Ja täiesti uskumatul kiirusel ongi kohale jõudnud (peaaegu) jõulud ning sellega seoses ka viimane advendimäng. Seekordne auhinnapakk läheb välja koostöös Vigala Piimatööstusega. Täna keskendun nende panna cotta dessertidele ning uutele juustukrõpsudele. LOE EDASI…→
advendimäng
Kaotame asju + jõulud ukse taga
Mõnda asja hakkad alles siis tõsiselt hindama, kui seda enam ei ole – ma kaotasin ära ühe beebimonitoridest. Tegelikult juba mõned nädalad tagasi, aga kogu aeg püsis lootus, et leian ikka äkki ülesse. Kõige totram on see, et ma kaotasin selle ära enne seda kui me vahepeal väikesel Lõuna-Eesti ringil käisime. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et “kui tagasi tuleme, siis võtan sealt ja panen laadima” – kust kohast??? Kui tagasi jõudsime siis enam ei mäleta ja ei suuda ka leida. Ma lihtsalt kaotan megaharva oma asju ära. Kui minult küsida “kas sa oled mu … näinud?”, siis üldiselt oskan ma alati öelda, et “a la vaata elutoa kummuti teise sahtli vasakusse nurka”. Eriti vajalik on beebimonitor mulle siis, kui mul vaja midagi allkorrusel teha või kui lähen muusikatuppa, sest siis panen ju uksed vahepealt kinni. Lisaks kaotasin ma vahepeal korraks ära oma digika uue akulaadija, kuid leidsin siis üles oma vana laadija, mis oli mul aasta otsa kadunud ja mõned päevad hiljem leidsin oma uue laadija ka üles, nii et mul neid nüüd kaks tükki. Selline tore sissejuhatus täna 😀
Tulles tagasi beebimonitoride juurde, siis tellisin omale uued Cobra MT 975 monitorid. Nende beebifunktsioon ei täida aga minu jaoks üldse oma eesmärki, seega on mul ikkagi veel uuemaid beebimonitore vaja. Aidake mind! Ma kavatsen beebimonitoridest varsti ühe postituse ka kirjutada, kuna tundub, et ma olen eksperdiks saamas 😀 Lihtsalt neil kellel väikene pätakas kodus kasvamas ja soovivad leida endale sobivat, siis teate, et väikese ülevaate annan varsti ka oma blogis.
Tehnika lainel ka jätkan. Sain oma läpaka tagasi ja *ptüi-ptüi-ptüi* pole mul siiani ühtegi black-screen’i ette tulnud, aga see eest üks bug asjade lahti klõpsamisel on endiselt. Ma kasutan veel mõned päevad läpakat ja vaatan, kas see must-ekraan kindlalt mind ei külasta ja kui sellega korras, siis selle bug’i asjus üritan ka kuskilt abi saada ja siis võiks nagu selle peatüki lõppenuks lugeda.
Ega mul täna pikka juttu polegi, mõtlesin lihtsalt enne jõule ühe postituse teha. Olen varasemalt ka rääkinud, et jõulud on aastatega mulle aina rohkem meeldima hakanud. Lapsena on see ikka selline “kingi saamise aeg”, aga nüüd vanemaks saades olen ma hakanud hindama seda salapära/meeleolu jõulude ümber. Ootan juba väga väga reedet, kuna siis läheme minu vanemate juurde ja teeme jõuludega algust.
Muidu on viimane nädal olnud minu jaoks klaveri taga päris edukas. Olen üsna mitu uut laulu kirjutanud ning vanasid timminud/lõpetanud. Nii mõnigi viisijupp, mille kirjutasin juba mitu aastat tagasi, on taaselustatud, midagi muudetud ning lauluks köidetud. Olen väga põnevil, mis neist stuudios saada võiks, aga eks see selgub alles tulevikus. Ühe lauluga pusisin vist umbes kuu aega. Refrään oli olemas, aga sobivaid salme sinna ei saanud. Tavaliselt panen sellised laulud kõrvale ja kunagi tulevikus tulen nende juurde tagasi, aga see laul ei andnud lihtsalt rahu ja nüüd lõpuks sain sinna salmid, millega rahul olen.
Eile oli mul põses natukene kipitav-vastik haiguse eelne tunne. Loodan, et ma nüüd enne jõule haigeks ei jää. S. ei ole veel korralikult terveks saanud. Loodetavasti ikkagi jõuludeks oleme terved.
Vot aga soovingi teile kena pühadeperioodi! Nautige ja hoidke üksteist! Kes soovib, siis minu like-lehel on ka viimane advendimäng läinud käima, seega saate sellest osa võtta www.facebook.com/RenateOfficial
Kuidas kulgeb
Minu kõige uuem laul “Jõulupuu” (KUULA SIIT!) on jõudnud Tre Raadios kümnendale ning Ring FM’is kaheksandale kohale!
Leidsin Interneti-avarustest ühe toreda video, kus tehakse minu loo saatel playbox-i, vaata SIIT!
Nonii katsun kõigest ajalises järjestuses rääkida. Kõigepealt viisin oma arvuti garantiisse ära. Pole seda veel tagasi saanud, aga parandus sai juba tehtud, nii et lähipäevil peaksin tagasi saama. Emaplaat vahetati välja. Õnneks mu vana läpakas on veel töökorras, aga nüüd, mil ma polnud seda tükk aega kasutanud, oli ikka päris naljakas tunne – ei mäletanudki, et ta mul nii aeglane oli. Alguses sain garantiist kirja tagasi, et nemad pole justkui ühtegi viga esimeste päevadega tuvastanud. Siis tuli korraks kerge ahastus peale, et kas nüüd siis ongi nii, et saan oma arvuti garantiist tagasi ja kodus jamad jätkuvad, aga garantiis keegi midagi teha ei saa? Õnneks jätkati jälgimist ning õige pea saadi probleemile jälile. Loodetavasti nüüd siis on kõik tõesti korras.
Tegin uusi klaverivideoid (vaata eelmistest postitustest). Olen hoolega oma advendimängudega majandanud, postitusi kirjutanud, auhindu kätte toimetanud. Ühe tavapärasest pikema käru-ringi tegin ka, nii umbes 12-14 kilomeetrit, täpselt ei teagi, kuna ei pannud tracker’it sisse, aga umbes nii ta peaks olema. Ehk siis nautisin ka veidike seda talve, mis meil on. Mulle iseenesest meeldib kui on selline parajalt külm (mitte liiga külm) talv, ei ole ligane-lägane ja taevas on täiesti selge, päike paistab, lumi sillerdab.
Eelmisel nädalal andsime välja minu uue loo “Jõulupuu”, mille kohta saate ka siit blogist eelmistest postitustest lugeda. Tegu on hooajalise looga, kuu aja pärast see enam “teemas” ei ole – sellepärast oligi väga tore juba esimestel päevadel saada erinevatest raadiotest ja inimestel tagasisidet.
Eelmisel nädalal käisime S.-iga esimest korda Kohilas võimlemises. Pean tõdema, et Spartas on koormus olnud intensiivsem, Kohilas oli selline pehmem tegutsemine, ent sellegi poolest järgmisel päeval kõhulihased andsid veidi tunda. Eks Kohilas muidugi ta ongi beebide/väikelaste tegevusring + võimlemine, ehk siis ta ei ole 100% suunatud trenni tegemisele. Samuti oleme käinud loovtundides ja laulutundides. Nendes asjades olen justkui selle enda rütmi leidnud ja kavatsen ka uuel aastal nendes käimist jätkata. Sel nädalal aga tegime/teeme väikse pausi, kuna jõudnud on kätte taas uus hambatrall ning sellega seoses on S. ka tõbine.
Mina sain üle pika aja käia ka ennast timmimas 😀 Käisin juuksuris ning esimest korda proovisin sellist asja nagu lash-lift ehk siis enda ripsmete koolutamist mingite rullide abil vms. Mu enda ripsmed on küll pikad, aga üsna jäigad ja allapoole, seega see lash-lift andis minu puhul tulemust küll, kuigi oleksin oodanud veidi suuremat effekti. Leppisime aga selles asjus juba kokku, et järgmisel korral kui tulen, hoiame neid rulle mul veel kauem peal. Siiski aga kui ripsmed ära värvida, siis on isegi tulemus paremini tuntav. Mul on kunagi korduvalt olnud ripsmepikendused, aga nüüd viimastel aastatel enam mitte. Mõtlesingi proovida, et ehk on võimalik mingi effekt saavutada ka veidi loomulikumal teel.
Eelmise nädala kolmapäeval käisin ühe moedisaineri stuudios, et laenutada talt mõned kleidid. Sellega on tegelikult ka üks paras ja veidi ka ebameeldiv lugu. Ei hakka nimesid nimetama, kuna ei taha nüüd kedagi mustata ka, aga lugu oli siis selline, et oli üsna pikalt juba kokku lepitud, et tulen hüppan ühe inimese stuudiost läbi ja haaran mõned kleidid kaasa. Läksin siis juba mõned nädalad varem kohale (olime kokku leppinud), helistasin ja siis tuli välja, et ma olin hoopiski valesse kohta läinud. Ehk siis kodulehel oli üleval vale aadress! No okei, ikka juhtub. Kahjuks aga ei saanud ma enam õigesse kohta minna, kuna tol naisel tulid kliendid peale ja tal poleks enam aega olnud. Siis üritasin järgmisel nädalal uuesti – esimesel päeval kohe kätte ei saanud, teisel sain ning siis öeldi mulle, et põhimõtteliselt ikka ei saa mulle kleite anda, kuna reedel on tal tulemas suur müük ja tal pole mõtet neid kleite ära anda, mida ta müügiks tahaks anda, juhul kui ma just ei sooviks mõnda osta. Õnneks ma suutsin end tol hetkel sellest mitte eriti närvi ajada, aga lihtsalt nii totter. Meil oli juba varasemalt kokku räägitud, et saab ja on korras ja siis kaks päeva enne filmimist hüpatakse alt ära. Kogu see suhtlemine oli ka lihtsalt selline ebameeldiv ja justkui “minus-süüd-tekitav”. Igatahes jättis kogu see asi mulle üsna ebameeldiva maigu suhu, aga mis seal ikka.
Olin siis aga seisus, et mis ma teen – mul on nüüd ja kohe vaja kuskilt saada kolm ilusat kleiti. Selles osas tuli mulle appi Perit Muuga, kes kohe abivalmilt andis mulle kolm väga ilusat kleiti. Olen talle südamest tänulik, kuna veidike kartsin, et kas üldse enam kuskilt omale sobiva riietuse saan. Kleidid mis sain, sobivad väga hästi mu visiooniga kokku, seega ehk see kogu krempel pidigi juhtuma sellepärast, et ma lõpuks jõuaks hoopis temani.
Nende eelmiste lõikude sees mainisin siis korraks filmimist – neljapäeva õhtul sõitsin maale, sest reede varahommikul kell 7 hakati mulle meiki tegema ning kella kaheksaks suundusime edasi Albu Mõisa, kus meil toimus järgmise singli muusikavideo filmimine. Ehk siis praegu on juba paigas, et mis laulu järgmisena välja anname. Kuna “Jõulupuu” on selline hooajaline laul ja seda aastaringi esitada ja raadios mängida ei saa, siis olemegi otsustanud juba õige varsti anda välja uue loo ning seda siis seekord koos muusikavideoga. Filmimine kestis kaua, lõpetasime kell 8 õhtul. Kui keegi nüüd kohe tahab küsida, et kus laps seni oli :D, siis vastan, et laps oli praktiliselt terve aja minu kõrval koos mu ema või sõbrannaga ning mõndade kaadrite puhul, kus jäi peale ainult mu nägu või ülakeha, siis S. tatsas vahepeal mul jalgades ka või askeldas nurga taga (nt. vannitoa kabiinis) ja ma tegin lihtsalt näo nagu poleks mul keegi ees 😀 Eks kui videot näete, siis võite ise aimata, et kus mis kes.
Stuudios on olnud ka mõningad laulud tegemisel, millest varasemalt olen juttu teinud. Laul #KS, ehk siis laul mida hakkasime tegema kõige esimesena hetkel pooleli olevatest lauludest, sai end nüüd lõplikult purki, ehk siis tehtud sai lõplik master. See laul jääb nüüd “riiulile ootama”. Laul, millele muusikavideot filmime, kannab nimetust #TKO ning ka sellest sain kätte lõpliku versiooni ehk siis laul on täiesti valmis. Ehk siis kaks laulu on juba täiesti valmis ning ootamas oma õiget aega. Järgmine singel ongi plaanitud see sama #TKO.
Peale “Jõulupuu” valmimist ja välja andmist hakkasime vaikselt nokitsema edasi loo #SÕ kallal, millele umbes kuu tagasi käisin vokaale sisse salvestamas. See laul mulle endale väga-väga meeldib, kuna on mõnes mõttes veidike teistsugune laul. Ta ei ole küll stiililt midagi väga uut minu mõistes, aga pigem see, et kuidas ma seda laulu kirjutasin – lähenemine oli veidi teine ning sellepärast ta ka teistest minu lauludest minu silmis erineb. Suur osa laulust on tehtud, vaja on sisse salvestada veel taustavokaalid ja veidi nipet-näpet ja siis on põhimõtteliselt ka see laul valmis. Olen põnevil 😛
Mis mu plaanid edasi on? Järgmisel nädalal on juba jõulud ehk siis saab palju ringi sõita. Peale seda S.-i sünnipäev ja aastavahetus, nii et ega siin midagi väga mõelda polegi. Pühade tulekuga jääb kindlasti kogu muusika tegemise protsess väiksele pausile, aga eks jätkame jaanuarist alates ikka sama hooga. Sellel pühapäeval läheb käima ka viimane advendimäng ehk siis saab ka nendega ühele poole.