Lihtsalt jutustamist

Ja ongi kohe jõulud käes! Kaua oodatud, maagiline aeg aastas. Loodan, et olete kõik terved ja saate enda lähedastega selle aja veeta. Ise maadlen veidi kõrvavaluga ja olengi viimased päevad siin spurt-ravimist teinud, et ikka jõuludeks terve olla. Nii tore, et täna ka lumi jälle maha tuli – loodetavasti püsib nüüd ikka (vähemalt) paar nädalat, ideaalis ikkagi terve talve. Ma ise eelistan iga kell, et maas oleks lumi, mitte see pori ja vesi.

Hiljuti käisime perega vahval üritusel Raplas – Rapla Jõuluturul. Võib esiti ehk tunduda nime järgi kui miski tavaline asi, aga tegelikult oli seal nii kihvt ja lastel oli ka nii palju tegemist. Erinevad töötoad, karussell, kontsert, mis olid täiesti tasuta ning lisaks siis muidugi ka jõuluturg. Väga hästi ja armsalt korraldatud, tekkis kohe tahtmine öelda, et teised linnad võiksid ka sellistest üritustest eeskuju võtta, sest ei ole just palju selliseid üritusi väisanud, kus tõesti lastega on ka vahva mitu tundi aega veeta ja tegevused on korralikult läbi mõeldud.

Vahepeal on olnud Eesti Laulu veerandfinaalid ja Superstaari saate finaal. Eesti Laulu vaadates eks tunnen ikka, et tahaks ikka ise üks päev seal uuesti olla. Olla eelkõige terve 😀 ja saada võimaluse uuesti esineda. Kogemus ju tegelikult oli lahe ja ajaga ikka halb läheb meelest ja meelde jääb pigem hea. Oli vahva aeg ja oleks tore seda uuesti kunagi läbi teha. Vot ei oska prognoosida millal see olla võiks, kuna eelkõige peab ju selleks olema õige ja hea lugu. Superstaari jälgisin sel hooajal ka hoolega. Vahepeal eelnevad hooajad jälgisin rohkem “ühe silmaga”, aga sel aastal tundus konkurents palju tugevam ja huvitavam ning finaalis oli minu jaoks ka kindlasti kaks kõige tugevamat esitajat. On väga kihvt jälgida, et mis nad nüüd edasi hakkavad tegema, millist muusikat ja kuidas nende muusikuteekond edasi hakkab minema. See kõik sütitab endasse ka sellist mõnusat tahtmist teha ja toimetada ning eks ma ju toimetan ka, aga kogu selle koroona-aja valguses on paljusid asju veidi keeruline teostada ja paljuski ka ajaliselt raske planeerida. Eks väga loodan, et saab varsti see asi vähemalt suuremal määral läbi ja ehk saame varsti jälle normaalse elu juurde naasta (?), aga võib-olla on seda jällegi liialt naiivne mul loota – äkki nüüd hakkabki nii olema? Ma tegelikult ei plaaninud seda postitust kirjutades üldse eriti sügavale laskuda ja filosofeerima hakata, aga mõte ikkagi läheb niiviisi 😀

Muidu kogu see jõulu/aastalõpp/aasta algus on tulemas üsna toimekas, sest mahuvad siia sisse ju jõulud, lapse sünnipäev ja aastavahetus. Jõule saab sel aastal jällegi peetud mitu-mitu päeva järjest, sest igale poole ju vaja jõuda. Kui uus aasta kätte jõudnud, eks siis hakkab ka natukene aktiivsem toimetamine selle kallal, et varsti uus laul koos muusikavideoga teieni tuua. Seda olen vist juba nüüd igal pool maininud 😀

Olen alati olnud seda meelt, et tegeleda pigem ennetava töö kui tagajärgedega – seda nii igapäevaelus kui ka nahahoolduses. Kahekümnendate teises pooles hakkab nahk tasapisi vananema ning selleks, et nahk saaks kõik vajalikud vitamiinid ja ained ka edaspidi, tuleks hakata kasutama kreeme, mis sellele kaasa aitavad.

Sain kasutamiseks Biotopix noorendava tootesarja, mis on loodud Šveitsi dermatoloogi poolt. Pakil on kirjas, et vajalik on paar nädalat kasutamist, aga umbes nädalaga on juba näonahk siledam, kortsukesed silmnähtavalt väiksemad. Lisaks, kuna olen tundlik igasuguste lõhnade suhtes, siis meeldib mulle, et toodetel ei ole erilist lõhna ning nad imenduvad väga hästi.

Lisaks näole ja kaelale mõeldud kreemidele on neil olemas noorendavad kreemid kätele-jalgadele ning ka spetsiaalne silmaümbrus- ja huulekreem. Detsembris-jaanuaris kehtivad Biotopix toodetele ka soodushinnad! Tooted leiad www.rosena.ee kodulehelt.

Jõuluootus

Ma ei tea mis vahepeal juhtunud on, aga mu postitustel ei ole enam kuupäevi… Katsun selle lähiajal korda pusida, aga seniks teatan, et täna on 15. detsember ja otsustasin veidi juttu tulla puhuma 😀

Jõulud lähenevad suuuurel kiirusel ja vahepeal oleme saanud tunda juba korralikku talve. Mulle endale väga jõulud meeldivad, see on kuidagi selline imeline-rahulik-maagiline aeg ja nii tore on saada kokku sõprade-sugulastega ja veeta koos head aega.

Kas kõigil on juba kingitused tehtud? 🎁 Mina olen alati see, kes hakkab pigem varem kinkide peale mõtlema ja ma üritan tavaliselt alati kinkida midagi, mida inimesel päriselt võib vaja minna. Küll aga on ikkagi mõned kingitused veel tegemata ja nüüd olengi kogunud ideid, et mida asjalikku veel jõuluvana kingikotti võiks poetada.

Viimastel aastatel olen hakanud kingipakkidesse lisama ka omatehtud asju – näiteks piparkoogitainast, kodust moosi või siirupit. Mulle meeldib kinke teha, aga tunnen ka ise, et tänapäevases tarbimisühiskonnas tuleb oma otsused hoolikalt läbi mõtelda. Eriti tore on aga see kui saad kingituse ostmisega kellelegi head ka teha.

Näiteks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on pannud oma blogis kokku 12 kihvti ideed ning annaksin siin kohal ka mõne mõtte edasi, et võiksid leida mõne vahva kingiidee – näiteks Aarete Laeka heategevuslikust poest saab soetada rahvusliku mustriga torusalli, SpeakSmart x Cases sari pakub põnevaid koolitusi iseseisvaks enesearendamiseks, Amanita Eesti teeb puidujääkidest valminud kingitusi ja ostes Sõbralt Sõbrale kauplusest mänguasju ja tekstiili toetad jõulurõõmu kinkimist abi vajavatele lastele. Blogis on palju häid mõtteid veel, mine kiika järele SIIT!

Mitu aastat olen piparkoogitainast teinud ainult kodus. See ei ole tegelikult eriti keeruline protsess, aga eeldab ikkagi “ettevõtmist”. Ka täna võtsin ühe meepurgi pliidiäärele “pehmenema”, et saaks õhtul jälle uue laari tainast valmis teha. Mina teen tainast nii, et panen suhkru ja siirupi asemel ainult mett, et siis oleks natukene tervislikum.

Eelmises postituses kirjutasin ka enda uuest laulust. Tänan kõiki, kes on selle hästi vastu võtnud ja kes pole veel kuulanud, siis saab seda teha SIIT! Sutike on veel aastavahetuseni aega, aga siis ehk ongi piisavalt aega, et laul kõikidesse esitusloenditesse jõuaks 🙂 Järgmistest uutest lauludest rääkides – olemegi viimastel nädalatel saanud purki kolm laulu! Kuidagi päris hästi on läinud praegu nende laulude vorpimisega, aga järgmised laulud ootavad juba ka kenasti järjekorras ning loodan ka need varsti valmis saada. Samuti on juba enamus asju valmis selleks, et uuel aastal anda välja minu verivärske singel, mis ei pärine üheltki eelnevalt albumilt ning on seega täitsa tutikas ja ühtlasi olen vast ka juba maininud, et sellele loole on valminud ka muusikavideo. Seega selle üle on mul väga hea meel, kuna muusikavideoid ei saa just liiga tihti tehtud, aga nüüd siiski üks sai ja olen väga rahul.

Kuna õues enam nii palju toimetamist ei ole, siis olengi rohkem tubaseid toimetusi teinud – natukene veel värvimistööd teinud, aga ka rohkem klaveri taga aega veetnud. Olen kirjutanud uusi laule, tellimussõnu, tegelenud reklaamkoostöödega ja muidugi ka tegelenud kõige muu-toreda igapäevasega.

Mulle meeldib aeg-ajalt võtta ette uusi põnevaid retsepte, aga pean tõdema, et kõige südamelähedasemad on ikkagi need vanad head retseptid – klassikaline kanašnitsel läheb alati kaubaks 😛 Aga selliste juttudega praegu lõpetangi! Järgmise korrani!

Viimase aja toimetused ja eesmärgid 2021. aastasse

Hoo-hoo-hoo! Kätte on jõudnud jõulukuu ning viimane kuu on üldse möödunud kuidagi nii kiiresti ja automaadi pealt, aga katsun taaskord viimaste nädalate mingeid toimetusi siia kokku koondada. Samuti olen vaikselt pannud kokku mõtteid, et mida tahan 2021. aastal teha. Ma ei hakka nende asjadega nüüd küll ennast väga suruma ja ajalisse raami panema, aga tore kui mul mingi plaan ikkagi ees on. Kui siis juhtub nii, et ikkagi mõni asi ei jõua 2021. aastal valmis, siis pole hullu, aga tore on toimetada kui ikkagi mingi siht on silme ees, seda igas eluvaldkonnas.

Kõigepealt alustan sellest, et Aastahiti valimine on taas alanud. Palun selleks ka Sinu abi. Palun mine www.aastahitt.ee ning hääleta laulu “See On Suvi” poolt. Selleks keri veidi alla poole ning seal kus on artisti ja laulu nime lahter kirjuta “Renate – See On Suvi” ning seejärel täida ka teised väljad. Olen väga tänulik!

Muidu nagu eelmises postituses kirjutasin, siis olengi õues olles päris palju riisunud. Kahju, et muidugi väga palju selliseid vastikuid ilmasid on ka olnud, ent kui õrn tibutamine on olnud, siis oleme ennast ikkagi õue ajanud, sest väikese ilmakodanikuga see õues olemise aeg on nagunii limiteeritud ja praegu läheb ka nii vara pimedaks, nii et “tuleb lihtsalt võimalust kasutada” ja ei saa jääda ootama järgmiste heade ilmadeni. Kui mu mõttekäiku mõistate 😀

Panen vaikselt mõtteid ka kõrvale, et mida teha järgmisel aastal aias ja üldse ei jõua ma ära oodata, et tuleks juba kevad. Minu jaoks on küll jõulud väga oodatud aeg aastas, aga kui see välja arvata, siis üldiselt see sügis-talv mu eriline lemmikaastaeg just ei ole. Õnneks on tore see, et peale jõule hakkab ju jälle valgemaks minema ja see on ka üks asi mida ma väga ootan – et saaks minna ka hilisemal ajal õue, mitte et kell 15 on õues juba hämar ja midagi teha ei saa ja ole ainult toas. Oeh… kui kevad ja suvi kätte jõuavad, siis ma vist ainult õues olengi.

Olen laule kirjutanud. Nii endale kui teistele artistidele taaskord. Samuti küpsevad peas päris mitmed huvitavad projektid. Mõni neist minu jaoks täiesti uus, millele loodan 2021. aastal alguse anda. Seega ega ma rohkem hetkel reeta ei saa, aga tasub lihtsalt silma mu tegemistel peal hoida, sest ilmselt 2021. aastal hüppan nii mõneski asjas musikaalselt välja enda mugavustsoonist. Oh kui salapärane 😀 Ja oeeeh kuidas ma ootan juba, et saaks lavalaudadele! Kui kogu see koroona asi läbi saab, siis on mul viimasest esinemisest minimaalselt aasta möödas ja see tundub terve igavik. Selline tunne, et võib tekkida oht, et lähen lavale ja nagu ei oskagi seal enam midagi teha 😀

Järgmiste laulude väljaandmiseni liigume ka vaikselt aina lähemale. Küll väikeste sammudega, aga siiski midagi toimub. 2021. aastal luban kindlasti teile ka täiesti uusi, seni kuulmata laule!

Ja eelmises postituses lubatud “Renate renoveerib” valdkonda ka. Kuigi ma pean selle kuidagi ümber nimetama, sest see pole ikkagi päris õigesti öeldud ilmselt. Aga igatahes. Ostsime 30 euroga ühe vana laua. Olen Facebook’is ühes “ehitus ja sisekujundus” grupis ka ja olin märganud juba varasemalt, et taolisi laudu tehti päris palju “uuteks”. Eks tekkis endal ka tahtmine järele proovida. Asja tegi raskemaks muidugi see, et tegu ei ole ideaalses seisukorras lauaga ja tegu pole täispuit lauaga, mida oleks ju väga lihtne lihvida. Laual oli peal hoopiski spoonikiht, mis tähendas seda, et kui ma vana pruuni lakki sealt pealt maha lihvisin, siis pidin väga ettevaatlik olema, et ma spoonikihist läbi ei lihvi, sest spoonikihi all on lihtsalt üks kole saepuruplaat. Ja noh, ühes kohas lasin tegelikult päris hooga läbi spoonikihi ka ja mõned nurgad samuti. All pildil on seda lihvitud osas täitsa üleval näha ka, aga natuke ta näeb välja nagu puidu oksakoht 😀 Lohutan sellega, et algaja asi. Pole varem sellist asja kunagi teinud ja eks vead on nii kerged tulema. Samas aga edasi olin ettevaatlikum ja tegin hoolsalt, et ikkagi asja saaks. Üleni ära lihvitud lauaplaadist ma pilti ei teinudki, aga siin alumisel pildil on näha siis tulemust, kui pool oli tehtud. Tegelikult mitte päris pool, sest ääred oli vaja ka ära teha ning lisaks käib laua keskele “pikendusplaat” ka ehk et see oli vaja ka ära teha.

Lauajalgade peale otseselt raha ei kulunud, kuna kasutasin ära vanad värvivarud. Kuna need olid sellise kumera kujuga, siis oli neid päris tüütu lihvida ja eks natuke olin laisk ka ja otsustasingi, et no midagi lihvin liivapaberiga sealt ära, aga päris haljaks ei hakanud lihvima, kuna ilmselt lihviksin muidu tänase päevani neid jalgu seal. Panin peale hoopis kruntvärvi, mis peaks igasuguse jama peale hästi külge hakkama ja hakkas ka, aga endale panen järgmiseks korraks kõrva taha, et ühe krundikihi asemel oleksin võinud kaks kihti panna, oleks parem tulemus jäänud. Sest hiljem pidin kolm kihti valget värvi panema, aga oleks võinud kaks panna (mis tegelikult teeb ju lõpuks sama välja, aga krunt lihtsalt oleks oma tööd ilmselt paremini seal all teinud kui üks lisakiht värvi).

Seejärel asusin jälle tagasi lauaplaadi juurde. Panin peale kaks kihti peitsi. Nüüd aga ootan uut peitsipotsikut, sest ma pole tooniga väga rahul. Siin pildil isegi ta näeb suhteliselt normaalne välja, aga päevavalguses ta on ikkagi natuke mannetu. Seega otsustasin veidi tumedamaga üle teha, eks vaatab mis saab ja kas hakkan hiljem kahetsema 😀 Tahaks aga juba kätte saada selle potsiku ning lakikihid ka peale ära panna, sest päris pikalt olen selle kallal juba toimetanud ja ka pidanud ootama erinevate asjade järelt, seega tahaks juba selle projekti ära lõpetada. Aga ilmselt järgmises postituses on lootust näha, et milline lõpptulemus tuli. All pildil on näha toon peale esimest peitsikihti.

Aga katsun seekord otsad kokku ära tõmmata. Sai isegi päris pikk postitus. Minu Instagram’is on käima läinud ka üks mäng, soovitan huvilistel minna vaatama. Sügisel peab ju ikka ennast väheke turgutama ja seega jõudsid minuni uued Sun365 Cold Care Shot’id ehk siis midagi ideaalset kaitsmaks oma tervist. Sisaldab see ingverit, kurkumit, mett ja apelsinimahla. Terviseshotile kohaselt on temas parasjagu vürtsi – täpselt nii mõnusalt, et tunned kuidas tervis lausa voolab kehasse ja teeb meele erksaks ka. Mina olen nüüd iga päev ühe shoti ära joonud ja loodan nii oma vitamiinivarud mõnusalt kõrgel hoida.

Sun365 valikus on muidugi teisi terviseshotte ka. Ingverishottidest on vast kõik kuulnud ja võimalik, et palju proovinud ka. Ise soovitan ka neid teile julgelt, eriti kui on tunda, et haigus hakkab tulema, siis on võimalik haigusepojal nii varakult sabast kinni saada. Samuti on neil mõnusad energy shotid, mida ma suve alguses rohkem tarbisin ja tundus, et andsid nagu vunki juurde küll. Lisaks shottidele ka kombucha joogid, mahlad ja sellised tummisemad joogid/smuutid, mis on justkui juba vahepala eest, kogu tootevalik on näha SIIT! Aga nagu ütlesin, siis mine minu Instagram’i ja üks õnnelik saab omale päris suure portsu shotte ja smuutisid ja lisaks panen juurde ka enda plaadi “Millennium”. Need on tõesti väga mõnusad ja kuluvad muidugi igal aastaajal ära, aga praegu kohe kindlasti 200%. Võite neid ka Facebook’is jälgida, et saada kõige kiirem info nende jookidest SIIN!

Aga olge tublid, loodetavasti kirjutan juba varsti jälle ja loodan, et üleüldiselt see pime-külm-märg aeg läheb kiiresti ja varsti on õues palju päikest!

Kiiruudised novembris!

  • Kuniks minu muusikaga peab veel veidi ootama, siis Aare Külvja on andnud välja loo “Minu Maailm”, mille autoriks olen mina. Saad seda kuulata siit: https://soundcloud.com/aare-k-lvja-1/minu-maailm?fbclid=IwAR3LUfjlTxRjWVQiiof9Yt-rlowI9TRHFdRuh_sIpCkV0rDoP9TzsXTDYME
  • Andsin Õhtulehele intervjuu, kus räägin beebiteemadest. Ehk siis ootus, sünnitus ja muud toredad mõtted. Lubati, et millalgi läheb paberlehte ka, aga seniks kes soovib saab siit lugeda. Paraku on lugu tasuline: https://elu.ohtuleht.ee/1017510/seal-kus-on-tuleb-juurde-kolmanda-lapse-sunnitanud-renate-saluste-kolmas-ei-jaa-neljandata?fbclid=IwAR2kQhL_188E_iK1WIBpHl14ajzZ_0W_rmrxxu0KhRIqTE8ccN68WE-l_kE
  • Olen vahepeal lugenud ära kaks Apteeker Melchiori sarja raamatut, täpsemalt siis esimesed kaks osa. Ajendiks oli see, et kuulsin et esimesele kolmele osale tehakse praegu filme ja seega otsustasin need raamatud ka ise läbi lugeda, kuna uusi eesti filme üritan ikkagi alati vaadata. Võtsin ette ka juba sarja kolmanda raamatu, aga see on hetkel mul veel üsna alguses. Kuna mind viimastel aastatel on huvitanud rohkem ajalugu, siis on põnev neid raamatuid lugeda ka just sellepärast, et aimu saada kuidas tol ajal elukorraldus üldse käis, kuidas suheldi ja kõike muud sellega seonduvat. Muidu on tegu aga kriminullidega ja pean tõdema, et selles osas mu pea läheb vahepeal veidi huugama, kuna ma kipun raamatutesse väga sisse minema ja vahepeal on nad ikka parasjagu rõvedad ka 😀 Aga sellegipoolest head raamatud ja soovitan kõigile!
  • Aiandusuudiseid nii palju, et lõikasin tagasi viinamarjad ning pea iga päev riisun õues. Loodaks enne lume tulekut kõik tehtud saada, aga see on vist natukene liiga optimistlik soov kui aed on väga suur.
  • Loodan mingi hetk jagada teiega ka uusi mujeid “Renate renoveerib” valdkonnast 😀 Päris mitu asja on mul alustatud, aga enne ei tahaks jagada tulemusi kuniks kõik asjad on lõpuni tehtud ja kuna mõned viimased etapid on veel tegemata, siis seni kaua peab veel ootama 😛
  • Ma ei jõua jõule ära oodata! Kes mu blogi pikemalt lugenud on, see ilmselt juba teab, et jõuluaeg tekitab minus alati elevust ja ma räägin ühte ja sama juttu iga aasta uuesti, kuidas see minu jaoks on nii hingesoojendav ja oodatud aeg. Ilmselgelt on samamoodi ka sel aastal. Aga eks väike mure on ka sees, et mis olukord meil kuu aja pärast on. Loodan ikkagi, et jõule saame pidada ilusasti. Õnneks tean, et minu sugulased/tuttavad on kõik ettevaatlikud, ent sellegipoolest võib siin iga nädalaga eluke muutuda, nii et vaatame jooksvalt mis saab! Vaatamata sellele loodan, et jõuludeks vähemalt lumi maha tuleb.
  • Kõikidel väikelaste emadel soovitan külastada Probeebi e-poodi (LINK), sest esiteks on neil väga kihvti mustriga bodid ja püksid välja pakkuda, aga teiseks on ka kuni pühapäeva keskööni võimalik sooduskoodiga ” renate “ soetada kaupa 25% odavamalt! Nimetatud “Sleep-no-more” on Inglismaa bränd, mis on alles hiljuti Eestisse jõudnud ning on tehtud 100% puuvillast ning omab GOTS sertifikaati.

Oktoobri lõpp

Esinen: 10. november Võru, Club Tartu / 11. november Viljandi, Cheers / 2. detsember Rapla, klubi Madhouse


Oktoobri lõppu mahtus nii mõnigi muusikaline toimetus. Esiteks saime mitu korda kokku oma akustilise kava pundiga – kinnistasime materjali, mille oleme juba läbi võtnud. Võib ütelda, et veel viimased ponnistused ning siis ilmselt oleme lavaküpsed. Minu jaoks on sellises koosseisus üles astumine esmakordne kogemus, seega natuke on hirm ka sees ja teiste kogenud bändikaaslaste juttude järgi võtabki alguses mitu kuud tegelikult aega, et kava kinnistuks, aga et lava ongi selleks parim koht, kuna prooviruumis on ikka õhkkond vabam, pole pingeid, ei oska hinnata kuidas rahvas reageerib ning mida täpselt lugude vahel rääkida. Ehk siis tõeline “proov” algab alles laval, aga vähemalt me ikkagi enam-vähem saame aru, mida me sinna lavale läheme tegema 😀 Et päris nii muuseas ka ei lähe, et “ah, las lava õpetab” – oleme ikkagi korralikult juba valmistunud. LOE EDASI…→

Aasta lõpp + klaverivideod detsember 2


Kapriiz andis välja oma uue loo ja minul oli suur rõõm sellele loole kirjutada eestikeelsed sõnad, kuula SIIT!


Juba reedel algasid meie jaoks jõulud. Kuna tahtsime ikkagi igale poole jõuda, siis tuli päev varem alustada. Sel aastal tulid need jõulud nii kiiresti ja möödusid ka väga kiiresti. Üks istumine ootab meid veel ees, neli on selja taga. Emotsioon on sama, mis eelnevatel aastatelgi – tore on istuda lähedastega maha ja veeta koos mõnusalt aega. Tõsi küll, kui jõulud lõpuks kätte jõudsid, siis sel aastal oli mul jõulutunnet vähem sees kui on varasemalt olnud – võib-olla oli see tingitud sellest, et lund ei olnud? Nii kahju, et selline oodatud aeg läheb iga aasta nii kähku. Tunnen, et sel aastal ei saanud nagu õieti “isu täis” jõulutest. Tavaliselt ikka saan, aga sel aastal jään juba praegu heldimusega järgmist aastat ootama.

Nädala algus möödus muidu rahulikult. Olime kodus. Eelmise nädala lõpus tõime ka lõpuks kuue tuppa. Tavaliselt oleme ikka toonud varem, aga sel aastal jäi viimasele minutile, aga siiski parem kui üldse mitte. Kui täpne olla, siis päris kuuske ei toonudki – tõime suure kimbu kuuseoksi, panin need suurde vaasi ning ehtisime ära. Otsustasime, et kuna meil väike jõnglane siblab igalpool ringi, et siis ei hakka seekord kuuske tooma, vaid läheme lihtsamat teed. Varasemalt oli juba maja ära ehitud ning piparkooke ka mitmel korral tehtud.

Eelmisel nädalal kirjutasin veel kaks laulu, mis teistele artistidele tegemiseks läheb. Kokku on praegu tegemisel teistel artistidel viis minu kirjutatud laulu. Üks on juba täiesti valmis ja ilmselt varsti saan seda ka teiega jagada, teised aga vaikselt tegemisel. Minu järgmist singlit saab kuulda jaanuaris-veebruaris. Oleneb sellest, kui kiiresti muusikavideo valmis saab. Hetkel pole ma veel ühtegi versiooni sellest näinud, nii et ilmselt läheb veel aega. Sellele loole on tulemas ka tempokam remix, seega kõik, kes fännavad ikkagi minult eelkõige kiireid laule, siis teile on ka mõeldud 🙂

Eelmisel nädalal võtsin omale teiskordseks lugemiseks “Moonwalk”, mis siis räägib Michael Jacksoni karjäärist ning vist juba sajandat korda hakkasin lugema “Madonna kui ikoon. Täielik biograafia”. Mulle meeldib mõlema raamatu puhul, et nad on lihtsalt ja ladusalt kirjutatud. Näiteks Mozarti raamat, mida ma ennist lugesin, ei istunud mulle sellepärast, et seda polnud nii lihtne lugeda.

Homme saab meie pisipõnn aastaseks! Täiesti uskumatu. Aasta otsa olen ma olnud lapsevanem. Olen seda ka varem öelnud, aga tunne on täpselt selline nagu enne last elu ei olnudki. Nagu oleks kogu aeg nii olnud. See on nii loomulik, et meie elu selline on, teistmoodi nagu ei saakski. Paar korda olen mõelnud, et mida ma teeks, kui mul praegu last ei oleks? Olgugi, et ma toimetan enda muude asjadega ka omajagu, siis ikkagi ilmselt oleks mul väga palju tühja passimist. Olen väga õnnelik selle jõnglase üle, kes ikka päevas meid mitmeid kordi naeratama paneb. Põnev on jälgida inimese arengut ning olen ka palju enda kohta juurde õppinud ja koos lapsega kasvanud.

SOOVIN TEILE KÕIGILE KAUNIST AASTALÕPPU NING ET UUS TULEKS VEEL PAREM!

Filmisoovitus: “The Jacksons: An American Dream”

Ning postituse lõppu ka uusi covereid.

Kaotame asju + jõulud ukse taga

Mõnda asja hakkad alles siis tõsiselt hindama, kui seda enam ei ole – ma kaotasin ära ühe beebimonitoridest. Tegelikult juba mõned nädalad tagasi, aga kogu aeg püsis lootus, et leian ikka äkki ülesse. Kõige totram on see, et ma kaotasin selle ära enne seda kui me vahepeal väikesel Lõuna-Eesti ringil käisime. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et “kui tagasi tuleme, siis võtan sealt ja panen laadima” – kust kohast??? Kui tagasi jõudsime siis enam ei mäleta ja ei suuda ka leida. Ma lihtsalt kaotan megaharva oma asju ära. Kui minult küsida “kas sa oled mu … näinud?”, siis üldiselt oskan ma alati öelda, et  “a la vaata elutoa kummuti teise sahtli vasakusse nurka”. Eriti vajalik on beebimonitor mulle siis, kui mul vaja midagi allkorrusel teha või kui lähen muusikatuppa, sest siis panen ju uksed vahepealt kinni. Lisaks kaotasin ma vahepeal korraks ära oma digika uue akulaadija, kuid leidsin siis üles oma vana laadija, mis oli mul aasta otsa kadunud ja mõned päevad hiljem leidsin oma uue laadija ka üles, nii et mul neid nüüd kaks tükki. Selline tore sissejuhatus täna 😀

Tulles tagasi beebimonitoride juurde, siis tellisin omale uued Cobra MT 975 monitorid. Nende beebifunktsioon ei täida aga minu jaoks üldse oma eesmärki, seega on mul ikkagi veel uuemaid beebimonitore vaja. Aidake mind! Ma kavatsen beebimonitoridest varsti ühe postituse ka kirjutada, kuna tundub, et ma olen eksperdiks saamas 😀 Lihtsalt neil kellel väikene pätakas kodus kasvamas ja soovivad leida endale sobivat, siis teate, et väikese ülevaate annan varsti ka oma blogis.

Tehnika lainel ka jätkan. Sain oma läpaka tagasi ja *ptüi-ptüi-ptüi* pole mul siiani ühtegi black-screen’i ette tulnud, aga see eest üks bug asjade lahti klõpsamisel on endiselt. Ma kasutan veel mõned päevad läpakat ja vaatan, kas see must-ekraan kindlalt mind ei külasta ja kui sellega korras, siis selle bug’i asjus üritan ka kuskilt abi saada ja siis võiks nagu selle peatüki lõppenuks lugeda.

Ega mul täna pikka juttu polegi, mõtlesin lihtsalt enne jõule ühe postituse teha. Olen varasemalt ka rääkinud, et jõulud on aastatega mulle aina rohkem meeldima hakanud. Lapsena on see ikka selline “kingi saamise aeg”, aga nüüd vanemaks saades olen ma hakanud hindama seda salapära/meeleolu jõulude ümber. Ootan juba väga väga reedet, kuna siis läheme minu vanemate juurde ja teeme jõuludega algust.

Muidu on viimane nädal olnud minu jaoks klaveri taga päris edukas. Olen üsna mitu uut laulu kirjutanud ning vanasid timminud/lõpetanud. Nii mõnigi viisijupp, mille kirjutasin juba mitu aastat tagasi, on taaselustatud, midagi muudetud ning lauluks köidetud. Olen väga põnevil, mis neist stuudios saada võiks, aga eks see selgub alles tulevikus. Ühe lauluga pusisin vist umbes kuu aega. Refrään oli olemas, aga sobivaid salme sinna ei saanud. Tavaliselt panen sellised laulud kõrvale ja kunagi tulevikus tulen nende juurde tagasi, aga see laul ei andnud lihtsalt rahu ja nüüd lõpuks sain sinna salmid, millega rahul olen.

Eile oli mul põses natukene kipitav-vastik haiguse eelne tunne. Loodan, et ma nüüd enne jõule haigeks ei jää. S. ei ole veel korralikult terveks saanud. Loodetavasti ikkagi jõuludeks oleme terved.

Vot aga soovingi teile kena pühadeperioodi! Nautige ja hoidke üksteist! Kes soovib, siis minu like-lehel on ka viimane advendimäng läinud käima, seega saate sellest osa võtta www.facebook.com/RenateOfficial

Kuidas kulgeb

Minu kõige uuem laul “Jõulupuu” (KUULA SIIT!) on jõudnud Tre Raadios kümnendale ning Ring FM’is kaheksandale kohale!

Leidsin Interneti-avarustest ühe toreda video, kus tehakse minu loo saatel playbox-i, vaata SIIT!

IMG_4618Nonii katsun kõigest ajalises järjestuses rääkida. Kõigepealt viisin oma arvuti garantiisse ära. Pole seda veel tagasi saanud, aga parandus sai juba tehtud, nii et lähipäevil peaksin tagasi saama. Emaplaat vahetati välja. Õnneks mu vana läpakas on veel töökorras, aga nüüd, mil ma polnud seda tükk aega kasutanud, oli ikka päris naljakas tunne – ei mäletanudki, et ta mul nii aeglane oli. Alguses sain garantiist kirja tagasi, et nemad pole justkui ühtegi viga esimeste päevadega tuvastanud. Siis tuli korraks kerge ahastus peale, et kas nüüd siis ongi nii, et saan oma arvuti garantiist tagasi ja kodus jamad jätkuvad, aga garantiis keegi midagi teha ei saa? Õnneks jätkati jälgimist ning õige pea saadi probleemile jälile. Loodetavasti nüüd siis on kõik tõesti korras.

Tegin uusi klaverivideoid (vaata eelmistest postitustest). Olen hoolega oma advendimängudega majandanud, postitusi kirjutanud, auhindu kätte toimetanud. Ühe tavapärasest pikema käru-ringi tegin ka, nii umbes 12-14 kilomeetrit, täpselt ei teagi, kuna ei pannud tracker’it sisse, aga umbes nii ta peaks olema. Ehk siis nautisin ka veidike seda talve, mis meil on. Mulle iseenesest meeldib kui on selline parajalt külm (mitte liiga külm) talv, ei ole ligane-lägane ja taevas on täiesti selge, päike paistab, lumi sillerdab.

Eelmisel nädalal andsime välja minu uue loo “Jõulupuu”, mille kohta saate ka siit blogist eelmistest postitustest lugeda. Tegu on hooajalise looga, kuu aja pärast see enam “teemas” ei ole – sellepärast oligi väga tore juba esimestel päevadel saada erinevatest raadiotest ja inimestel tagasisidet.

Eelmisel nädalal käisime S.-iga esimest korda Kohilas võimlemises. Pean tõdema, et Spartas on koormus olnud intensiivsem, Kohilas oli selline pehmem tegutsemine, ent sellegi poolest järgmisel päeval kõhulihased andsid veidi tunda. Eks Kohilas muidugi ta ongi beebide/väikelaste tegevusring + võimlemine, ehk siis ta ei ole 100% suunatud trenni tegemisele. Samuti oleme käinud loovtundides ja laulutundides. Nendes asjades olen justkui selle enda rütmi leidnud ja kavatsen ka uuel aastal nendes käimist jätkata. Sel nädalal aga tegime/teeme väikse pausi, kuna jõudnud on kätte taas uus hambatrall ning sellega seoses on S. ka tõbine.

Mina sain üle pika aja käia ka ennast timmimas 😀 Käisin juuksuris ning esimest korda proovisin sellist asja nagu lash-lift ehk siis enda ripsmete koolutamist mingite rullide abil vms. Mu enda ripsmed on küll pikad, aga üsna jäigad ja allapoole, seega see lash-lift andis minu puhul tulemust küll, kuigi oleksin oodanud veidi suuremat effekti. Leppisime aga selles asjus juba kokku, et järgmisel korral kui tulen, hoiame neid rulle mul veel kauem peal. Siiski aga kui ripsmed ära värvida, siis on isegi tulemus paremini tuntav. Mul on kunagi korduvalt olnud ripsmepikendused, aga nüüd viimastel aastatel enam mitte. Mõtlesingi proovida, et ehk on võimalik mingi effekt saavutada ka veidi loomulikumal teel.

Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe moedisaineri stuudios, et laenutada talt mõned kleidid. Sellega on tegelikult ka üks paras ja veidi ka ebameeldiv lugu. Ei hakka nimesid nimetama, kuna ei taha nüüd kedagi mustata ka, aga lugu oli siis selline, et oli üsna pikalt juba kokku lepitud, et tulen hüppan ühe inimese stuudiost läbi ja haaran mõned kleidid kaasa. Läksin siis juba mõned nädalad varem kohale (olime kokku leppinud), helistasin ja siis tuli välja, et ma olin hoopiski valesse kohta läinud. Ehk siis kodulehel oli üleval vale aadress! No okei, ikka juhtub. Kahjuks aga ei saanud ma enam õigesse kohta minna, kuna tol naisel tulid kliendid peale ja tal poleks enam aega olnud. Siis üritasin järgmisel nädalal uuesti – esimesel päeval kohe kätte ei saanud, teisel sain ning siis öeldi mulle, et põhimõtteliselt ikka ei saa mulle kleite anda, kuna reedel on tal tulemas suur müük ja tal pole mõtet neid kleite ära anda, mida ta müügiks tahaks anda, juhul kui ma just ei sooviks mõnda osta. Õnneks ma suutsin end tol hetkel sellest mitte eriti närvi ajada, aga lihtsalt nii totter. Meil oli juba varasemalt kokku räägitud, et saab ja on korras ja siis kaks päeva enne filmimist hüpatakse alt ära. Kogu see suhtlemine oli ka lihtsalt selline ebameeldiv ja justkui “minus-süüd-tekitav”. Igatahes jättis kogu see asi mulle üsna ebameeldiva maigu suhu, aga mis seal ikka.

Olin siis aga seisus, et mis ma teen – mul on nüüd ja kohe vaja kuskilt saada kolm ilusat kleiti. Selles osas tuli mulle appi Perit Muuga, kes kohe abivalmilt andis mulle kolm väga ilusat kleiti. Olen talle südamest tänulik, kuna veidike kartsin, et kas üldse enam kuskilt omale sobiva riietuse saan. Kleidid mis sain, sobivad väga hästi mu visiooniga kokku, seega ehk see kogu krempel pidigi juhtuma sellepärast, et ma lõpuks jõuaks hoopis temani.

IMG_4673 IMG_4823Nende eelmiste lõikude sees mainisin siis korraks filmimist – neljapäeva õhtul sõitsin maale, sest reede varahommikul kell 7 hakati mulle meiki tegema ning kella kaheksaks suundusime edasi Albu Mõisa, kus meil toimus järgmise singli muusikavideo filmimine. Ehk siis praegu on juba paigas, et mis laulu järgmisena välja anname. Kuna “Jõulupuu” on selline hooajaline laul ja seda aastaringi esitada ja raadios mängida ei saa, siis olemegi otsustanud juba õige varsti anda välja uue loo ning seda siis seekord koos muusikavideoga. Filmimine kestis kaua, lõpetasime kell 8 õhtul. Kui keegi nüüd kohe tahab küsida, et kus laps seni oli :D, siis vastan, et laps oli praktiliselt terve aja minu kõrval koos mu ema või sõbrannaga ning mõndade kaadrite puhul, kus jäi peale ainult mu nägu või ülakeha, siis S. tatsas vahepeal mul jalgades ka või askeldas nurga taga (nt. vannitoa kabiinis) ja ma tegin lihtsalt näo nagu poleks mul keegi ees 😀 Eks kui videot näete, siis võite ise aimata, et kus mis kes.

IMG_4686 IMG_4687 IMG_4689Stuudios on olnud ka mõningad laulud tegemisel, millest varasemalt olen juttu teinud. Laul #KS, ehk siis laul mida hakkasime tegema kõige esimesena hetkel pooleli olevatest lauludest, sai end nüüd lõplikult purki, ehk siis tehtud sai lõplik master. See laul jääb nüüd “riiulile ootama”. Laul, millele muusikavideot filmime, kannab nimetust #TKO ning ka sellest sain kätte lõpliku versiooni ehk siis laul on täiesti valmis. Ehk siis kaks laulu on juba täiesti valmis ning ootamas oma õiget aega. Järgmine singel ongi plaanitud see sama #TKO.

Peale “Jõulupuu” valmimist ja välja andmist hakkasime vaikselt nokitsema edasi loo #SÕ kallal, millele umbes kuu tagasi käisin vokaale sisse salvestamas. See laul mulle endale väga-väga meeldib, kuna on mõnes mõttes veidike teistsugune laul. Ta ei ole küll stiililt midagi väga uut minu mõistes, aga pigem see, et kuidas ma seda laulu kirjutasin – lähenemine oli veidi teine ning sellepärast ta ka teistest minu lauludest minu silmis erineb. Suur osa laulust on tehtud, vaja on sisse salvestada veel taustavokaalid ja veidi nipet-näpet ja siis on põhimõtteliselt ka see laul valmis. Olen põnevil 😛

Mis mu plaanid edasi on? Järgmisel nädalal on juba jõulud ehk siis saab palju ringi sõita. Peale seda S.-i sünnipäev ja aastavahetus, nii et ega siin midagi väga mõelda polegi. Pühade tulekuga jääb kindlasti kogu muusika tegemise protsess väiksele pausile, aga eks jätkame jaanuarist alates ikka sama hooga. Sellel pühapäeval läheb käima ka viimane advendimäng ehk siis saab ka nendega ühele poole.

UUS LAUL “JÕULUPUU”

Mul on rõõm esitleda teile oma uut laulu “Jõulupuu”. Peale seda kui viimases postituses kirjutasin, et loodan lähiajal selle loo välja anda, läks laulu edasi timmimisega nii kiiresti ja sujuvalt, et saime loo oodatust varem valmis ning nüüd on see Youtube’is ning saadetud laiali raadiotele.

Kirjutasin selle loo vist kaks aastat tagasi (kui mitte kolm, aga pigem kaks) suvel. Enda mäletamist mööda ma kirjutasin isegi oma blogis tol ajal sellest. Keset suve tuli mulle mingil põhjusel suur jõuluootus sisse ning see ajendas mind kirjutama. Tol ajal kirjutasin ma mõned pühademeeleolulised lood veel, seega tulevikus on ehk võimalik teil ka neid kuulda. Tahtsin tegelikult seda laulu hakata tegema juba eelmisel aastal (mainisin ka ühes intervjuus, et 2015. aastal tahan välja anda oma esimese jõululoo), aga ju ei pidanud see tol hetkel siis sündima. Tulid kogu aeg muud tegemised peale ja ilmselt ei olnud seda päris õiget tunnet ka veel peal. Sel aastal sai see aga kätte võetud ja tegelikult sai see laul stuudios valmis umbes 1,5 kuuga, mis ühe laulu kohta on minu mõistes üsna kiiresti – tavaliselt läheb ikka kauem.

Laulust endast… Nagu kipub mul olema, siis veidi on ka armastuslaulu sinna sisse poogitud, aga peamine idee oli mul kirja panna esimesed asjad, mis mul jõuludele mõeldes kangastuvad. Laulu produtseeris tegi Lenny LaVida ehk siis produtsent, kellega suur enamus minu laule saab tehtud. Taustavokaalid laulis imelise häälega Lisanna Männilaan. Pildid, millega väga rahule jäin, klõpsis Fotoraat. Pildistamiskohaks sai minu vana kooli hoone ehk Albu Põhikool (Albu mõis), kleidi sain selga Iris Janvier’ilt, meigi ja soengu tegi Elerin Luuk ning video tegi valmis Kevin Saks. Salvestatud Tre Music stuudios november-detsember 2016. Loodan, et teile laul meeldib ja soovin teile kaunist pühadeaega!

renate_jõulupuu_n2