beebi

Arvutijutud, helged mälestused ja aiajutud

by // // No Comments

Tere kõigile! Alustan sellega, et mul ei olnud tegelikult algselt plaanis viimasest postitusest jätta üle 2 nädalast pausi, aga kohe saate lähemalt lugeda, millega täpselt olen pidanud tegelema ja see ehk seletab olukorda. Ja enne postituse ametlikku algust, soovin Teile kõigile imekaunist Eesti taasiseseisvumispäeva!

Oma viimases tegevus-postituses kirjutasin kuidas oma arvutiga vägikäigast vedasin. Lõppes see sellega, et järgneval päeval sain veel suurema üllatuse – mu arvutis ei olnud enam ühtegi faili. Tühja koha pealt. Kõik mu 14 aasta tagused salvestused, videod, tekstifailid jne… läinud! Eks ma alguses võtsin seda natukene naiivselt ja mõtlesin, et “ei saa olla midagi, mida korda ei saaks”, aga kui peale esimest taastamist sain ma kätte umbes 2% sellest mis mul alguses oli, siis tuli ikka nutt kurku küll.

Ma olen viimasel ajal hakanud praktiseerima seda, et kui kuskil enda ümber või veidi eemal näen midagi halba või juhtub midagi rasket, siis sisendagi endale, et “alati võib minna hullemini, Renate. Sul on kõik tegelikult hästi, sul on see, see ja see elus väga hästi! Ära kurda!”. See toob tegelikult hästi maa peale, aga nende kaotatud helifailidega olid mul mälestused ja emotsioonid ja see mõjus raskelt. Siiski ei andnud ma alla ja tegime kaks taastamist veel.

Kuna taastatud failid olid kõik mingite iks nimedega, siis algas suuuuur sorteerimine-kuulamine. Peale neid uusi taastamisi oli pilt õnneks väheke helgem ja materjali oli juba rohkem. Paljud failid olid aga ka vigased ja neid ei saanud enam üldse korda. Küll aga leidsin ka palju asju, mis tõid muige suule ning mul oli hea meel, et viitsisin ajada jonni edasi arvuti failide taastamisel. Näiteks leidsin ma enda 2011. aasta Elmari intervjuu. Hakkasime just välja andma mu esimest albumit ja nii naljakas, aga samas armas oli kuulata seda naiivset juttu mis mu suust tuli 😀 Samuti leidsin ma ühe oma 2011. aasta live helifaili ning omakorda veel intervjuusid, veel live’e ja muidugi vanu laule ja paljuuuuu laule mida kodus harjutasin. Oh õudust küll. Ega ma vist tol ajal ei saanudki eriti aru, et ma kohe niiiii halb olin 😀 Kuigi ma tegelikult mäletan, et ma salvestasingi ennast jube palju just selleks, et sellest midagi õppida. Kuulasin, nutsin, harjutasin ja laulsin uuesti. Praegu oli seda lihtsalt päris valus kuulata 😀 Aga jah… see oli selline päris korralik enese-piitsutamise periood.

Mul oli ikka elu eesmärk endast normaalne hääl lõpuks välja saada. Olen mõtelnud, et ka tänasel päeval tahaksin veel laulutundides käia – alati saaks midagi parendada ja ennast vokaaltehniliselt paremaks timmida, aga tol ajal ma ikka laulsin võrreldes tänase päevaga kordi ja kordi rohkem ning käisin nädalas mitmeid kordi laulutundides. See lihtsalt oligi mu põhieesmärk. Eks see oli tol hetkel ka vajalik.

Nii et kokkuvõtvalt. Olen teinud peaaegu iga päev pisikesi ajarännakuid tagasi ja tore, et mul ikka need vanad salvestused on. Nüüd hoian neid faile hoolega ja varundan ka välisele kõvakettale. Live esinemisi kuulates tundsin kohe sees surinat – kui palju on tegelikult 11 aasta jooksul käidud esinemas ja kui väga see mulle meeldib. Sellised vahepealsed meeldetuletused on nii head, sest ega minulgi on argipäeva lisandunud palju toimetusi ja tegevusi ning hetkel ei tegele ma muusikaga just liiga aktiivselt. Tegelikult tean isegi, et kohe kui algab külmem aeg, siis satun klaveri taha jälle rohkem. See on iga aasta nii olnud, aga tore on endale meelde tuletada, kui väga tegelikult mulle meeldib tegeleda sellega millega ma tegelen. Mul ei ole veel täit ülevaadet sellest, kui palju faile ma lõpuks nüüd taastatud sain. Olen kindel, et olen asju, mis on kahjuks jäädavalt läinud, aga arvestades, et alguses tundus, et ma jäin pea kõikidest asjadest ilma, siis praegu olen juba päris õnnelik, et sai vähemalt ikkagi midagigi taastatud. Pean ilmselt veel mõnda aega õhtuti neid faile sorteerima ja saama selgust, et mis mul täpselt olemas on.

Ma nii väga tahaks loota, et uuel suvel on elu juba rohkem normaliseerunud ja saab ka rohkem lavale. Hiljuti käisin esinemas Virma Pubis, kus olin esimest korda ning kus oli palju rahvast ja vahva esinemine! Kuigi esinemine läks lõpp-kokkuvõttes hästi, siis vahest tuleb ikka ette ootamatusi ka. Üleval oleva Instagrami pildi pealt saate ka edasi vajutada ja vaadata väikeseid videoklippe esinemisest. Kui hakkasin “Millenniumit” esitama, siis mingil põhjusel oli selle taust aga kõrgem kui originaalis. Vaatasin veel küsivalt diskorile ka otsa, aga ta ilmselt ei saanud mu pilgust aru 😀 Aga mis seal ikka, laulsin laulu ära ja sain vast hakkama. Virmas oli sel korral mul ka päris pikk esinemine – kaks setti, kokku pea 20 laulu. Aga väga vahva oli! Esitasin esimest korda ka Töö-Töö laulu.

Muus osas… tunnen vaikselt, et triivime vastu sügisele. Tahan aias teha veel sellel hooajal ära nii palju kui kannatab. Praegu minu viimased toimetused on olnud letšo ja õunamoosi tegemine, peenarde rohimine ja kasvuhoone kastide ümber organiseerimine – ikka selleks, et järgmisel aastal veel rohkem head-paremat kasvama panna! Lisaks üleüldise risu vedamine, ühe peenra kaevasin ära ning täna tegin ka viinamarjamahla, mis sai väga hea! Üks päev panin muruseemet ka maha, see oli täpselt enne seda praegust külmemat ja märga aega. Ilmateatest jäi mulle mulje, et tulemas on pigem sellist kergemat vihma, aga tuli hoopis siuke padukas maha, et kõik mu muruseeme ujus minema 🙁 Siis oli kurb olla. No mis seal ikka, tellisin uue muruseemne, aga praegu on selline tunne, et normaalset vihma enam taevast alla ei tulegi ja kui tuleb, siis tulebki ainult padukas, seega sellega peab hetkel ootama.

Kui ilm lubab, siis lähiajal oleks plaan uude peenrasse muld ära vedada, varsti saabub Hollandist suurem laadung lillesibulaid ja kivid… oh need kivid 😀 Nad ootavad ikka korjamist. Seega katsun nende asjadega toime tulla ja loodetavasti järgmises postituses saan end juba õlale patsutada ja need asjad tehtuks lugeda.

Ja mida täna teile? 👶🏼💁🏼‍♀️ HiPP tootevalik on meie pere lastele juba varasemast tuttav. Ja tõele au andes söön isegi mõnikord mõne magusa tuubipüree, sest need on nii maitsvad 🤫 HiPP toitudes kasutatavad puuviljad läbivad põhjaliku ja range kvaliteedikontrolli, seega ei pea ma muretsema sellepärast, et oma lastele midagi halba annaks. Puuviljad on imiku toidusedelis asendamatud vitamiinide, mineraalide ja mikroelementide allikad 🍎🍐

Ning tänase postituse lõpetuseks siia kaks täiesti uut laulu. Mitte küll minu esituses, aga minu kirjutatud. Head kuulamist!

Kiiruudised novembris!

by // // No Comments
  • Kuniks minu muusikaga peab veel veidi ootama, siis Aare Külvja on andnud välja loo “Minu Maailm”, mille autoriks olen mina. Saad seda kuulata siit: https://soundcloud.com/aare-k-lvja-1/minu-maailm?fbclid=IwAR3LUfjlTxRjWVQiiof9Yt-rlowI9TRHFdRuh_sIpCkV0rDoP9TzsXTDYME
  • Andsin Õhtulehele intervjuu, kus räägin beebiteemadest. Ehk siis ootus, sünnitus ja muud toredad mõtted. Lubati, et millalgi läheb paberlehte ka, aga seniks kes soovib saab siit lugeda. Paraku on lugu tasuline: https://elu.ohtuleht.ee/1017510/seal-kus-on-tuleb-juurde-kolmanda-lapse-sunnitanud-renate-saluste-kolmas-ei-jaa-neljandata?fbclid=IwAR2kQhL_188E_iK1WIBpHl14ajzZ_0W_rmrxxu0KhRIqTE8ccN68WE-l_kE
  • Olen vahepeal lugenud ära kaks Apteeker Melchiori sarja raamatut, täpsemalt siis esimesed kaks osa. Ajendiks oli see, et kuulsin et esimesele kolmele osale tehakse praegu filme ja seega otsustasin need raamatud ka ise läbi lugeda, kuna uusi eesti filme üritan ikkagi alati vaadata. Võtsin ette ka juba sarja kolmanda raamatu, aga see on hetkel mul veel üsna alguses. Kuna mind viimastel aastatel on huvitanud rohkem ajalugu, siis on põnev neid raamatuid lugeda ka just sellepärast, et aimu saada kuidas tol ajal elukorraldus üldse käis, kuidas suheldi ja kõike muud sellega seonduvat. Muidu on tegu aga kriminullidega ja pean tõdema, et selles osas mu pea läheb vahepeal veidi huugama, kuna ma kipun raamatutesse väga sisse minema ja vahepeal on nad ikka parasjagu rõvedad ka 😀 Aga sellegipoolest head raamatud ja soovitan kõigile!
  • Aiandusuudiseid nii palju, et lõikasin tagasi viinamarjad ning pea iga päev riisun õues. Loodaks enne lume tulekut kõik tehtud saada, aga see on vist natukene liiga optimistlik soov kui aed on väga suur.
  • Loodan mingi hetk jagada teiega ka uusi mujeid “Renate renoveerib” valdkonnast 😀 Päris mitu asja on mul alustatud, aga enne ei tahaks jagada tulemusi kuniks kõik asjad on lõpuni tehtud ja kuna mõned viimased etapid on veel tegemata, siis seni kaua peab veel ootama 😛
  • Ma ei jõua jõule ära oodata! Kes mu blogi pikemalt lugenud on, see ilmselt juba teab, et jõuluaeg tekitab minus alati elevust ja ma räägin ühte ja sama juttu iga aasta uuesti, kuidas see minu jaoks on nii hingesoojendav ja oodatud aeg. Ilmselgelt on samamoodi ka sel aastal. Aga eks väike mure on ka sees, et mis olukord meil kuu aja pärast on. Loodan ikkagi, et jõule saame pidada ilusasti. Õnneks tean, et minu sugulased/tuttavad on kõik ettevaatlikud, ent sellegipoolest võib siin iga nädalaga eluke muutuda, nii et vaatame jooksvalt mis saab! Vaatamata sellele loodan, et jõuludeks vähemalt lumi maha tuleb.
  • Kõikidel väikelaste emadel soovitan külastada Probeebi e-poodi (LINK), sest esiteks on neil väga kihvti mustriga bodid ja püksid välja pakkuda, aga teiseks on ka kuni pühapäeva keskööni võimalik sooduskoodiga ” renate “ soetada kaupa 25% odavamalt! Nimetatud “Sleep-no-more” on Inglismaa bränd, mis on alles hiljuti Eestisse jõudnud ning on tehtud 100% puuvillast ning omab GOTS sertifikaati.

Sügisene jalutuskäik Pärnus uue käruga

by // // No Comments

Nüüd kui sügis käes on rohkem aega ka niisama käruga veidi ringi jalutada. Kevad-suvi oli minu jaoks sellel aastal selline aeg, kus pigem kulutasin aega aias toimetamisele, aga praegu piirdub minu aias toimetamine suhteliselt ainult riisumisega ja hiljuti tegin kasvuhoones viinamarjad ka korda ja saab nad nüüd talveunne saata.

Meie uuel ilmakodanikul on see au, et ta saab praeguses sügises sõita uue Silver Cross vankriga. Tegu on Inglise brändiga, millega on sõitnud nii mõnedki kuningapere beebid ning meil õnnestus saada omale Eclipse 2020/2021 erimudel.

Oma esimese sõidu tegime Pärnus ja minu esimene emotsioon oli kohe see, et kui kerge see käru on. Meil on peres olnud kärusid päris mitmeid ja see on kindlasti olnud nendest kõige kergem. Taga on tal head suured rattad, ees väiksemad rattad, mida sa saab ka lukustada. Ühe käega on väga hea selle käruga manööverdada. Kuigi ise olen ma lühike inimene, siis sellegi poolest märkasin kohe, et seda käru on ilmselt ka pikematel inimestel küllaltki hea kasutada, sest esiteks on lükkesang reguleeritav – seda saab pikemaks teha. Teiseks aga on pikkadel inimestel tihti see probleem, et jalad hakkavad vastu käru raami käima ja siis pead nagu tibusammudega edasi kõndima. Selle käru rattaraam on aga sellise U tähe kujuga (vaata ülemiselt pildilt), seega ei saa sa oma jalgu vastu seda raami ära lüüa ja võid kasvõi joosta 😀

Samuti on tal ka hea vedrustus, nii et beebi saab mõnusalt pehmelt seal sees oma und magada ja ei pea muretsema liigse rappumise pärast. Vankrikorv on ka natukene omamoodi, nimelt on ta kergelt ovaalne, mis annab beebil seal sees olemiseks hea kasvuvaru. Käruga tuleb kaasa ka istumisosa, aga seda ma ilmselgelt pole saanud veel katsetada, kuna istumisosa on mõeldud lastele alates kuuendast elukuust, mil nad juba ise on võimelised istuvas asendis veidi pikemalt olema.

Lisaks tuleb kaasa ka muidugi vihmakile ning käru allosas on panipaik, kuhu oma asju panna ja ka topsihoidja. Mulle meeldis väga veel ka see, et selle kookoni/vankri kattel on selline allavolditav äär, mida saab kasutada ka sellel otstarbel, et kui lähed talvel veidi viluda ilmaga jalutama, siis saad selle ääre ülespoole tõsta ja ei pea muretsema, et beebile sinna kookonisse midagi sisse puhuks. Ehk et teoorias peaks tal ikka väga mõnus seal sees olema.

Siin pildil näha ka topsihoidjat ja seda “volditavat äärt” millest just rääkisin. Praegu olen selle jätnud alla asendisse, aga mina kasutasin paaril korral seda ka täiesti püstiselt. Ma ei tea kas tootmisel ka selle peale nii mõeldi, aga mina leidsin igatahes sellele kohe ka sellise otstarve 😀

Siin pildil on näha ka seda “kapuutsi”, millel on hea pikk varju osa – selle saad tõmmata välja poole kui näiteks päike kipub liialt sisse paistma. Rattalukk käib peale jalaga, nagu pildilt näha ja kui veel midagi kiita, siis mulle meeldib käru välimus ka. Ta on selline lihtne ja elegantne ning kirsiks tordil on need pisikesed roosakuldsed detailid. Käru kokkupanemise kohta nii palju, et alguses pidin küll paar korda läbi katsetama, aga nüüd kui asi selge, siis käru käib kokku ühe liigutusega ning saad seda teha ühe käega ja väga sujuvalt.

Eks ma kevade poole saan siis katsetada ka seda jalutuskäru osa ja siis ehk oskan ka selle kohta midagi öelda. Praegu aga minu kogemus selle käruga siis kui beebi on kahenädalane. Kellele huvi hakkas pakkuma, siis SIIT saab veel lähemalt vaadata käru kohta ja ka soovi korral tellimuse sisse anda. Ning kõige kiiremateks tooteuudisteks jälgige Stroller24 ka nende Facebookis SIIN!

Heia-heia

by // // No Comments

IMG_4365S. sai 11-kuu vanuseks! Viimane minisünna… Ma nii selgelt mäletan, et esimestel kuudel kui teiste lapsi nägin, kes juba aastased, siis tundus endale see aeg nii kauge tulevik, aga eriti viimased kuud on kuidagi nii kähku läinud. Eks kuni sügiseni oligi praegusega võrreldes veidike vähem ka muud tegemist (koduvälist), kuigi ka siis läks aeg kiirelt. Praegu aga tunnen, et olen justkui tagasi muusika lainel ning olen sellega rohkem tegelenud kui muul ajal sel aastal. Samuti on S.-il juba “peaaegu” jalad all ning talle pakuvad aina enam huvi igasugused mängud, nii et sellised kodus olemise hetked on ka mitmekülgsemaks läinud – temaga saab juba mängida.

Kui ma veel S.-i ootasin, siis kirjutasin ja tegelesin ma muusikaga võrreldes muu ajaga üsna vähe. Üldse oli kuidagi naljakas see, et paljud asjad, mis mulle omased olid, mulle tol hetkel väga ei meeldinud. Ma isegi ei kuulanud väga muusikat, ei mänginud väga klaverit, ei kirjutanud väga ning näiteks ka ei tahtnud üldse toituda tervislikult. Tol ajal olid mul vahepeal isegi mõtted, et kui ma loominguga enda sees ei tegele, siis lähen äkki rooste ja kuidas ma pärast küll uuesti rajale saan. Tundub aga, et sain, sest ise vähemalt olen praeguse tegevusega rahul.

Üks päev mõtlesin, et mida ma küll enne last üldse tegin??? Esimese emotsiooni najalt tunduvad praegused päevad nii sisukad ja tihedad, et varem nagu ei olekski midagi teinud. Samas kui järgi hakkan mõtlema, siis saan aru küll, et tegelikult on mul ju kogu aeg tegemist olnud. Peale keskkooli lõpetamist oli ka esinemisi rohkem ning muid muusikaga seotud tegemisi. Samuti läksin ju ka kohe ülikooli, mille lõpetasin alles selle aasta juunikuus. Nii et kõik on nagu läinud sujuvalt. Kui üks mingi suurem peatükk mu elus on saanud läbi, on kohe universum loonud mulle uue peatüki. Praegune peatükk ongi siis seotud juba esimese lapsega ja tunnen seda väikest pätakat vaadates end nii õnneliku ja õnnistatuna.

Samuti kuigi tihti on päeva lõpuks peal suur väsimus, siis see rõõm, mida väike laps suudab lapsevanemale pakkuda ning samuti lapse poolsed õpetused vanemale (nii mentaalses kui vaimses mõttes kasvamised) korvavad kõik selle ära. Põnev on jälgida lapse arenemist. Alles ei osanud ta ju midagi ja nüüd oskab juba nii palju.

Aga aitab praeguseks mõtisklemisest. Räägin ka veidi oma tegemistest:

Vahepeal käisin taaskord stuudios. Laulsin sisse uue laulu, nimeks #JP. Seekord läks salvestamine kuidagi eriti kiirelt. Selle loo kirjutasin aga juba kaks aastat tagasi. Ilmselt on siis nüüd lõpuks õige aeg see välja anda. Laul on pühade meeleolune, seega lõpuks oleme ära otsustanud, mis saab minu järgmiseks singliks – just nimelt see sama #JP. Loodan selle loo juba hiljemalt paari nädala jooksul välja anda ning lauluga koos õnnestub teil näha ka esimesi pilte, mille on teinud Fotoraat ja millega väga-väga rahule jäin. Seega, ei ole enam kaua oodata, uus laul on peagi teie ees, juhhuuu! Samas aga on päris palju veel teha, loodetavasti kõik sujub kenasti.

Selle loo raames sai teha koostööd ühe taustalauljaga, kellega ma pole varem koostööd teinud. Kui täpne olla, siis üldiselt laulan ju back’id ise sisse, selle tüdruku puhul aga mulle väga ta tämber meeldis ja tahtsin teda kohe selle looga rakendada – eks varsti kuulete!

Vahepeal on nii tuulised ilmad olnud ja sellega seoses on meil korduvalt elekter ära kadunud. Pean tunnistama, et omamoodi mulle sellised hetked isegi meeldivad (kui neid liiga tihti esinema ei hakka 😀 ). Tekib kuidagi selline ürgsuse ja hubasuse tunne. Ei teagi miks… Terve maja saab küünaldega ära täidetud ja nautida igasugust tehnika vaba elu.

IMG_4479 IMG_4492Möödunud nädalasse jääb veel sugulase sünnipäev, Lõuna-Eestis ringi sõitmine/puhkamine, väike istumine naiste seltsis, raamatute lugemine, uute klavericoverite tegemine (vaata eelmist postitust) ning mitmed muud asjaajamised. Kes mu Facebook’i lehte jälgib, siis teab, et eelmise nädala pühapäeval alustasin ma advendimängudega ning selle nädala lõpus on tulemas ka uus mäng. Seega hoidke silmad lahti, kui soovite osaleda!

Samuti kui sa pole veel hääletanud, aga arvad, et “Tsunami” võiks jõuda Aastahiti edetabelisse, siis olen Sulle väga tänulik, kui saad oma hääle anda SIIN!

“Tsunamil” täitus 300 000 vaatamist! Kuula lugu SIIT!

12.10-15.10.2016

by // // No Comments

Viimastel päevadel on jälle palju huvitavat saanud teha.

Kolmapäeval, 12. oktoobril, käisin esimest korda ema-lapse kinopäeval uues Mustamäe keskuses. Olgugi, et pea pool filmi läks minu jaoks “kaotsi”, siis oli see hea võimalus saada kokku sõbrannaga ning teha midagi toredat. Lastel oli istmete ees ning täitsa ekraani ees maas palju vaba ruumi, kus sai mängida ning kohale oli toodud ka mänguasju. Lisaks oli enne seansi algust erinevate toodete tutvustused ning sai endalegi nii mõnegi kinkekoti kaasa haaratud. Ära kunagi mine kinno näljasena, ma kahmasin lihtsalt kõiiikee endale söömiseks ja mis seal salata, kõik ei olnud ka just väga tervislik. Siiski tekitas see nii mõnusa sellise snäkk-ja-film tunde. Peale kino käisin uuesti söömas, seekord siis juba normaalset toidukorda ja vaatasin veel veidi poodides ringi ning siis juba tagasi koju – pool päeva oli läinud nagu niuhti. Lisainfot selle ema-lapse kinopäeva kohta leiad SIIT! Tean, et seda korraldatakse ka Coca-Cola Plazas, aga hetkel meie käisime Apollo kinos. Igatahes kiidan ja loodetavasti saab varsti sinna uuesti minna.

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus minu kodu lähedal kuni kolme aastaste laste loometund. Läksime sinna esimest korda ning see ka meeldis. Tund algas lauluringiga, seejärel meisterdamine (ehk siis mina meisterdasin 😀 ) ning peale seda mängunurk. Sai suheldud teiste emadega ning praegu kui S. veel on väike ja ei oska asju kaasa teha, siis on see samuti hea võimalus lapsega välja minna ja midagi koos teha. Kuna aga ma olen registreerunud ka Kohilas olevasse loometundi, siis käin ka seal varsti ära ja pean otsustama, et kumma kasuks valin. Ehk siis vaikselt-vaikselt avastan ka erinevaid käimisi ja tegevusi, mida koos lapsega teha.

Reedel tulin üle mitme-mitme nädala vanematele külla. Kohale oli sõitnud ka sõbranna kaugelt Pärnumaalt ning saime õhtul toreda jalutusringi teha. Mina aga suutsin juba selle lühikese aja jooksul, mil maal olen, omale kurguvalu üles korjata. Ei viitsinud midagi sooja peale panna, kui autost asju hakkasin tuppa tassima ja ilmselt nii külma sain. Nii vastik on olla, kurgus muudkui kriibib ja tunnen, kuidas pea hakkab vaikselt paksuks minema. Lisaks on S.-il ka väheke raskem periood praegu, kuna tal on tulemas korraga neli hammast ning iga poole tunni tagant tahab rinna otsa saada. Sellega on tal kaasnenud ka väikene nohu.

Täna, laupäeval, plaanime minna Aravetele, minu vanaema sünnipäevale. Loodetavasti mu väike tõbisus taandub peagi, joon teed ja söön astelpalju mett.

Muusikast ka veidi. Laul #KS on juba veel rohkem valmis, vaja veel sisse laulda veel taustavokaale, aga laul juba täitsa laulu moodi. Hetkel veel ei julge lubada, et millal seda kuulda saaks. Laul #TKO pole edasi arenenud, aga ilmselt hakkab see ka nüüd lähiajal edasi veerema.

Juulikuu jutud vol. 2

by // // No Comments
click the site below if you are looking for special occasion dresses.


Long Prom Dresses

Esinen: 21. oktoober Viljandi, ööklubi Red

Mul on nii suur rõõm, et olete mu uusima laulu hästi vastu võtnud (KUULA SIIT!) Olen täis energiat ja tegutsemistahet, et kütta aina edasi ja edasi ning viia stuudiosse peagi uued laulud. Järgmise laulu demo on juba produtsendile üle antud ning loodetavasti juba mõne nädala pärast algab selle kallal aktiivsem töö.

16. juuli, laupäeval, käisin esimest korda esinemas klubis Vabank, mis asub Tartus. Liikuma hakkasime kodunt viie paiku ning siis toimetasin samamoodi nagu juba kombeks on saanud – laps magama ja siis vaatan edasi 😀 Seekord käisin ka enne klubi avamist proovi tegemas. Kõik asjad sai ilusasti paika pandud, seekord ei jätnudki kõrvamonitori koju, nii et kõik bingo-bongo. Siis tulin tagasi meie ööbimiskohta, sättisin end veidi inimeseks ja hakkas pikk passimine. Raamatu jätsin ma muidugi ka maha. Üle pooleteisetunni ei olnud mul praktiliselt mitte midagi teha, nii et passisin selle aja lihtsalt arvutis… Ootasin ja ootasin, mängisin Tetrist. Peale ühte läksin klubisse tagasi ning poole kahe paiku koos tantsijatega lavale. Mulje jäi hea, uutes kohtades ikka ei oska nagu esiti oodata miskit, aga rahvast oli palju, elati kaasa ning oli inimesi, kes laulsid ka vähem tuntumaid laule kaasa, seega jäin väga rahule. Esinesin ca. 45 minutit, tegin ühe lisaloo ning peale seda läksin ruttu-ruttu ööbimiskohta tagasi.

fassesse IMG_2932Järgmisena on meil võimalus siis kohtuda 30. juulil Serebro kontserdil, kus astun üles soojendajana. Üritus toimub Valga Linnapargis, eelmüügist odavam, nagu ikka (OSTA SIIT!)

Muidu olin vahepeal juba peaaegu klaverivideote lainel. Nagu ikka, käib see mul lainetena, aga seekord jäi asi tegelikult selle taha, et ma viimased kaks kuud mõtlesin iga päev, et ah küll ma selle laadija üles leian, ei raatsinud uut osta. Lõpuks aga sain aru, et ma ei leia seda laadijat üles. Ilmselt remondihoos oli ta kuhugi jalutama läinud. Igatahes, uus laadija käes ning hakkasin siis juba harjutama ja tahtsin ka juba filmima hakata, aga siis avastasin, et lisaks on pult ka jalutama läinud. Seega pidin esialgu klaverdamise mõtte edasi lükkama, aga tellisin juba ära endale isikliku helipuldi, mis nüüd lähipäevil jõudma peaks. Oli ammu juba selline plaan, kuna teinekord vaja ka esinemistele kaasa võtta ja siis hea, kui isiklik olemas. Lisaks on mul siis kogu aeg kodus pult olemas. Vot, nii et varsti luban klaverivideoid!

Mõned lahtised esinemised on varasemast veel õhus, mida veel ei julge siin avalikustada, aga ühtede esinemiste asjus pean ilmselt laulu “See Maa” esitama, seega olen hakanud seda laulu kodus harjutama. Avastasin, et mul pole sõnad peas 😀 Võrreldes mu teiste lauludega on selles laulus lihtsalt rohkem sõnu ja salme, seega kordamine kulub ära. Siis on lõpuks võimalus ka seda laulu esimest korda esitada. Muidu nagu eelmine kord ütlesin, siis ilmselt suve lõpuni esinemistega võtan rahulikumalt. Suurim põhjus selleks on ilmselt see, et meie pisikesel on hetkel mingi uus unerütm välja kujunemas ja on hea nende hiliste esinemistega edasi asjatada siis, kui kõik asjad on jälle paika loksunud.

Sain ka lõpuks läbi Orwelli “1984”, mida alustasin juba kunagi eelmine aasta, aga lihtsalt ei suutnud end kokku võtta selle lugemiseks või leidsin kogu aeg midagi muud teha kui lugeda. Tegu klassikuga ja kui alguses esimene peatükk oli minu jaoks veidi veniv ja igav, siis alates teisest peatükist läks raamat järsku huvitavaks ja ladusaks. Lõpu poole oli ta muidugi parasjagu vastik ka ja ega ta endas just ääretult positiivset sõnumit ei kanna, ent hea lugemine oli ta siiski ja kes tahab sellist veidike raskemat lugemist, siis julgen soovitada! Raamatu kohta lühidalt öeldes: Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole see raamat kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud ning meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud. Omalt poolt lisan veel juurde, et see raamat kirjutati kõvasti enne seda 1984ndat aastat – raamat oli justkui ettekujutus, et mis tulevikus, 1984ndal aastal toimuma võib hakata.

Peale seda lugesin läbi “David Copperfield” Charles Dickens’ilt, mis minu jaoks oli täielik üllatus, kuna arvasin, et see kuulus mustkunstnik oli oma nime võtnud sellelt raamatutegelaselt sellepärast, et ka see poiss nende trikkidega tegeles, aga tegelikult oli tegu lihtsalt sellise elulise romaaniga. Vat kus lops! Äsja sain veel läbi Illustreeritud Klassikavaramust “Sherlock Holmesi seiklused”, kirjutatud Conan A. Doyle’i poolt ning see mulle meeldis väga, nii et ehk varsti võtan Sherlocki raamatutest veel midagi ette, neid ju päris palju. Praegu aga võtsin omale veidi tõsisemat kirjandust, mis nõuab süvenemist ning tihti ka ühe lõigu korduvalt läbi lugemist, et midagi aru saada – “Universum pähklikoores”, kirjutatud Stephen Hawking’u poolt. Kuna mind ennast see teema huvitab, aga mul pole erilisi teadmisi selles vallas, siis see raamat ongi alustuseks üsna hea, kuna üritab võimalikult lihtsalt ja erinevate näidete abil seletada erinevad universumi süsteemid lahti inimesele, kellel varasem kokkupuude puudub. Olen juba teada saanud nii mõndagi üllatuslikku, mille peale ise pole varem osanud üldse tulla.

FullSizeRenderMis siis vahepeal veel – Esimest korda elus sain kogemust ka koertekooli vallas. Nüüdseks kahel korral käidud ning tuleb neid kordi veel. Kodus oleme saanud näpunäiteid ka praktiseerida, loodetavasti varsti tulemus kannab vilja. Muidu ongi mul siin viimasel nädalal missiooniks korralik päevarutiin ja unerütm beebil aidata tekkida. Algus igatahes on olnud paljutõotav, aga nagu ma juba varasemast olen aru saanud, siis ei tasu kõigile kuulutada, et sul on kodus laps, kes magab ärkamata 11h järjest, kuna homne päev ei pruugi nii enam olla 😀 Seega ma ei taha väga selles osas oma õnne jagada, kuna äkki sõnun ära. Ütlen lihtsalt, et kõik on hästi 😀 🙂 Lisaks käisime pühapäeval ka Avatud Talude Päeval. Sai eelmine aasta seda samuti külastatud. Seekord käisime ainult ühes talus ja peamiselt vaatasime erinevaid taluloomi. Oleks tahtnud minna ka Polli loomaaeda, mis meie kodule üsna lähedal asub, aga kuna see oli nii ülerahvastatud, siis matsime selle idee maha.

IMG_2968Vot nii, mul on lähiajal palju eesmärke iseendale seatud, et mis pean ära tegema, seega ilmselt ka järgmised nädalad mööduvad kiirelt. Järgmise korrani!