Teel Eesti Laulule #7

Nädal tagasi reedel käisime Tartus, koos kahe teise poolfinalisti, Jenniferi ja Egertiga Tartu Veeriku Koolis tegemas väikeseid esinemisi ning pajatasime juurde ka mõned lood.

Natukene on selliseid juturinge viimasel ajal juba ette tulnud, seega närv polnud enam nii suur, kui oleks olnud siis kui seda esimest korda pidin tegema. Rääkisingi natukene endast ja mõlema loo (“Videomäng” ja “Suveõhtud”) kohta ka natukene kuidas need lood sündisid. Hiljem kutsuti meid kõiki kolme ka veel ette ning vastasime paarile küsimusele.

Piltide autor: Mana Kaasik

Ning peale seda tegime pilte ning andsime ka ERR-ile intervjuud, kes meid seal kohapeal ka filmis. Kui nüüd õigesti aru sain, siis 15. veebruar enne teist poolfinaali läheb see saade vist ETV-s ka eetrisse, kus võimalik siis lähemalt näha, kuidas meil läks ja mida rääkisime. Minu jaoks polnud aga päev sellega läbi. Käisin Lõunakeskuses söömas ning paaris kingapoes (edutult). Seejärel läksin Elmari stuudiosse, kus nagu intervjuu alguses selgus, käisin viimati pea viis aastat tagasi. Intervjuud saab kuulata: http://podcast.elmar.postimees.ee/podcast/moni-minut-muusikata-renate-laulust-videomang/

Sel nädalal tegin oma esimesed kostüümiprooviga laulutunni. Sain kleidi hiljuti õmblejalt tagasi, kes seda väga hästi paremaks timmis ja olukord on nüüd väheke parem kui oli alguses, aga nagu kunagi sellest ka kirjutasin, siis oma esimest ja suurimat soovi ma põhimõtteliselt ei saanudki ellu viia. Jälle üks koht mille pealt olen edaspidi targem.

Kolmapäeval oli äratus hommikul vara ja sai selline veidi ekstreemne esinemine tehtud Raadio 2-s. Ekstreemne sellepärast, et ärkasin 6:30 ning tund hiljem sõitsin juba linna poole. Autos katsusin veidi hääleharjutusi teha ja kohapeal sai ka õnneks läbi proovida, aga üldiselt ega hommikuti hääl eriti “ärkvel” just pole. Küll aga oli siit esinemisest hea veel näha, et mida veel parandada-harjutada. See oli minu jaoks aga üks selliseid esinemisi mida me teadsime väga pikalt ette ja mida ma veidi põdesin, kuna jah, ma oskan klaverit mängida ja ennast saata, aga ma ei saaks öelda, et ma ennast liiga vabalt tunneksin. Tahaks rohkem saada juurde seda vabalt tundmist ja mõnusat vooluga kaasa minemist. Eks see tulebki lihtsalt harjutades ja reaalsete esinemiste käigus.

Laulude vahele tegime natuke juttu ka ja kogu live’i (ja teist laulu mis esitasin) saad järele kuulata siit:

Peale seda käisin ühel kiirel pildistamisel Tallinna Bussijaamas. Minu Instagram’is on läinud käima ka üks auhinnamäng, seega avage pilt-lugege lähemalt ja võtke osa:

View this post on Instagram

🚌 AUHINNAMÄNG! 🚌 Võida kaks edasi-tagasi piletit endale ja enda kaaslasele Lux Expressiga vabalt valitud suunal (ei pea piirduma Eestiga, valikus on ka Peterburg, Riia, Vilnius). • @luxexpresseesti bussides saab nüüd kuulata ka minu laulu “Videomäng” ning üldse on nende bussisõidud mõnusalt mugavaks tehtud. • Kui soovid loosis osaleda siis: 1) Jälgi @renate.saluste kontot 2) Jälgi @luxexpresseesti kontot 3) Kirjuta kommentaaridesse kuhu sooviksid sina sõita 😋 * Ja boonusena kui soovid oma võiduvõimalust suurendada siis TAG-i ka sõber kellega sõidaksid • Luxi bussid sõidavad: Pärnu, Tartu, Narva, Riia, Vilniuse ja Peterburi liinidel • foto: Tanel Meos • Võitja loosin välja esmaspäeval! #luxexpress #eestilaul

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 | 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐚𝐮𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟎 (@renate.saluste) on

Reedel istusime me veelkord maha kõikide poolfinalistidega ning osalesime koosolekul, kus räägiti veel üle olulisemast, mis meid nüüd järgmisel nädalal ees hakkab ootama. Õhtul saime kokku veel taustalauljatega ning tegime proovi.

Täna, ehk laupäeval, on täitumas minu suurimaid hirme, ehk siis tunnen kuidas kurguvalu on päevaga aina tugevamaks läinud. Otsustasin, et parim mis teha saan on minimaalselt rääkida, küüslauku nosida ja jalad soojas hoida. Kui palavikku pole siis ehk teen ka jalavanni ja katsun öösel selle haigusepisiku endast välja higistada, nii et ta päriselt-jäädavalt siia kolida ei saaks. Muidu olen kogu selle perioodi olnud põhimõtteliselt terve. Paaril korral on veel olnud sarnane olukord, et olen ärganud kurguvaluga, aga siis olen toimetanud samamoodi ja saanud paari päevaga asja korda. Praegu on küll halvim aeg, millal seda endale “lubada”.

Muidu naljakas mõelda, et järgmine nädal ongi see kõige olulisem nädal. Kui avatud kaartidega rääkida, siis muidugi tahaks ma ka finaali saada, väga tahaks… ja siis veel paar nädalat selles möllus olla, aga ega ennustustes minuga just helde ei olda 😀 ning lisaks näen ka, et paljud ongi lihtsalt tugevamad-paremad. Hindan väga teisi artiste ja suudan natukene seda asja ka kõrvalt vaadata, kuna olen alati olnud suur Eesti Laulu fänn. Seega on siin ka lisadimensioon minu jaoks. Sellegi poolest loodan väga oma fännide peale. Rahvahääl on tohutult oluline ja on varemgi imesid korda saatnud. Loodan, et on jälgijaid kellele kas see või minu varasem looming meeldib ning kes saaksid mind poolfinaalis toetada. Ehk et siin ongi minu üleskutse Sulle: Palun toeta mind neljapäeval esimeses poolfinaalis, algusega kell 19:30 kanalil ETV. Iga hääl on ülioluline! Ning samuti ütlen ka ära, et hääletamiseks toimub kaks vooru. Kui ma ei pääse edasi esimeses voorus, siis palun Sinu toetust korra veel – teises hääletusvoorus. Hääletamine avatakse juba saate alguses ja hääletada saab palju palju kordi järjest.

Suurhalli saada esinema oleks ideaal, aga natukene kardan lausa sellest unistada. Kuid siiski, püssi nurka ma ei viska, annan endast maksimumi ja kavatsen laval võtta kõik mis võtta annab. See on asi millest olen ma kaua unistanud ja nüüd olen ma selle saanud. Kogu see protsesse alates novembrist on mind nii palju õpetanud, et ma tahaks juba uuesti kõike teha 😀 Sest tunnen, et tahaks teha vigade paranduse ja kõike paremini/rohkem läbimõeldult. Praegu, olles selles asjas uus kala, näen kui palju asju oleks ma võinud teha teisiti-paremini/teistmoodi läheneda, aga pean tõdema, et terve elu on mind paelunud progress. Ka seekord. Ma näen, et siit saab edasi minna vaid paremuse poole ja kogu see konkurss on mulle väga palju juurde andnud ning andnud mulle hoogu juurde, et lõpetada peagi ka enda uus album ja see sel kevadel teieni tuua! Mitmed lood ootavad juba järjekorras, et teieni singlitena potsatada ja mitmed kihvtid esinemised on tulemas. Olen elevil!

Kes tahab aga võita kahte VIP pääset Eesti Laulule, siis veel paar päeva toimub loos minu Facebook’is SIIN!

Ja lõpetuseks siia üks intervjuu ka, räägin asjadest mida minule meeldib Eestimaal puhates teha: https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/hakkan-juba-alates-septembrist-suve-ootama

Jaanuari lõpp

No terekest! Eelmine “tegevuspostitus” ilmus juba kuu tagasi. Jaanuar lippas mööda nii märkamatult. Kui varem arvasin, et aeg läheb kiiresti, siis nüüd läheb see veel 100 korda kiiremini. Vahepeal võib mitu päeva järjest kulgeda üsna rutiinselt, kuid siis mõni päev on täiesti teistsugune – kunagi ei tea ette, mis homne toob. Päev ei jõua alatagi, kui juba on käes õhtu ja magama minek. Nii palju oleks nagu toimunud – nii tuligi nii kiiresti kätte see päev, kui meie värske ilmakodanik sai ühe kuu vanuseks.(!) Ning tänaseks päevaks siis juba kuue nädalane. Varsti läheb juba kooli ja siis mehele ja … :S Tunne on aga selline nagu oleks terve elu ema olnud ja beebi juba nii hirmus suur laps 😀 🙂

FullSizeRender(2)helloIgatahes kui tekivad vabad momendid, siis olen katsunud need hetked täita ära tegeledes oma hobidega – kokates, lugedes, loomulikult musitseerides ja ka kooliasjadega tegeledes.  Olen oma aja kasutamisel muutunud palju kaalutlevamaks – ei kuluta vaba aega tühjale-tähjale. Üritan teha mingisuguse kokkuvõtte, mis viimastel nädalatel on toimunud:

MuusikaFullSizeRender(1)

Andsin välja uue loo “See On Tunne” (KUULA SIIT!). Samuti sai antud Raadio Elmarile pisike intervjuu, mida on võimalik järele kuulata SIIT!

Tegin ka mitu uut klaveri coverit, eelkõige Eesti Laulul osalevate laulude omi. Saad neid kuulata üle-eelmistest postitustest. Siiski pean tõdema, et nii mõnigi neist oli salvestatud ära juba detsembri lõpus, jäi vaid üles laadimise vaev.

Üle pika aja salvestasin oma digitaalse klaveriga enda klaverimängu. Seda on plaanis kasutada ühe laulu tarbeks ehk tegeleme uue loo kallal. See ei ole küll sama laul, millest eelnevates postitustes olen vilksamisi rääkinud. Tegemist on minu jaoks huvitava ja uue projektiga, koostöös inimestega, kellega pole varem koostööd teinud. Ootan väga, mis sellest kõigest välja tuleb ja loodetavasti järgmises postituses saan juba rääkida, kui kaugele oleme jõudnud ning millal võiks olla võimalus seda laulu kuulda. Nii palju saan reeta, et see laul on minu varasemast loomingust vägagi erinev ja seda nii tausta kui loo sisu mõttes.

Kool

Ei teagi, kas beebiootuse tõttu oli motiveeritus ülikõrge või mõnel muul põhjusel, aga pikka aega olid mul äsja lõppenud semestril hinneteks ainult A’d ja üks “arvestatud”. Olin täitsa uhke enda üle :D, aga nüüd täitsa viimane aine oli raskem ja rikkus mu A-de pilti veidi ära, aga muidu pole mul veel ükski semester nii palju A’sid olnud. Igatahes jaanuaris sai tehtud viimane eksam ning viimane kirjalik töö ehk sai ametlikult punkt pandud sügissemestrile ning nüüdsest on alanud uus, kevadsemester. Olgu öeldud, et ühtegi ainet mul enam ei ole, ainult lõputöö kirjutamine. Sellega olen tegelenud üsna minimaalselt – teinud mõned intervjuud ning natukene vaadanud teoreetilist poolt, aga ütlen ausalt, ma pole lihtsalt viitsinud sellega tegeleda, sest olen oma vabu momente hetkel kasutanud muudeks tegevusteks ja ega neid ka ülemäära palju ei ole olnud. Natuke selline tunne on, et aega ju on selle tööga tegeleda, aga tegelikult ei ole üldse 😀 Eks ikka katsun end vaikselt lainele viia.

Veidikene irooniline, ent siiski positiivne on see, et oma viimaseks semestriks sain ka koha tasuta õppesse 😀 Parem hilja kui mitte kunagi!

MuuIMG_1883

Külas on käinud veel katsikulisi ja ühtlasi sai esimest korda kärutatud, ootasin seda hetke nii väga, aga ilm oli kogu aeg nadi, et see esimene kord ära teha. Ma pole muidu eriline õues üksi jalutamas käija. Kui käin, siis ikka kellegagi koos, aga nii, et lähen nüüd üksi õue ja jalutan tund aega, nii ma üldiselt ei suuda. Kärutamine on aga kuidagi nii motiveeriv ja ma tahaks lihtsalt kogu aeg jalutamas käia. Esimestel päevadel alustasin väiksemate ringidega, kuna keha andis veel vihjata, et ei saa üle tõmmata. Tavapäraseks on saanud tunni ajased jalutuskäigud, aga üks päev tegin kolme tunnise matka – kõndisin maha 14 kilomeetrit ja pärast olid kõik kohad nii haiged. Sellepärast kaks järgnevat päeva tegin väiksemad ringid. Tahtsin fotosüüdistust ka teha, kuidas mobiilis kilomeetrid jooksevad, aga külm ilm röövis mobiili akult viimased postid ja kümnenda kilomeetri juures viskas pildi kotti 🙁

Vaikselt olen hakanud kergemat trenni kodus tegema, just sellepärast et oma lihased ja võhm tagasi saada. Kaalu poole pealt väga ei muretse, sest neli päeva peale sünnitust olin 15,5’st lisakilost kaotanud juba 9 ning tänaseks on lisakilosid veel alles 2. Usun, et lähevad ka need varsti. Aasta tagasi tegin päris kõvasti trenni, nädalas 3-4 rühmatreeningut + ise veel kodus aeg-ajalt jooksmas. Praeguseks polnud ma peaaegu 10 kuud ennast trenni mõttes liigutanud ja eks see annab ka tunda.

Kaalu teemal muidu veidi veel rääkides, siis minu arust on see päris kurb, kuidas tänapäeval naisi survestatakse nende kaaluteemadega ning seda ka raseduse ajal. Johhaidi, laske rahus rase olla! Ma saan aru, et on olemas mingid piirid, et ei tasu ennast beebiootuse ajal nüüd elevandiks ka süüa, aga mingil põhjusel on “normaalseks” saanud see, et tohib võtta juurde ainult 9 kilo, sest muidu kui rohkem võtad, siis oled juba ennast käest lasknud ja ahmid raudselt kodus sisse ainult rämpsu. Nii tundsin ka mina karjuvat ebaõiglust, kui ma lugesin teiste naiste kaalulisa kohta jutte enda ootuse ajal ning ka arvamusi sellest, kuidas mõni peab juba 13 lisakilo täiesti arusaamatuks. Mina arvan, et võtku juurde või 30 kilo, kelle asi see on. Lihtsalt kui sa ise hiljem rahul oma kaaluga ei ole, siis tuleb see maha saada ja ongi kõik. See et sa enda sees kasvatad teist inimelu on igati väärt seda, et sa ei pea paaniliselt oma kaalunumbrit jälgima ja end sellepärast nüüd halvasti tundma, kui sa ei kuulu nende inimeste sekka, kes võtavadki tõesti juurde vaid ühekohalise arvu kilosid. Ma muidugi leian ka seda, et see teine inimelu on väärt ka seda, et sa toituksid tervislikult ning sellisel juhul neid kilosid ei tule ka tõenäoliselt ülemäära palju, kuid siiski no stress! Liiga palju on tänapäeval mingeid totraid ühiskondlikke raame, kui ilus, peenike jne keegi on. Ma ei tea, kas mu mõtteavaldus nüüd kedagi lohutas või aitas, aga ma loodan, et äkki vähemalt kedagigi. Beebiootus on õnnis aeg ja kõik, mis sa selle aja jooksul läbi elad, on seda väärt. Tasub ka ise rõõsa ja roosa püsida ning mitte lasta end teistest häirida 🙂

Vot, aga magusat vastlapäeva Teile! Ise ehk pool kuklit luban endale, rohkema korral võib gluteen ja laktoos meie pisikesele põhjustada lihtsalt suured kõhuvalud ja seda ma küll ei soovi, seega tuleb end tagasi hoida 🙂 Eelmises postituses jagan Teiega ka ühte supiretsepti, mida vastlapäeval kindlasti väga sobilik teha. Kiika järgi!

x-2573cb51-029e-49a0-8f0c-feb6e8b8fda6

Allikas: ohtuleht.ee

Uus aasta

Alanud on september ning suvi on põhimõtteliselt läbi. Iga aasta lendab see üürike aeg nii kiirelt ja siis sügisel saab jälle endaga riieldud, et miks seda või teist ei võinud ette võtta. Suve alguses lubasin endal vähem aega arvutis olla ning seda lubadust sai ka ilusasti täidetud. Nüüd aga hakkab tasapisi see pikk ja pime aeg, kuid eks ka sellel ole oma võlu. Kui kesksuvel alles kell 12 öösel pimedaks läheb ning juba varahommikul päike paistab, siis saab alati mõeldud, et päris põnev oleks juba jälle näha seda aega, kus kell 16 päeval on kottpime ning valgeks läheb alles enne lõunat. Ilmselgelt aga see viskab varsti üle ning siis saab jälle hakata suve ootama. Mina ootan igatahes juba jõule! Just viimastel aastatel on jõulud saanud minu jaoks mingi uue tähenduse ning peale suve lõppu tuleb jõuluootus sisse. Ootan seda jõulusoojust ja head tunnet, et kõik pere on koos, süüakse head-paremat ning veedetakse mõnusalt aega.

LOE EDASI…→