Aasta 2016

Tänases postituses kavatsen tagasi vaadata aastale 2016. Oli teguderohke aasta ning seda erinevates eluvaldkondades.

Kõige suurem muutus leidis aset isiklikus elus – 1. jaanuaril saabusime koju pisikese tüdrukutirtsuga. On olnud huvitav aasta, mille jooksul olen õppinud arusaame väikese inimese maailmast ning õppinud üht-teist ka enda kohta. Juunis lõpetasin Tallinna Ülikooli ning omandasin sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi.

Sel aastal andsin välja neli laulu. Alustasin kohe aasta alguses looga “See On Tunne”, koostöös JONVS-iga.

12484687_948362081907387_2066010881231192543_oVabariigi aastapäeval andsin välja midagi väga teistsugust, meie Eestimaa ilust ja valust kõneleva loo “See Maa”, millele Aerial Cinematography meisterdas kauni video.

see-maa---itunes-coverSuvel järgnes juba “tagasi-minu-juurte-juures” stiilis laul “Tsunami”, millele filmisime ka sõnadevideo ning mis minu esinemistel kiiresti populaarseks sai.

Renate2-fotograaf_MartinLättAasta lõpetasin looga “Jõulupuu”, mille sõnadevideos kasutasime Albu Mõisas pildistatud pilte Fotoraadi poolt.

renate_jõulupuu_n2Tegin otsa lahti ka teistele artistidele laulude kirjutamisega. Esimene koostöö hõlmas Kapriizile laulusõnade kirjutamist. Laulu saad kuulata SIIT! Samuti sai valmis üks laul ühele koosseisule, mida on ilmselt võimalik kuulda uue aasta alguses ning “soojas” on ka juba mitu-mitu uut koostööd 2017. aastaks. Samuti kirjutasin Kapriizile veel ühed laulusõnad, laulu saad kuulda SIIT! Ehk siis selles vallas on omajagu tegutsemist olnud.

Enne jaanipäeva olin esimest korda üle pika aja laval. Eredalt jääb meelde Vaba Rahva Laul, mis oli minu jaoks midagi väga teistsugust ning kus sain esitada laulu “See Maa”, mida ma muidu esinemistel ei esita. Lisaks mõned videod teistest esinemistest SIIN ja SIIN!

Mind oli näha ka teles, täpsemalt saates “Kas tohib?” Aasta jooksul toimusid ka mõned pildistamised. Üks meie pere keskis, üks mini-pildistamine SeeSee fotostuudios laulu “Tsunami” sõnadevideo raames ning suurem pildistamine koos Fotoraadiga Albu Mõisas. Lisaks toimus detsembri alguses muusikavideo filmimine minu 2017. aastal ilmuvale uuele loole.

Tegin ka klaverivideoid, kokku üle 30. Klaverivideotega tundsin see aasta, et tahan neid tõesti huviga teha, eelmine aasta kippus natukene olema nii, et tegin neid vaid tegemise pärast, aga sellest ma rääkisin veidi lähemalt ka ühes oma varasemas postituses sel aastal – raseduse ajal kuidagi ei olnud tahtmist väga klaverdada, aga vahepeal siiski mõned cover’id tegin, et näidata, et olen endiselt olemas. Tooksin selle aasta videotest välismaa omadest välja loo “Tuesday” ning Eesti muusikast “Hispaania Tüdruk”.

Mõnes mõttes oli 2016. aasta minu jaoks mõtete korrastamise aasta. Lähen sama teed edasi ning loodan veel palju selgeks saada, ent see oli uut moodi aasta ning väga kiirelt mööduv aasta. Uude aastasse jääb päris mitu laulu, mida stuudios ka edasi saame teha.

Jaanuari lõpp

No terekest! Eelmine “tegevuspostitus” ilmus juba kuu tagasi. Jaanuar lippas mööda nii märkamatult. Kui varem arvasin, et aeg läheb kiiresti, siis nüüd läheb see veel 100 korda kiiremini. Vahepeal võib mitu päeva järjest kulgeda üsna rutiinselt, kuid siis mõni päev on täiesti teistsugune – kunagi ei tea ette, mis homne toob. Päev ei jõua alatagi, kui juba on käes õhtu ja magama minek. Nii palju oleks nagu toimunud – nii tuligi nii kiiresti kätte see päev, kui meie värske ilmakodanik sai ühe kuu vanuseks.(!) Ning tänaseks päevaks siis juba kuue nädalane. Varsti läheb juba kooli ja siis mehele ja … :S Tunne on aga selline nagu oleks terve elu ema olnud ja beebi juba nii hirmus suur laps 😀 🙂

FullSizeRender(2)helloIgatahes kui tekivad vabad momendid, siis olen katsunud need hetked täita ära tegeledes oma hobidega – kokates, lugedes, loomulikult musitseerides ja ka kooliasjadega tegeledes.  Olen oma aja kasutamisel muutunud palju kaalutlevamaks – ei kuluta vaba aega tühjale-tähjale. Üritan teha mingisuguse kokkuvõtte, mis viimastel nädalatel on toimunud:

MuusikaFullSizeRender(1)

Andsin välja uue loo “See On Tunne” (KUULA SIIT!). Samuti sai antud Raadio Elmarile pisike intervjuu, mida on võimalik järele kuulata SIIT!

Tegin ka mitu uut klaveri coverit, eelkõige Eesti Laulul osalevate laulude omi. Saad neid kuulata üle-eelmistest postitustest. Siiski pean tõdema, et nii mõnigi neist oli salvestatud ära juba detsembri lõpus, jäi vaid üles laadimise vaev.

Üle pika aja salvestasin oma digitaalse klaveriga enda klaverimängu. Seda on plaanis kasutada ühe laulu tarbeks ehk tegeleme uue loo kallal. See ei ole küll sama laul, millest eelnevates postitustes olen vilksamisi rääkinud. Tegemist on minu jaoks huvitava ja uue projektiga, koostöös inimestega, kellega pole varem koostööd teinud. Ootan väga, mis sellest kõigest välja tuleb ja loodetavasti järgmises postituses saan juba rääkida, kui kaugele oleme jõudnud ning millal võiks olla võimalus seda laulu kuulda. Nii palju saan reeta, et see laul on minu varasemast loomingust vägagi erinev ja seda nii tausta kui loo sisu mõttes.

Kool

Ei teagi, kas beebiootuse tõttu oli motiveeritus ülikõrge või mõnel muul põhjusel, aga pikka aega olid mul äsja lõppenud semestril hinneteks ainult A’d ja üks “arvestatud”. Olin täitsa uhke enda üle :D, aga nüüd täitsa viimane aine oli raskem ja rikkus mu A-de pilti veidi ära, aga muidu pole mul veel ükski semester nii palju A’sid olnud. Igatahes jaanuaris sai tehtud viimane eksam ning viimane kirjalik töö ehk sai ametlikult punkt pandud sügissemestrile ning nüüdsest on alanud uus, kevadsemester. Olgu öeldud, et ühtegi ainet mul enam ei ole, ainult lõputöö kirjutamine. Sellega olen tegelenud üsna minimaalselt – teinud mõned intervjuud ning natukene vaadanud teoreetilist poolt, aga ütlen ausalt, ma pole lihtsalt viitsinud sellega tegeleda, sest olen oma vabu momente hetkel kasutanud muudeks tegevusteks ja ega neid ka ülemäära palju ei ole olnud. Natuke selline tunne on, et aega ju on selle tööga tegeleda, aga tegelikult ei ole üldse 😀 Eks ikka katsun end vaikselt lainele viia.

Veidikene irooniline, ent siiski positiivne on see, et oma viimaseks semestriks sain ka koha tasuta õppesse 😀 Parem hilja kui mitte kunagi!

MuuIMG_1883

Külas on käinud veel katsikulisi ja ühtlasi sai esimest korda kärutatud, ootasin seda hetke nii väga, aga ilm oli kogu aeg nadi, et see esimene kord ära teha. Ma pole muidu eriline õues üksi jalutamas käija. Kui käin, siis ikka kellegagi koos, aga nii, et lähen nüüd üksi õue ja jalutan tund aega, nii ma üldiselt ei suuda. Kärutamine on aga kuidagi nii motiveeriv ja ma tahaks lihtsalt kogu aeg jalutamas käia. Esimestel päevadel alustasin väiksemate ringidega, kuna keha andis veel vihjata, et ei saa üle tõmmata. Tavapäraseks on saanud tunni ajased jalutuskäigud, aga üks päev tegin kolme tunnise matka – kõndisin maha 14 kilomeetrit ja pärast olid kõik kohad nii haiged. Sellepärast kaks järgnevat päeva tegin väiksemad ringid. Tahtsin fotosüüdistust ka teha, kuidas mobiilis kilomeetrid jooksevad, aga külm ilm röövis mobiili akult viimased postid ja kümnenda kilomeetri juures viskas pildi kotti 🙁

Vaikselt olen hakanud kergemat trenni kodus tegema, just sellepärast et oma lihased ja võhm tagasi saada. Kaalu poole pealt väga ei muretse, sest neli päeva peale sünnitust olin 15,5’st lisakilost kaotanud juba 9 ning tänaseks on lisakilosid veel alles 2. Usun, et lähevad ka need varsti. Aasta tagasi tegin päris kõvasti trenni, nädalas 3-4 rühmatreeningut + ise veel kodus aeg-ajalt jooksmas. Praeguseks polnud ma peaaegu 10 kuud ennast trenni mõttes liigutanud ja eks see annab ka tunda.

Kaalu teemal muidu veidi veel rääkides, siis minu arust on see päris kurb, kuidas tänapäeval naisi survestatakse nende kaaluteemadega ning seda ka raseduse ajal. Johhaidi, laske rahus rase olla! Ma saan aru, et on olemas mingid piirid, et ei tasu ennast beebiootuse ajal nüüd elevandiks ka süüa, aga mingil põhjusel on “normaalseks” saanud see, et tohib võtta juurde ainult 9 kilo, sest muidu kui rohkem võtad, siis oled juba ennast käest lasknud ja ahmid raudselt kodus sisse ainult rämpsu. Nii tundsin ka mina karjuvat ebaõiglust, kui ma lugesin teiste naiste kaalulisa kohta jutte enda ootuse ajal ning ka arvamusi sellest, kuidas mõni peab juba 13 lisakilo täiesti arusaamatuks. Mina arvan, et võtku juurde või 30 kilo, kelle asi see on. Lihtsalt kui sa ise hiljem rahul oma kaaluga ei ole, siis tuleb see maha saada ja ongi kõik. See et sa enda sees kasvatad teist inimelu on igati väärt seda, et sa ei pea paaniliselt oma kaalunumbrit jälgima ja end sellepärast nüüd halvasti tundma, kui sa ei kuulu nende inimeste sekka, kes võtavadki tõesti juurde vaid ühekohalise arvu kilosid. Ma muidugi leian ka seda, et see teine inimelu on väärt ka seda, et sa toituksid tervislikult ning sellisel juhul neid kilosid ei tule ka tõenäoliselt ülemäära palju, kuid siiski no stress! Liiga palju on tänapäeval mingeid totraid ühiskondlikke raame, kui ilus, peenike jne keegi on. Ma ei tea, kas mu mõtteavaldus nüüd kedagi lohutas või aitas, aga ma loodan, et äkki vähemalt kedagigi. Beebiootus on õnnis aeg ja kõik, mis sa selle aja jooksul läbi elad, on seda väärt. Tasub ka ise rõõsa ja roosa püsida ning mitte lasta end teistest häirida 🙂

Vot, aga magusat vastlapäeva Teile! Ise ehk pool kuklit luban endale, rohkema korral võib gluteen ja laktoos meie pisikesele põhjustada lihtsalt suured kõhuvalud ja seda ma küll ei soovi, seega tuleb end tagasi hoida 🙂 Eelmises postituses jagan Teiega ka ühte supiretsepti, mida vastlapäeval kindlasti väga sobilik teha. Kiika järgi!

x-2573cb51-029e-49a0-8f0c-feb6e8b8fda6

Allikas: ohtuleht.ee

Varbad lumes

Võib-olla olen väga lühikese mäluga, aga ei mäleta mina, millal viimati niiiii külm oli. Muidugi on ju tore, et lumi on maas ja puud on nii kaunilt lumega kaetud, aga no nii külm on ju!! Tahaks õue jalutama minna, aga mul on toaski külm. Kütmisega läheb muidugi soojemaks, aga see võtab aega ja kui õhtuks saavutad tuppa normaalse temperatuuri, siis hommikul jälle külm. Külm, külm, külm. Muidugi ega nii igaveseks jää, läheb vast varsti ikka paremaks ja mõnes mõttes tore ka, et vahepeal ikka korralik talv tuleb tervitama. Ei taha nüüd selle esimese lõiguga hullult masenduses ka kõlada 😀 aga minu jaoks võiks natukene soojem olla, kuigi eks ka sellel kõval pakasel ole oma võlu. Hommikuti postkastist lehti tuues tõmbab juba see pisike ots olemise erksaks.

Olen veel voodirežiimil, seega pole just palju asjatanud, kuid midagi siiski. Aga päevad on ka nii kiiresti läinud. Olen veidi kooliasju vaadanud – jaanuari lõpus saab läbi sügissemester ning paari nädala jooksul on veel vaja mõne asjaga valmis saada. Hetkel ootan kahe aine hindeid ning kahe ainega siis ongi vaja veel tööd valmis saada semestri lõpuks. Viimase eksami, haldusõigus- ja menetlus, sain A, juhhei 😛

Vaikselt harjun sellega, et ööpäeva režiim on väheke teistsugusem kui oli varem. Siiani on aga kõik kulgenud üsna normaalselt. Sel nädalal käisid meil esimesed katsikulised, minu vanemad. Lisaks olen sel nädalal vabadel hetkedel lugenud, palju puhanud ja nii need päevakesed on ka kulgenud. Ka tänane päev on nii märkamatult läinud. Kuna lähipäevil on viimane eksam tulemas, Internetis, siis olen end ette valmistanud lugedes selleks erinevaid artikleid läbi. Muidugi eks päevade kiirel möödumisel mängib ka see oma rolli, et nii vara pimedaks läheb. Valget aega on nii vähe ja kui pimedaks läheb, siis tundub nagu olekski juba õhtu käes, kuigi tegelikult on veel pool päeva ees. Muidugi nüüd läheb tasapisi juba ka valgemaks. Valgel ajal ootad neid pimedaid hubaseid päevi ja pimedal ajal ootad, et juba päevad pikemad/valgemad oleksid.

Vot aga Teie minge nautige talverõõme, kui suudate 😀 Varsti nagunii see lumi läinud, nii et tasub võtta, mis võtta annab 🙂

PS! Juba loetud päevade pärast on võimalik kuulda minu uut laulu, mis kannab pealkirja “See On Tunne”!

tallinn-estonia-winter-vacation-1280x800

Aastalõpp

Ootad seda jõuluaega nii kaua ja siis on see käes ja nagu naksti ka läbi. Sel aastal, sarnaselt eelmistele aastatele, käisime taas minu maakodus, kus olime kolm päeva. Sai kõik lähedasemad sugulased üle vaadatud, head aega veedetud. Nende päevade jooksul tegime päris palju Scrabble’i lahinguid ka, nii et õhtul magama minnes pea juba huugas erinevate sõnade konstrueerimisest. Üht-teist sai ka telekast vaadatud, niisama jutustatud, arvutisse ei jõudnud nendel päevadel üldse, sai ainult mobiiliga mõned korrad Internetti põigatud ja see mõjus üsna hästi, sest pärast tundsin, et olen kohe saanud puhata selle suure ekraani jõllitamisest. Natukene on kurb ka olla, sest tõesti see aeg möödus nii kiiresti ja mul oli nii tore ning mõnus aeg, tahaks veel!

FullSizeRenderMuidu pühapäeval ja esmaspäeval olin päris palju klaveri taga, tegin üsna mitu coverit, aga neid kõiki veel üles ei ole laadinud. Ühte videot laeb üles umbes 4-5 tundi ja siis ei saa ka muid asju Internetis teha, nii et pean videod öösel üles laadima. Hetkeseisuga on selle postituse lõpus üks video, aga juba päris mitu videot ootab ülesse laadimist, nii et on ka uut kraami tulemas 🙂 Tutvusin ka raamatutega, mis jõuludeks jõuluvana toonud oli 😛FullSizeRender(1) IMG_1736Vana-aasta õhtuks meil plaane tehtud ei olnud või kui täpne olla, siis plaan oligi teleka taga vedeleda, midagi head näksida ja lihtsalt olla, aga plaanid tegid ennast ise 😀 Nimelt teisipäeval oli meie eludes see kaunis päev, mil saime hakata ennast perekonnaks kutsuma – sündis pisike Sandra, kauaoodatud kaunike. Tähtajast läks kaks päeva üle. Kell 9.15 hommikul tulid ära veed, kahe ja poole tunni pärast olin juba sünnitusvoodil – nii et kui tihti läheb esimese lapsega aega, loed tuhusid ja ootad õiget hetke, mil sünnitusmajja minna, siis mul käis see algus ikka väga kähku. 16.47 oli beebi kõhul ja kaks tundi hiljem taastusime juba perepalatis. Kaaluks 4105 grammi ning 53 cm, nii et päris suur tüdruk. Vana-aasta õhtul olime veel haiglas, vaatasime telekat ja meie palatist avanes imeline vaade Tallinnale, nii et kesköö tulemäng oli justkui peo peal. Kes mu Instagram’i jälgib, siis seal ka väike video 🙂 Eile saime lõpuks koju, sai end sisse sätitud, asju paika pandud, terve päev läks üsna kiiresti ja nüüd elamegi päev korraga. Imeline aeg on alanud, millist enne sünnitust ette ei kujutanudki. See pisike paneb mul päevas mitu korda pisarad silma, sest ta on lihtsalt nii armas, rahulik ja temast kiirgab armastust. Sõnadesse on seda tunnet keeruline panna.

1456731_10208474369367674_7271344519723643326_nUueks aastaks aga mõtted käivad, et mida edasi teha; muutusi on tulemas nii minu igapäevaelus ning ka muusikavallas on plaanid peas paigas. Üsna aasta alguses on oodata uut singlit ning kindlasti varsti algab töö ka teiste uute laulude kallal. Mõtteid on igatahes palju.

jonvs x renate see on tunne cover hd wall

2015. aasta oli minu jaoks paljuski õpetlik aasta ja need õpetused võtan kindlasti uude aastasse kaasa ja katsun neid parimal viisil rakendada 🙂

Soovin Teile aga edukat ja meeldejäävat uut!