“Täiskuuööl” on teist nädalat püsinud kenasti edetabelis, kuid jätkuvalt on vaja Sinu abi, et laul ka järgmisel nädalal tabelis püsiks.
Palun anna oma hääl laulule siin: http://etv2.err.ee/l/kultuur/eesti_top_7
PS! Peale refreshi saab uuesti hääletada!
Suur aitäh!
Kuula ka loo remixi SIIT!
Siin ta lõpuks on, minu uus laul koos muusikavideoga!
Osta laul iTunes’ist: http://tinyurl.com/hk2x5ml
Video meisterdas Megapiksel Stuudio ning esimest korda sain kogemuse mitte-eestlasest režisööriga, kes oli kohale lennanud otse Hollandist!
Filmisime seda detsembri alguses minu kodukohas. Päev algas kaunis Albu Mõisas, kus paikeb ka põhikool. Samal ajal kui meie filmisime olid vaheldumisi tunnid/vahetunnid. Kuna üks valgus ei mahtunud ruumi ära, oli vaja see tõsta ustest välja teisse ruumi. See tähendas seda, et kui vahetund algas, kogunes suur hulk inimesi prožektori taha piiluma, mis me seal ka teeme 😀 Kõige suurem filmimine leidis aset Jäägri Villas, mis asub mõisale väga lähedal. Seal filmisime kuni õhtuni välja ja tulemus tuli selline nagu te ülalt videost näete.
Fotod: Niels Gramsen / Kleidid: Perit Muuga / MUAH: Elerin Luuk / @Albu Mõis ja Jäägri Villa 2016
Veidike laulust endast ka. Mul see mäluke veab juba vaikselt alt, seega ma pole kindel, kas ma kirjutasin selle laulu 2013. aasta suve lõpus või 2014, sest kõige esimese demo olen ma ära kustutanud ja jätnud alles selle kõige “viisakama” ning selle järgi ma õiget kuupäeva teada ei saa. Ma kipun arvama, et see oli 2013. aasta, sest mul oli alguses plaan panna see ka oma eelmisele albumile “Teekond Hingeni” ja me hakkasime seda isegi stuudios tegema, aga tol hetkel oli produktsioon midagi hoopis teistsugust ning otsustasin loo “sinna paika” jätta, kuna ta polnud päris see, kuidas ma teda ette kujutasin. Nii ta istus mul sahtlis tükk aega. Mõtlesin aga selle loo peale aeg-ajalt ikka jälle. Otsustasin, et selle loo pean tegema koos päris bändiga, ei ühtegi “feik-instrumenti” (muidugi kui nüüd päris täpne olla, siis mõned üksikud viiulid ja helinüansid olid hiljem küll arvutiga juurde tehtud, aga saite vast aru, mida ma öelda tahtsin 😀 ). Lõpuks peale seda kui olin salvestanud laulu “See Maa” koos Tomi Rahulaga, ehk siis tema arranžeeris loo, teadsin, et umbes taoline kõla võiks olla ka sellel lool. Taaskord pöördusin tema poole ja umbes kuu ajaga sai see laul ka tehtud. Selle loo tarbeks käisin esimest korda ka väljaspool Tre stuudiot salvestamas, täpsemalt Sinusoid stuudios.
Laulu sõnum on mõnes mõttes minu jaoks päris diip ja ma ei hakka seda siin üksipulgi lahti seletama, aga mõte on selles, et on “hea aeg” ja on “halb aeg”. “Halb aeg” on siis, kui on täiskuu. Ja igakord kui on täiskuu, otsustab peategelane, et ta lihtsalt peitub ja nö. kannatab selle aja ära, sest peale “halba aega” tuleb alati “hea aeg”, mis varjutab kogu selle halva aja. Peategelena otsustab just nimelt nende heade aegade nimel ikkagi vastu pidada ja kõik jätta nii nagu on. Ei maksa nüüd paralleele minu eluga otsida 😀 Emotsiooni, mille pealt selle loo kirjutasin, ning mõned mõtted/tunded, olen tõesti võtnud ka päriselust, aga nagu ta kipub olema, siis teinekord tuleb laulule üht-teist “juurde luuletada”, et mingi arvestatav lugu sellest välja kasvaks. Ehk siis laul on küll kurb, aga mõnes mõttes lootust andev. Usutakse seda “tunneli lõpus paistab valgus” kujundit. Ma loodan, et just nimelt seda valguskiirt ja lootuse tunnet annab see laul ka edasi ja aitab mõnda inimest, et minna edasi.
Sõnu näed peale hüpet:
Minu kõige uuem laul “Jõulupuu” (KUULA SIIT!) on jõudnud Tre Raadios kümnendale ning Ring FM’is kaheksandale kohale!
Leidsin Interneti-avarustest ühe toreda video, kus tehakse minu loo saatel playbox-i, vaata SIIT!
Nonii katsun kõigest ajalises järjestuses rääkida. Kõigepealt viisin oma arvuti garantiisse ära. Pole seda veel tagasi saanud, aga parandus sai juba tehtud, nii et lähipäevil peaksin tagasi saama. Emaplaat vahetati välja. Õnneks mu vana läpakas on veel töökorras, aga nüüd, mil ma polnud seda tükk aega kasutanud, oli ikka päris naljakas tunne – ei mäletanudki, et ta mul nii aeglane oli. Alguses sain garantiist kirja tagasi, et nemad pole justkui ühtegi viga esimeste päevadega tuvastanud. Siis tuli korraks kerge ahastus peale, et kas nüüd siis ongi nii, et saan oma arvuti garantiist tagasi ja kodus jamad jätkuvad, aga garantiis keegi midagi teha ei saa? Õnneks jätkati jälgimist ning õige pea saadi probleemile jälile. Loodetavasti nüüd siis on kõik tõesti korras.
Tegin uusi klaverivideoid (vaata eelmistest postitustest). Olen hoolega oma advendimängudega majandanud, postitusi kirjutanud, auhindu kätte toimetanud. Ühe tavapärasest pikema käru-ringi tegin ka, nii umbes 12-14 kilomeetrit, täpselt ei teagi, kuna ei pannud tracker’it sisse, aga umbes nii ta peaks olema. Ehk siis nautisin ka veidike seda talve, mis meil on. Mulle iseenesest meeldib kui on selline parajalt külm (mitte liiga külm) talv, ei ole ligane-lägane ja taevas on täiesti selge, päike paistab, lumi sillerdab.
Eelmisel nädalal andsime välja minu uue loo “Jõulupuu”, mille kohta saate ka siit blogist eelmistest postitustest lugeda. Tegu on hooajalise looga, kuu aja pärast see enam “teemas” ei ole – sellepärast oligi väga tore juba esimestel päevadel saada erinevatest raadiotest ja inimestel tagasisidet.
Eelmisel nädalal käisime S.-iga esimest korda Kohilas võimlemises. Pean tõdema, et Spartas on koormus olnud intensiivsem, Kohilas oli selline pehmem tegutsemine, ent sellegi poolest järgmisel päeval kõhulihased andsid veidi tunda. Eks Kohilas muidugi ta ongi beebide/väikelaste tegevusring + võimlemine, ehk siis ta ei ole 100% suunatud trenni tegemisele. Samuti oleme käinud loovtundides ja laulutundides. Nendes asjades olen justkui selle enda rütmi leidnud ja kavatsen ka uuel aastal nendes käimist jätkata. Sel nädalal aga tegime/teeme väikse pausi, kuna jõudnud on kätte taas uus hambatrall ning sellega seoses on S. ka tõbine.
Mina sain üle pika aja käia ka ennast timmimas 😀 Käisin juuksuris ning esimest korda proovisin sellist asja nagu lash-lift ehk siis enda ripsmete koolutamist mingite rullide abil vms. Mu enda ripsmed on küll pikad, aga üsna jäigad ja allapoole, seega see lash-lift andis minu puhul tulemust küll, kuigi oleksin oodanud veidi suuremat effekti. Leppisime aga selles asjus juba kokku, et järgmisel korral kui tulen, hoiame neid rulle mul veel kauem peal. Siiski aga kui ripsmed ära värvida, siis on isegi tulemus paremini tuntav. Mul on kunagi korduvalt olnud ripsmepikendused, aga nüüd viimastel aastatel enam mitte. Mõtlesingi proovida, et ehk on võimalik mingi effekt saavutada ka veidi loomulikumal teel.
Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe moedisaineri stuudios, et laenutada talt mõned kleidid. Sellega on tegelikult ka üks paras ja veidi ka ebameeldiv lugu. Ei hakka nimesid nimetama, kuna ei taha nüüd kedagi mustata ka, aga lugu oli siis selline, et oli üsna pikalt juba kokku lepitud, et tulen hüppan ühe inimese stuudiost läbi ja haaran mõned kleidid kaasa. Läksin siis juba mõned nädalad varem kohale (olime kokku leppinud), helistasin ja siis tuli välja, et ma olin hoopiski valesse kohta läinud. Ehk siis kodulehel oli üleval vale aadress! No okei, ikka juhtub. Kahjuks aga ei saanud ma enam õigesse kohta minna, kuna tol naisel tulid kliendid peale ja tal poleks enam aega olnud. Siis üritasin järgmisel nädalal uuesti – esimesel päeval kohe kätte ei saanud, teisel sain ning siis öeldi mulle, et põhimõtteliselt ikka ei saa mulle kleite anda, kuna reedel on tal tulemas suur müük ja tal pole mõtet neid kleite ära anda, mida ta müügiks tahaks anda, juhul kui ma just ei sooviks mõnda osta. Õnneks ma suutsin end tol hetkel sellest mitte eriti närvi ajada, aga lihtsalt nii totter. Meil oli juba varasemalt kokku räägitud, et saab ja on korras ja siis kaks päeva enne filmimist hüpatakse alt ära. Kogu see suhtlemine oli ka lihtsalt selline ebameeldiv ja justkui “minus-süüd-tekitav”. Igatahes jättis kogu see asi mulle üsna ebameeldiva maigu suhu, aga mis seal ikka.
Olin siis aga seisus, et mis ma teen – mul on nüüd ja kohe vaja kuskilt saada kolm ilusat kleiti. Selles osas tuli mulle appi Perit Muuga, kes kohe abivalmilt andis mulle kolm väga ilusat kleiti. Olen talle südamest tänulik, kuna veidike kartsin, et kas üldse enam kuskilt omale sobiva riietuse saan. Kleidid mis sain, sobivad väga hästi mu visiooniga kokku, seega ehk see kogu krempel pidigi juhtuma sellepärast, et ma lõpuks jõuaks hoopis temani.
Nende eelmiste lõikude sees mainisin siis korraks filmimist – neljapäeva õhtul sõitsin maale, sest reede varahommikul kell 7 hakati mulle meiki tegema ning kella kaheksaks suundusime edasi Albu Mõisa, kus meil toimus järgmise singli muusikavideo filmimine. Ehk siis praegu on juba paigas, et mis laulu järgmisena välja anname. Kuna “Jõulupuu” on selline hooajaline laul ja seda aastaringi esitada ja raadios mängida ei saa, siis olemegi otsustanud juba õige varsti anda välja uue loo ning seda siis seekord koos muusikavideoga. Filmimine kestis kaua, lõpetasime kell 8 õhtul. Kui keegi nüüd kohe tahab küsida, et kus laps seni oli :D, siis vastan, et laps oli praktiliselt terve aja minu kõrval koos mu ema või sõbrannaga ning mõndade kaadrite puhul, kus jäi peale ainult mu nägu või ülakeha, siis S. tatsas vahepeal mul jalgades ka või askeldas nurga taga (nt. vannitoa kabiinis) ja ma tegin lihtsalt näo nagu poleks mul keegi ees 😀 Eks kui videot näete, siis võite ise aimata, et kus mis kes.
Stuudios on olnud ka mõningad laulud tegemisel, millest varasemalt olen juttu teinud. Laul #KS, ehk siis laul mida hakkasime tegema kõige esimesena hetkel pooleli olevatest lauludest, sai end nüüd lõplikult purki, ehk siis tehtud sai lõplik master. See laul jääb nüüd “riiulile ootama”. Laul, millele muusikavideot filmime, kannab nimetust #TKO ning ka sellest sain kätte lõpliku versiooni ehk siis laul on täiesti valmis. Ehk siis kaks laulu on juba täiesti valmis ning ootamas oma õiget aega. Järgmine singel ongi plaanitud see sama #TKO.
Peale “Jõulupuu” valmimist ja välja andmist hakkasime vaikselt nokitsema edasi loo #SÕ kallal, millele umbes kuu tagasi käisin vokaale sisse salvestamas. See laul mulle endale väga-väga meeldib, kuna on mõnes mõttes veidike teistsugune laul. Ta ei ole küll stiililt midagi väga uut minu mõistes, aga pigem see, et kuidas ma seda laulu kirjutasin – lähenemine oli veidi teine ning sellepärast ta ka teistest minu lauludest minu silmis erineb. Suur osa laulust on tehtud, vaja on sisse salvestada veel taustavokaalid ja veidi nipet-näpet ja siis on põhimõtteliselt ka see laul valmis. Olen põnevil 😛
Mis mu plaanid edasi on? Järgmisel nädalal on juba jõulud ehk siis saab palju ringi sõita. Peale seda S.-i sünnipäev ja aastavahetus, nii et ega siin midagi väga mõelda polegi. Pühade tulekuga jääb kindlasti kogu muusika tegemise protsess väiksele pausile, aga eks jätkame jaanuarist alates ikka sama hooga. Sellel pühapäeval läheb käima ka viimane advendimäng ehk siis saab ka nendega ühele poole.
Eelmine nädal möödus taas märkamatult. Näiteks käisin kosmeetikus ja emaga Ülemistel šhoppamas ehk eesmärk oli saada S.-ile mõned riided ning endale talvesaapad ja -jope, aga endale sain ainult saapad ja veidi pudi-padi. Ei mäletagi, millal viimati nii Ülemistel käisime ja endale üllatuseks olime seal kauem kui ealeski varem ja pisike S. pidas üllatavalt kenasti vastu. Poodlesime peaaegu 5 tundi ning sealt läksime otse edasi maale, vanematekoju. Jalad olid õhtul nii haiged ja peal suur väsimus. Pühapäeva ennelõunal pidasime maal isadepäeva ning siis sõitsin tagasi enda koju, kus pidasime samuti isadepäeva.
Vahepeal katsusin/katsun ikka järelevaatamisest saateid ka vaadata, kuna häid asju tuleb päris palju, aga üsna tavaline on see, et ma olen nädala võrra kõigest maas, mida telekast näeb, aga vahepeal nihkub see vahe isegi veel suuremaks, sest pole aega telekat vaadata.
Lisaks tegin klaverivideoid, mida eelmisest postitusest näha saate ja vaatasin jälle üle tüki aja üle oma heliklippe/sõnu, mida mul oli mööda arvutit kogunenud sajasse erinevasse kausta. Seega üritasingi mingit paremat süsteemi luua, et ülevaade parem oleks ja enam-vähem see ka õnnestus. Ma ei mäletanudki, et mul kaustas 2010-2013 nii palju laule kirjutatud oli. Tol ajal ma kirjutasin ikka suht mõtlematult 😀 Nüüd olen alles natukene nagu mõtlema ka hakanud ja võib-olla on see ka põhjuseks, miks ma võrreldes selle ajaga vähem kirjutan. Ma ei taha nüüd muidugi vale muljet jätta – ma kirjutan praegu ka üsna normaalses koguses laule/lühemaid viisijuppe/ainult sõnu, aga tol ajal ma kirjutasingi reaalselt iga päev mitu laulu valmis. Tagasi tulles mu varude juurde… päris palju asju sai ka ära kustutatud. Mõnda heliklippi kuulasin ja ma ei saanud isegi aru, mida ma üritasin edasi anda oma klimberdustega #ohsedaaege. Igatahes mõned vanemad heliklipid sain ka omale kõrvale tõstetud, sest oli isegi väärt kraami.
Eelmises postituses mainisin, et kirjutasin ühe bändi uuele loole sõnad. Igatahes see laul on nüüd juba välja ja kuulata saate seda SIIT! Eelmisel nädalal kirjutasin ühele bändile veel ühed sõnad ning vaatasin ka enda laule üle, osades lauludes sai üht-teist muudetud ning tegelesin ka uue loomingu loomisega. Mul on hea meel, et see minu “teistele-artistidele-kirjutamine” saab ka vaikselt hoogu juurde. Uuel aastal on kindlasti veel tulemas teistele kirjutatud laule välja.
Eelmine nädal tegin taaskord ühe ebameeldiva asja ära. Tõstin UUESTI kogu oma mandi varukettale, sest ma ütlen, et mina ja tehnika ei käi kokku. Irooniliselt kombel aga mulle tehnika meeldib ja ei saaks öelda, et ma sellest väga kauge inimene olen, ent siiski… Juba esimesest päevast peale hakkas mu läpakas igasuguseid vigureid tegema, aga kuna ma olin siis nii vaimustuses oma uuest arvutist, ei lasknud ma sellel end häirida, aga nüüd ajab ikka närvi küll, kui suvalisel hetkel jälle ekraan mustaks läheb ja mitte miski enam ei aita. Eriti tore on see siis, kui mõni dokument parasjagu pooleli on ning hiljem pole võimalik taastada ka. Igatahes tegin arvutile tehaseseadmete taastamise ja nüüd jälgingi pingsalt, et kas hakkab nüüd ka vigurit tegema. Ma pole sellest taastamisest alates väga palju arvutis veel olnud, seega praegu on veel vara öelda. Palju asju saab tehtud ju mobiiliga. Eks ole siis igatahes näha, kas pean garantiisse ikkagi viima või mitte. Natukene ajab tigedaks ka, sest ikka peab mingi jama olema. Ma ostan poest mitte kõige odavama läpaka ja ikkagi ei saa ma sealt sellist kvaliteeti nagu ma ootan ja ma pean hullult võimlema hakkama selle nimel, et kõik oleks hea ja korras. Õhh… Sain nüüd välja elatud end 😀 Igatahes ilmselt varsti olen mõnda aega ilma läpakata ja eks siis ole näha, kuidas sellel ajal toimetatud saan.
Esmaspäeval käisin stuudios. Laulsin laulule #KS kõige-kõige viimase taustavokaali sisse ning hakkasin sisse laulma ühe täiesti uue loo vokaale, paneme sellele praegu nimeks #SÕ. Kui ma produtsendile selle loo demo saatsin, siis tuli juba üllatavalt kiiresti esimene demo ning sealt alates olen ikka veel uuemaid demosid saanud kuulata ning ilma pikema mõtlemiseta käisin esmaspäeval vokaale salvestamas. Ehk siis nüüd on peaaegu valmis lood #KS ja #TKO ning uuena tegemisel #SÕ.
#SÕ on selline tore suvine laul, kirjutasin selle umbes kuu aega tagasi ja see oli üks sellistest lauludest, mis ei sündinud kohe selliseks nagu ta praegu on, vaid alguses olid seal hoopis teised salmid ja pre-refrään. Kirjutasin siis uue pre, kuna tundus, et vana pole nii hea ning hiljem kirjutasin ka uued salmid ning alles siis olin looga rahul. Hetkel siis igatahes on kõige aktiivsem töö stuudios selle loo kallal. #TKO ootab endale veel mõningaid üksikuid parandusi ning siis on ka see laul valmis. #KS-il on vaja nüüd see viimane sisse salvestatud vokaaliidee paika panna ja siis võib selle laulu ka lõppenuks lugeda. Ehk siis põhimõtteliselt järgmise singli asjus saab nüüd mõtelda ja kaaluda, et milline laul välja anda.
Eile käisime Kohilas loome-/tegevustunnis. Ma isegi ei tea, kuidas on kõige õigem nimetada, aga ilmselt saavad kõik aru, mida ma mõtlen.
Eelmisel nädalal kuulutati välja ka Eesti Laulu poolfinalistid. Oleks soovinud, et oleks olnud rohkem eestikeelset muusikast, ent samas minule, kui fännile, tundub 2017. aasta võistlus väga põnev tulema, sest palju häid/huvitavaid artiste on tol aastal osalemas, võib isegi öelda, et pinevus on suurem kui eelmisel aastal, seega ootused on laes ja loodetavasti tuleb palju häid laule (mida siis ära klaverdada 😀 … ja niisama muidugi nautida ka).
Kirjutan siis varsti jälle. Eks ole näha, mis mul sellest läpaka-jandist saab. Loodetavasti laabub kõik ruttu ja edukalt.
Esmaspäeval, 31.10, pidime minema S.-iga ema ja lapse treeningusse, aga S. jäi teel sinna autos nii sügavalt magama, et ei raatsinud mina teda üles äratada. Seega trenn jäi seekord ära. Peale lõunat käisime stuudios, kus laulsin laulule #KS veel viimaseid back-vokaale sisse. Kodus olen saanud nüüd sellest loost üha värskemaid demosid ka kuulata ja laul ongi nüüd juba üsna valmis, veel üks taustavokaali idee tuli mul, mille jaoks vaja veel korra stuudiosse minna, aga muidu võib juba öelda, et peaaegu purgis!
Teisipäev, 1. november. Ongi juba käes november! Varsti on jõuluuud! Olime üldiselt kodused. Lõunal käisime Kohilas ema ja lapse loome-tegevustunnis esimest korda. See mulle täitsa meeldis ja plaan kindlasti veel minna. Kuna mul on detsembris plaanis üks põnev pikem projekt käima lükata oma like-lehel, siis sai õhtul selle ettevalmistustega omajagu tegeletud. Täpsemalt hetkel veel kahjuks rääkida ei saa.
Kolmapäevaks oli juba päris suur unevõlg tekkinud. Vahepeal keerati ju kella ja see keeras kogu päevakava sassi ja nihkesse. S. ju ei tea, et kella keerati ja et peaks nüüd hiljem magama minema ja hiljem ärkama 😀 Nii et äratused olid selle nädala jooksul üsna varajased ja terve päev olin üsna uimane. Õhtul olin aga tubli ja tegin kaks klaverdust, mille leiate siit blogist kui kerite mõned postitused alla poole. Lõunal pidime tegema ka akustilise esinemise proovi, aga viimasel hetkel jäi see ära. Ehk õnnestub siis uuel nädalal.
Neljapäeval käisime ühes teises loometunnis, ka Kohilas. Täpsemalt oli see konkreetselt laulu- ja tegevustund. Nüüd on käidud nii paljudes ja mitmetes, et sain nüüd veidi mõtelda, et mis sõelale jätta, kuna kõikides käia ei jõua ja ei ole mõistlik. Tegelikult kui nüüd täpne olla, siis nädala lõpuks tegin ka otsuse ära. Ilmselt hakkan kõikides asjades käima pigem Kohilas. Esmaspäeviti on Kohilas ka enam-vähem samasugune trenn nagu ma Tallinnas Spartas olen käinud (Kohilas ma pole aga veel käinud, naised sauna taga rääkisid), seega kui mõnikord vaja esmaspäeviti Tallinnas olla, siis trenni saan minna Spartasse, aga muidu saan käia Kohilas. Neljapäeviti on aga selline lugu, et samal ajal on tund nii Orus kui Kohilas. Valisin Kohila sellepärast, et Orus on siduv leping ning iga kuu üks kindel tasu, aga kuna mul eluke on nii nagu ta on – ei ole iga nädal igal päeval samad tegevused ja käimised ja teinekord vaja kuhugi sõita, siis ilmselt hakkaksin ma üsna tihti sealt puuduma ja siis ma ei näe mõtet maksta iga kuu kuutasu selle eest, kui ma isegi pooltel kordadel kohal ei käi. Pikk jutt, aga saite vast aru. Muidu oli seal väga tore ja seal käivad inimesed, kes elavad mulle lähemal kui Kohila “omad”, aga kahjuks see kuutasu/lepingu asi sai saatuslikuks. Kohilas on muidugi ka tore, nii et sellepärast ma nüüd nukker ka ei ole. Õhtul tegin ühe klaverduse ja asjatasin meilide/muusikaga. Üsna ruttu väsisin ära, sest unevõlg endiselt kuklas, seega läksin veidi varem magama tol päeval.
Reedel käisime S.-iga igakuises kontrollis arsti juures ehk kaalumas/mõõtmas/ennast näitamas. Pärast väisasime ka korraks ühte sünnipäeva ja nii kiiresti see päev läinud oligi. Tegelesin veel muusikaga, meilidega.
Laupäeval ja pühapäeval olime kodused. Pühapäeva õhtul jäi S. nii vara magama, et ma ei osanud kohe oma ajaga midagi ette võtta. Tegin veel ühe klaverduse. Eestikeelseid laule oleks nii palju ära teha, aga ma tahaks just teha ka mõnda välishitti, sest olgem ausad, enamus mu Youtube’i kanali fännidest on välismaalased ja ma ei taha nüüd neile pettumust ka valmistada, aga ei ole nagu üldse selliseid uusi/lahedaid laule, mida tahaks ära kaverdada #esimesemaailmaprobleemid. Aastatega olen hakanud vähem välismaa-hetke-moodsat muusikat ka kuulama ning eelistan pigem eestikeelset muusikat või vanu laule/artiste. Kui kellelgi on mõnda head soovitust, siis kirjutage mulle kuhugi. Olgugi, et ma olen nende laulude suhtes väga valiv, siis ikkagi kindlasti kuulan ma teie soovituse ära ja kui kõik sobib, siis teen loo ära. Nii et aidake mind!
Täna oli akustilise esinemise proov. Oleme nüüd seal maal, et veel umbes seitse laulu on vaja läbi töötada (ehk siis järgmisel korral) ning siis vaja hakata kõiki neid kordama. Seekord läks kuidagi väga sujuvalt ja kiirelt see proov. Kes siis alles on sattunud mu blogi lugema, siis mul pole kunagi sellist “ametlikku” akustilise esinemise koosseisu olnud ning hetkel töötamegi selle kallal, et varsti saaksin nii esinema hakata ja kava on mul muidu kokku pandud, aga nüüd tuleb proove teha ja need lood pillidele arranžeerida.
Muidu, ka laul #TKO on enam-vähem valmis. Veidike on seal veel pusimist. Lisaks saate ilmselt varsti kuulda ka minu esimest laulu, mis on kirjutatud kellelegi teisele (ehk siis viis + sõnad). Tegelikult kui täpne olla, siis antud kellelegi teisele, sest selle laulu kirjutasin ma kunagi ammu endale ja see jäi sahtli põhja ja kui tekkis siis olukord, kus sai ühele teisele artistile loomingut kirjutada, siis otsustasin selle loo sahtli põhjast üles kaevata ning sellele veidi värskendust anda. Seega minu jaoks uus ja põnev ettevõtmine, pole varem nii teinud.
Ning samuti jäi sellesse nädalasse ka teine koostöö. Kirjutasin ühe ansambli uuele loole sõnad. Ma veel ei tea, kas laul tuleb välja ka singlina või läheb lihtsalt albumi peale, aga eks hoian teid kursis! Nii et minu esimesed koostööd oma loomingu teistele pakkumise osas on tehtud! Tõsi küll, kunagi ammu, aastaid tagasi, olen veel sõnu teistele kirjutanud ja ka paari laulu pakkunud, aga nende tegemised stuudios on jäänud soiku. Seekord sai juba tegeletud reaalsete projektidega, mis ka ellu said viidud. Põnev-põnev.
Muidu oli too nädal sellepärast veidike raskem, et just see kella keeramine lõi varasema rütmi veidi sassi. Nädala lõpu poole aga hakkas rütm jälle taastuma ning tuli ka energiat rohkem juurde ning nüüd juba käes uus nädal!
Muidu aga on mult juba päris palju küsitud, et millal uut laulu saab? Ja sellele saan vastata täpselt nii, et mõlemad lood, mis meil hetkel stuudios on tegemisel, on üsna valmis (nagu ka mu tänasest eelnevast jutust välja tuleb), aga teha on veel nipet-näpet, nii et ilmselt ei lähe enam kaua aega. Viimane laul sai juba tükk aega tagasi välja antud, juulikuus. Usun, et uus laul jääb selle aastanumbri sisse küll.
Taas üks nädal möödas. Taas on see möödunud kiirelt, aga olen rahul sellega, et iga päev saab ikka miskit olulist tehtud ka. Ootamatult tuli esimene lumi maha, mis küll ruttu ära sulas, aga vähemalt ots on sellega lahti tehtud. Minul tuli kohe selline tunne peale nagu homme oleksid jõulud ning sellega seoses tuli sisse nii suur jõuluootus. Tahaks juba kuuse tuppa tuua ja esimest korda saame sel aastal tähistada jõule oma väikse perega, ootan juba nii-nii väga.
Sel nädalal käisin stuudios salvestamas ühele uuele loole (#TKO) vokaale. Kui muidu olen juba ligi 7 aastat salvestanud laule Tre stuudios, siis esimest korda salvestasin ma vokaale hoopis ühes teises stuudios. See oli päris huvitav ettevõtmine, sest ikka on ju põnev näha, et kuidas mujal tegutsetakse ning samuti kuidas teise produtsendiga salvestusprotsess välja näeb. Läks üllatavalt kähku ja kuulsin ka esimest tulemust. See laul on selline nö. bändikas ja rahulikum ehk siis midagi teistsugust võrreldes minu tavapärase loominguga.
Vaikselt mõlgutan mõtteid ka selles suunas, et mida järgmisena hakata stuudios tegema… kuid eks sinna ole veel aega, aga see on minu puhul paratamatus – kui laul hakkab juba enam-vähem valmis saama, siis vägisi kisuvad pähe juba järgmise loo mõtted. Mulle lihtsalt meeldib näha, kuidas midagi, mille ma ise olen nullist loonud, saab omale stuudios uue kuue ja hakkab justkui elama.
Muidu oleme sel nädalal valdavalt kodus olnud, aga kodus on saadud palju asju ära teha – olen hoolega õunu, jõhvikaid, ürte kuivatanud, et talvel oleks hea võtta (kuigi pooled õunad on juba praegu otsas), olen kirjutanud uut loomingut, olen lugenud, veidi ka niisama teleka ees vedelenud ning blogiga on ka omajagu tegemist olnud – tegin üle pika aja mõned uued moenurga postitused ning tegin ka oma esimese nö. reklaampostituse, kui seda üldse niiviisi võib nimetada, sest kirja läks puhtalt aus ja minu arvamus. Lisaks on veel mõned koostööd tulemas, seega jah, blogi on sel nädalal saanud rohkem tähelepanu kui varem.
Kõrvalt vaadates võib tunduda küll, et mis see blogipostituse kirjutamine siis ära ei ole, aga see ilmselt oleneb ka inimesest. Mõni kirjutabki 10 minutiga postituse valmis ja kõik. Ühte lihtsat postitust võin mina aga kirjutada juba tund aega – loen läbi, tuleb meelde veel midagi lisada, teinekord tuleb linke ning pilte otsida ja vajadusel blogi jaoks sobivaks lõigata vms. Siis loed jälle läbi, jälle täiendad, loed jälle, parandad vigu ja nii uuesti ja uuesti. Vähemalt see minu puhul üldiselt nii käib ja sellele vaatamata jääb ikka vigu sisse. Nii et päris möödaminnes need postitused ei sünni. Kui tegu ka näiteks moepostitustega, siis on veel pikem tegemine sobivad pildid leida, alla tõmmata ja kollaažiks teha ning siis need õigele lehele linkida. Ei taha päris suvalisi, iseend külmaks jätvaid pilte ka üles ju laadida – natukene taustainfoks.
Lisaks olen veidi üritanud kätt harjutada meigi maailmas. Nimelt ma tunnen, et ma lihtsalt üldse ei oska ennast mökerdada ja olen üritanud mingeid elementaarseid teadmisi koguda ja neid teadmisi rakendada. Lavameigi teen ju enne esinemist ise ja tahaks ikka normaalne välja ka näha 😀 Seega tuleb see kindlasti igati kasuks, aga õppida selles vallas oleks palju-palju, ma praegu üritan lihtsalt tõesti mingid elementaarsed tõed omale selgeks teha, aga samamoodi nagu tavalise joonistamisega, pole mul ka näo joonistamise peale annet 😀 :'(
Praegu on ka Halloweeni aeg. Pean tõdema, et minust on see vist täielikult mööda läinud. Muidugi tore on, et inimesed mingi eesmärgi nimel pingutavad ja end ära kostümeerivad ja grimmi teevad, aga ilmselt ma ise olen rohkem mardi- ja kadripäeva inimene 😀 Kurb on aga näha, et need Eesti juurtega tähtpäevad hakkavad nagu vaikselt ära kaduma. Mina kuulun nende õnnelike hulka, kes lapsena sai marti ja katri joosta nii, et terve külatee oli teisi lapsi täis, nüüd aga juba näiteks minu lapsepõlvekodu näitel on viimastel aastatel seda jooksmist aina vähemaks jäänud.
Eile sai pisike S. juba kümne kuu vanuseks! No täiesti uskumatu. Uskumatu-uskumatu. Viimase kuu aja jooksul on tal nii palju erinevaid skill’e juurde tulnud – seda on nii põnev jälgida.
Uuel nädalal on tulemas rohkem igasugu tegemisi, eks siis jälle varsti kirjutan 🙂
PS! Kes pole veel jõudnud jälgida, siis minu Facebook’is käib veel kuni neljapäevani Yummikommide mäng, seega mine võta kindlasti osta, sest need kommid on võitmist väärt! Vaata lähemalt SIIT!
Viimastel päevadel on jälle palju huvitavat saanud teha.
Kolmapäeval, 12. oktoobril, käisin esimest korda ema-lapse kinopäeval uues Mustamäe keskuses. Olgugi, et pea pool filmi läks minu jaoks “kaotsi”, siis oli see hea võimalus saada kokku sõbrannaga ning teha midagi toredat. Lastel oli istmete ees ning täitsa ekraani ees maas palju vaba ruumi, kus sai mängida ning kohale oli toodud ka mänguasju. Lisaks oli enne seansi algust erinevate toodete tutvustused ning sai endalegi nii mõnegi kinkekoti kaasa haaratud. Ära kunagi mine kinno näljasena, ma kahmasin lihtsalt kõiiikee endale söömiseks ja mis seal salata, kõik ei olnud ka just väga tervislik. Siiski tekitas see nii mõnusa sellise snäkk-ja-film tunde. Peale kino käisin uuesti söömas, seekord siis juba normaalset toidukorda ja vaatasin veel veidi poodides ringi ning siis juba tagasi koju – pool päeva oli läinud nagu niuhti. Lisainfot selle ema-lapse kinopäeva kohta leiad SIIT! Tean, et seda korraldatakse ka Coca-Cola Plazas, aga hetkel meie käisime Apollo kinos. Igatahes kiidan ja loodetavasti saab varsti sinna uuesti minna.
Neljapäeval, 13. oktoobril toimus minu kodu lähedal kuni kolme aastaste laste loometund. Läksime sinna esimest korda ning see ka meeldis. Tund algas lauluringiga, seejärel meisterdamine (ehk siis mina meisterdasin 😀 ) ning peale seda mängunurk. Sai suheldud teiste emadega ning praegu kui S. veel on väike ja ei oska asju kaasa teha, siis on see samuti hea võimalus lapsega välja minna ja midagi koos teha. Kuna aga ma olen registreerunud ka Kohilas olevasse loometundi, siis käin ka seal varsti ära ja pean otsustama, et kumma kasuks valin. Ehk siis vaikselt-vaikselt avastan ka erinevaid käimisi ja tegevusi, mida koos lapsega teha.
Reedel tulin üle mitme-mitme nädala vanematele külla. Kohale oli sõitnud ka sõbranna kaugelt Pärnumaalt ning saime õhtul toreda jalutusringi teha. Mina aga suutsin juba selle lühikese aja jooksul, mil maal olen, omale kurguvalu üles korjata. Ei viitsinud midagi sooja peale panna, kui autost asju hakkasin tuppa tassima ja ilmselt nii külma sain. Nii vastik on olla, kurgus muudkui kriibib ja tunnen, kuidas pea hakkab vaikselt paksuks minema. Lisaks on S.-il ka väheke raskem periood praegu, kuna tal on tulemas korraga neli hammast ning iga poole tunni tagant tahab rinna otsa saada. Sellega on tal kaasnenud ka väikene nohu.
Täna, laupäeval, plaanime minna Aravetele, minu vanaema sünnipäevale. Loodetavasti mu väike tõbisus taandub peagi, joon teed ja söön astelpalju mett.
Muusikast ka veidi. Laul #KS on juba veel rohkem valmis, vaja veel sisse laulda veel taustavokaale, aga laul juba täitsa laulu moodi. Hetkel veel ei julge lubada, et millal seda kuulda saaks. Laul #TKO pole edasi arenenud, aga ilmselt hakkab see ka nüüd lähiajal edasi veerema.