõrvalt on seda nagunii raske teha ja seda õiget aega ja hetke leida pole üldse nii lihtne. Seadsin omale lihtsalt esialgu natukene madalam eesmärgi. Varem tahtsin pea igapäev natuke trenni teha. Praegu on eesmärk 5x nädalas teha. Seda võib tunduda esialgu palju, aga mu treeningud on lihtsalt lühemad, kuna ma pikki trenne teha ei saa. No igatahes eks paistab kaua nüüd vastu pean. Samuti tõmbasin omale Erik Orgu app’i, mis mulle huvitavaid uusi retsepte ette sööstab.

Ja vahepeal katsun ka lugeda. Loen “David Bowie Starman” raamatut, kuulan samal ajal kõrvale ta laule, mõtlen ja mõtisklen. Loen tegelikult üsna aeglaselt, sest tahangi vahepeal kõrvale vaadata videoid-kuulata muusikat. Saab huvitavat inspiratsiooni. Ja eks muidugi klaveri taha satun ka ja tegelen uute laulude kallal. Pean tõdema, et aastatega on see kirjutamine aina rohkem mõtestatuks muutunud. Nüüd juba vaatan rohkem seda, et “selle lause asemel võiks midagi huvitavamat olla” jne, seega pusin nagu rohkem.

Vot sellised on minu toimetused praegusel ajal. Eks toimetame muudkui albumi kallal edasi, varsti tuleb aeg Eesti Laulu (pool)finaali(de)le kaasa elada, siis tuleb arvatavasti aasta kõige külmem kuu veebruar, mis vaja üle elada ning peale seda hakkab juba kevad terendama, mida ma nii-nii väga juba ootan!

Kirjutamiseni!

Oktoobri esimene nädal

Eelmise nädala neljapäeval sai meie pisi S. juba 9 kuu vanuseks! No täiesti uskumatu… Vaid kolm kuud veel ja ta on juba aastane. Ei jõua seda aja lendu ära imestada – kui peres on laps, siis liigub see aeg ikka turbokiirusel, kogu aeg on midagi teha. Vaikselt omaette oleme ka minisünnipäevasid tähistanud, aga seda üheksandat kuud otsustasin veidike suuremalt tähistada, tegin õunakooki ning tellisin võileivatordi ja kutsusin vanemad külla. Lugesin ka seda beebiraamatut, kuhu saab kirja panna, mida su laps millal tegema hakkas ja oli täitsa naljakas mõtelda, et kui palju võrreldes esimeste kuudega on asjad muutunud. Nüüd on ta juba nagu väike inimene, ei saa ta kohta enam beebi öelda: suhtleb meiega omas keeles, liigub ringi, mängib peitust tekiga, itsitab, naeratab igal võimalikul hetkel, oskab asjadega mängida, ajab ennast püsti ja veidike toe najal kõnnib, ronib sülle ja teeb “musi” (ehk siis sööb su nägu). Uskumatu on kõrvalt vaadata, kuidas inimene areneb, kuidas pool aastat tagasi oli ta ainult oma selja peal ja vehkis käte-jalgadega, aga nüüd on juba mega aktiivne.

FullSizeRenderIMG_3841Sügis on nii märkamatult ligi hiilinud. Üks päev kui linnast koju sõitsin, vaatasin endale üllatuseks, et puud juba puha kollased. Kuigi ilmad on juba praegu vahepeal sombusemad ja päevad pimedamad, siis midagi on ka sellises ajas ilusat. Peaasi, et see lihtsalt liiga kaua ei kesta. Ning sellega seoses on alanud ka taaskord riisumise aeg. See on vist mu lemmik aiatöö 😀 Praegusel ajal on aga eriti mõnus tulla koju, teha üks tassike teed ning kaminasse tuli ja kaugel see talv ning jõuludki on. Mõtlesin üks päev, et alles ma harjusin ära 2016 aastanumbriga, aga kolme kuu pärast vaja hakata jälle ümber harjuma. Lisaks tegime veel ühe korra õunamahla. Ühed eriti head mahlaõunad valmisid veidi hiljem, seega otsustasime ühe laari siiski veel teha. Kõige parem jook, mida talvel rüübata – ilma suhkruta, mahe ja otse oma aiast.

Viimase nädala jooksul olen palju  klaveri taga olnud ja uut loomingut kirjutanud. Laul #KS on stuudios ka funki juurde saanud – taust on juba päris palju edasi liikunud, aga nüüd vaja veel vokaale laulma minna. Katsun seda kindlasti lähiajal teha. Täna käisin hommikul juuksuris ning nüüd toimetan kodus ringi. Homme aga Paide Plazas esinemine.

Uus nädal tõotab tulla väga tegus ja huvitav – igasse päeva jagub midagi, millest võiksin järgmises postituses kirjutada, nii et loodetavasti järgmine postitus tuleb väheke huvitavam 🙂


Veidike rõõmusõnumit ka postituse lõppu – ma kaalun juba pea kaks kilo vähem kui enne rasedust! See kaaluteema on minu jaoks muidugi selline keeruline olnud kogu aeg, kuna ma ei propageeri seda, et kõik peaksid julmalt peenikesed olema ja ennast kohutavalt piitsutama, aga samas ma leian, et iga inimene peaks end veidike päevas liigutama ja söögilaud võiks olla valdavalt tervislik ning kui need kaks tingimust on täidetud, siis on ka kehakaal vastav. Mulle endale pakkus mu kaalunumber just sellepärast rõõmu, et ma söööööön nagu looooom ja mul on hea meel näha, et see vähemalt ei kajastu kaalus 😀 Siin kohal ei kekka aga ma sellega, et “appikene ma saan süüa nagu nii palju, aga kaal nagu üldse ei tõuse ä”, vaid põhjus on tegelikult lihtsalt selles, et ma olen üle 9 kuu juba imetanud ning kavatsen seda ka veel jätkata ja see on tekitanud mulle rämeda hundiisu. Seega naised – kõik imetama! Saate palju süüa ja kaalust ka veel alla peale kauba 😀

Otseselt trenni moodi trenni pole ma selle üheksa kuu jooksul eriti teinud. Veidikene trenažööril, mõned korrad jooksmas, aga ei saa nagu üldse sellele lainele. Kohilas on olemas suur valik erinevaid treeninguid, aga enamus neist hakkavad kõik nii lollidel aegadel, nii et mul kuidagi ei mängi välja. Minu liigutamine seisnebki aga selles, et üle kaheksa kuu olen ma peaaegu iga päev käinud jalutamas – 40-70 minutit ja mitte aeglast loivamist, vaid samm on üsna tempokas. Tore aga oleks küll, kui saaksin ühel hetkel regulaarselt kuskil trennis hakata käima, eks näis.

IMG_3884

Suur aitäh Vitamin Well Eesti, kes mulle ja mu fännidele pani välja mõnusat kosutavat jooki.

Juheissa keee-vaad! + üks retsept: Kanakintsud kreemja pasta ja juustukastmega

Nagu eelmisest minipostitusest võis aimu saada, käisin eelmise nädala kolmapäeval Tallinnas telesaate “Kas tohib?” salvestusel. Huvitaval kombel polnud ma seekord üldse pabinas. Siiani on mul kõva kaamerakartus alati olnud, vähemalt salvestuse alguses, aga seekord nagu polnud midagi. Võib-olla oli lihtsalt õhustik selline hea chill, võib-olla järgmistel kordadel tuleb see kartus ikkagi tagasi. Hiljem kui ära läksin, siis mõtlesin, et nii palju olulisi asju jäi ikka rääkimata, miks ma ei rääkinud?!? 😀 Oli igatahes tore. Kogu ettevõtmine kestis alla tunni aja, nii et suts ja valmis. Siit lingilt on võimalik seda ka uuesti vaadata: http://tallinnatv.eu/index.php/saated-sarjad/ajaviide/kas-tohib/7934-2016-03-19-kas-tohib-renate-saluste

INSTAAAAFullSizeRender(1) FullSizeRender(2) Nagu eelmises pikemas postituses rääkisin, hakkasin hoolega kõhulihaseid tegema. Enda jaoks tundub tagasi vaadates nii uskumatu, et esimestel päevadel ma ei saanud enda keha absoluutselt üles tõstetud – kõhulihaseid lihtsalt üldse ei olnud, jõudu polnud, ainult ägisesin, ühe kõhulihase tõste tegemine võttis pool minutit aega. Kui olin juba 4 päeva kõhulihaseid teinud, siis sain ikka juba palju paremini püsti ning nädal hiljem tegin kõhulihaseid juba hooga. Uskumatu on lihtsalt minu jaoks see, kuidas inimese keha on võimalik ikka treenida vastavalt enda soovile. Tundub küll nii elementaarne asi, et mis siin imestada, aga teinekord lihtsalt hakkad selliste väikeste asjade peale mõtlema ja siis jäädki mõtlema ja ei jõua ära imestada, milliseks loodus meid teinud on 😀 🙂 Peagi on kavas soetada ka elliptiline trenažöör ning niipea kui see kuhugi ära paigutatud saab, hakkan selle peal trenni vohmima.

12722118_10209122326486197_650053498_nLeidsin enda jaoks ühe uue netikaupluse (NEXT), kus pere pisimaile mõned asjad soetasin. Miks ma sellest räägin, on sellepärast, et ma tellisin ühel neljapäeva hommikul sealt asjad (asub UK’s), ning reedel kell 15 päeval olid asjad kulleriga ukse taga. Päris haige 😀 See pani lihtsalt mõtlema, et kui kiiresti tänapäeval kaup liikuda võib. Teinekord Eesti-siseselt midagi teele pannes ei saa ka oma pakki nii kiiresti kätte – aega läks ju vaid umbes 29 tundi. Lisaks ei lisandunud ka postikulu. Kellele pakub huvi, siis seal müüakse riideid ka naistele/meestele: http://ee.nextdirect.com/en/

Nüüd on ametlikult ka kevad käes! Ja ilmateade lubab, et hakkab minema aina soojemaks ja soojemaks. Oeh, kuidas ma ei jõua ära oodata seda, et ei peagi enam talvejopega õues käima. Ühel päeval käisime põllu peal kärutamas! Nimelt oli paksule lumekihile aegamisi vihma peale sadanud, mis siis oli ära jäätunud ning sellepärast sai põllu peal käruga sõita nagu maantee peal. Tegelikult põllu peal isegi raputas vähem kui tee peal. Päris kammiv.

12381219_10209122326566199_497260161_oEile tegin ka ühte uut retsepti ja see oli niiiii hea, et soovitan kõigil järele proovida. Kanakinstud kreemja pasta ja juustukastmega. Parajalt rammus ja patune muidugi ka. Valmistada oli väga lihtne. Mina pruunistasin kanakintsud veel enne ka pannil ära, aga põhimõtteliselt retsepti järgi ei pea sedagi tegema, nii et siis läheb selle toidu valmistamiseks küll vaid umbes viis minutit – ülejäänud töö teeb ära ahi. Olgu öeldud, et ei oska mina toitu pildistada 😀 seega ei oska ma ka öelda, kas ta minu piltide peal nüüd nii isuäratav välja näeb – isuäratavus on vaataja silmades 😀 Ütlen ka nii palju ära, et kuna mul momendil kohvikoort ei olnud, siis panin vahukoort ja tuli ka täitsa hea, panin lihtsalt puljongit veidi rohkem kui retseptis ette nähtud ning vahukoort vähem. Pärast puistasin veel peale Forte juustu ning panin peale ka basiiliku lehti. Aga retsepti ise viitan kohe otse originaallehele (VAATA SIIT!)

12874254_10209122326166189_1183119128_o12873403_10209122326046186_249059845_o12874613_10209122325806180_1803679465_o

Jaanuari lõpp

No terekest! Eelmine “tegevuspostitus” ilmus juba kuu tagasi. Jaanuar lippas mööda nii märkamatult. Kui varem arvasin, et aeg läheb kiiresti, siis nüüd läheb see veel 100 korda kiiremini. Vahepeal võib mitu päeva järjest kulgeda üsna rutiinselt, kuid siis mõni päev on täiesti teistsugune – kunagi ei tea ette, mis homne toob. Päev ei jõua alatagi, kui juba on käes õhtu ja magama minek. Nii palju oleks nagu toimunud – nii tuligi nii kiiresti kätte see päev, kui meie värske ilmakodanik sai ühe kuu vanuseks.(!) Ning tänaseks päevaks siis juba kuue nädalane. Varsti läheb juba kooli ja siis mehele ja … :S Tunne on aga selline nagu oleks terve elu ema olnud ja beebi juba nii hirmus suur laps 😀 🙂

FullSizeRender(2)helloIgatahes kui tekivad vabad momendid, siis olen katsunud need hetked täita ära tegeledes oma hobidega – kokates, lugedes, loomulikult musitseerides ja ka kooliasjadega tegeledes.  Olen oma aja kasutamisel muutunud palju kaalutlevamaks – ei kuluta vaba aega tühjale-tähjale. Üritan teha mingisuguse kokkuvõtte, mis viimastel nädalatel on toimunud:

MuusikaFullSizeRender(1)

Andsin välja uue loo “See On Tunne” (KUULA SIIT!). Samuti sai antud Raadio Elmarile pisike intervjuu, mida on võimalik järele kuulata SIIT!

Tegin ka mitu uut klaveri coverit, eelkõige Eesti Laulul osalevate laulude omi. Saad neid kuulata üle-eelmistest postitustest. Siiski pean tõdema, et nii mõnigi neist oli salvestatud ära juba detsembri lõpus, jäi vaid üles laadimise vaev.

Üle pika aja salvestasin oma digitaalse klaveriga enda klaverimängu. Seda on plaanis kasutada ühe laulu tarbeks ehk tegeleme uue loo kallal. See ei ole küll sama laul, millest eelnevates postitustes olen vilksamisi rääkinud. Tegemist on minu jaoks huvitava ja uue projektiga, koostöös inimestega, kellega pole varem koostööd teinud. Ootan väga, mis sellest kõigest välja tuleb ja loodetavasti järgmises postituses saan juba rääkida, kui kaugele oleme jõudnud ning millal võiks olla võimalus seda laulu kuulda. Nii palju saan reeta, et see laul on minu varasemast loomingust vägagi erinev ja seda nii tausta kui loo sisu mõttes.

Kool

Ei teagi, kas beebiootuse tõttu oli motiveeritus ülikõrge või mõnel muul põhjusel, aga pikka aega olid mul äsja lõppenud semestril hinneteks ainult A’d ja üks “arvestatud”. Olin täitsa uhke enda üle :D, aga nüüd täitsa viimane aine oli raskem ja rikkus mu A-de pilti veidi ära, aga muidu pole mul veel ükski semester nii palju A’sid olnud. Igatahes jaanuaris sai tehtud viimane eksam ning viimane kirjalik töö ehk sai ametlikult punkt pandud sügissemestrile ning nüüdsest on alanud uus, kevadsemester. Olgu öeldud, et ühtegi ainet mul enam ei ole, ainult lõputöö kirjutamine. Sellega olen tegelenud üsna minimaalselt – teinud mõned intervjuud ning natukene vaadanud teoreetilist poolt, aga ütlen ausalt, ma pole lihtsalt viitsinud sellega tegeleda, sest olen oma vabu momente hetkel kasutanud muudeks tegevusteks ja ega neid ka ülemäära palju ei ole olnud. Natuke selline tunne on, et aega ju on selle tööga tegeleda, aga tegelikult ei ole üldse 😀 Eks ikka katsun end vaikselt lainele viia.

Veidikene irooniline, ent siiski positiivne on see, et oma viimaseks semestriks sain ka koha tasuta õppesse 😀 Parem hilja kui mitte kunagi!

MuuIMG_1883

Külas on käinud veel katsikulisi ja ühtlasi sai esimest korda kärutatud, ootasin seda hetke nii väga, aga ilm oli kogu aeg nadi, et see esimene kord ära teha. Ma pole muidu eriline õues üksi jalutamas käija. Kui käin, siis ikka kellegagi koos, aga nii, et lähen nüüd üksi õue ja jalutan tund aega, nii ma üldiselt ei suuda. Kärutamine on aga kuidagi nii motiveeriv ja ma tahaks lihtsalt kogu aeg jalutamas käia. Esimestel päevadel alustasin väiksemate ringidega, kuna keha andis veel vihjata, et ei saa üle tõmmata. Tavapäraseks on saanud tunni ajased jalutuskäigud, aga üks päev tegin kolme tunnise matka – kõndisin maha 14 kilomeetrit ja pärast olid kõik kohad nii haiged. Sellepärast kaks järgnevat päeva tegin väiksemad ringid. Tahtsin fotosüüdistust ka teha, kuidas mobiilis kilomeetrid jooksevad, aga külm ilm röövis mobiili akult viimased postid ja kümnenda kilomeetri juures viskas pildi kotti 🙁

Vaikselt olen hakanud kergemat trenni kodus tegema, just sellepärast et oma lihased ja võhm tagasi saada. Kaalu poole pealt väga ei muretse, sest neli päeva peale sünnitust olin 15,5’st lisakilost kaotanud juba 9 ning tänaseks on lisakilosid veel alles 2. Usun, et lähevad ka need varsti. Aasta tagasi tegin päris kõvasti trenni, nädalas 3-4 rühmatreeningut + ise veel kodus aeg-ajalt jooksmas. Praeguseks polnud ma peaaegu 10 kuud ennast trenni mõttes liigutanud ja eks see annab ka tunda.

Kaalu teemal muidu veidi veel rääkides, siis minu arust on see päris kurb, kuidas tänapäeval naisi survestatakse nende kaaluteemadega ning seda ka raseduse ajal. Johhaidi, laske rahus rase olla! Ma saan aru, et on olemas mingid piirid, et ei tasu ennast beebiootuse ajal nüüd elevandiks ka süüa, aga mingil põhjusel on “normaalseks” saanud see, et tohib võtta juurde ainult 9 kilo, sest muidu kui rohkem võtad, siis oled juba ennast käest lasknud ja ahmid raudselt kodus sisse ainult rämpsu. Nii tundsin ka mina karjuvat ebaõiglust, kui ma lugesin teiste naiste kaalulisa kohta jutte enda ootuse ajal ning ka arvamusi sellest, kuidas mõni peab juba 13 lisakilo täiesti arusaamatuks. Mina arvan, et võtku juurde või 30 kilo, kelle asi see on. Lihtsalt kui sa ise hiljem rahul oma kaaluga ei ole, siis tuleb see maha saada ja ongi kõik. See et sa enda sees kasvatad teist inimelu on igati väärt seda, et sa ei pea paaniliselt oma kaalunumbrit jälgima ja end sellepärast nüüd halvasti tundma, kui sa ei kuulu nende inimeste sekka, kes võtavadki tõesti juurde vaid ühekohalise arvu kilosid. Ma muidugi leian ka seda, et see teine inimelu on väärt ka seda, et sa toituksid tervislikult ning sellisel juhul neid kilosid ei tule ka tõenäoliselt ülemäära palju, kuid siiski no stress! Liiga palju on tänapäeval mingeid totraid ühiskondlikke raame, kui ilus, peenike jne keegi on. Ma ei tea, kas mu mõtteavaldus nüüd kedagi lohutas või aitas, aga ma loodan, et äkki vähemalt kedagigi. Beebiootus on õnnis aeg ja kõik, mis sa selle aja jooksul läbi elad, on seda väärt. Tasub ka ise rõõsa ja roosa püsida ning mitte lasta end teistest häirida 🙂

Vot, aga magusat vastlapäeva Teile! Ise ehk pool kuklit luban endale, rohkema korral võib gluteen ja laktoos meie pisikesele põhjustada lihtsalt suured kõhuvalud ja seda ma küll ei soovi, seega tuleb end tagasi hoida 🙂 Eelmises postituses jagan Teiega ka ühte supiretsepti, mida vastlapäeval kindlasti väga sobilik teha. Kiika järgi!

x-2573cb51-029e-49a0-8f0c-feb6e8b8fda6

Allikas: ohtuleht.ee