ema ja lapse treening

Esmaspäeval, 31.10, pidime minema S.-iga ema ja lapse treeningusse, aga S. jäi teel sinna autos nii sügavalt magama, et ei raatsinud mina teda üles äratada. Seega trenn jäi seekord ära. Peale lõunat käisime stuudios, kus laulsin laulule #KS veel viimaseid back-vokaale sisse. Kodus olen saanud nüüd sellest loost üha värskemaid demosid ka kuulata ja laul ongi nüüd juba üsna valmis, veel üks taustavokaali idee tuli mul, mille jaoks vaja veel korra stuudiosse minna, aga muidu võib juba öelda, et peaaegu purgis!

Teisipäev, 1. november. Ongi juba käes november! Varsti on jõuluuud! Olime üldiselt kodused. Lõunal käisime Kohilas ema ja lapse loome-tegevustunnis esimest korda. See mulle täitsa meeldis ja plaan kindlasti veel minna. Kuna mul on detsembris plaanis üks põnev pikem projekt käima lükata oma like-lehel, siis sai õhtul selle ettevalmistustega omajagu tegeletud. Täpsemalt hetkel veel kahjuks rääkida ei saa.

Kolmapäevaks oli juba päris suur unevõlg tekkinud. Vahepeal keerati ju kella ja see keeras kogu päevakava sassi ja nihkesse. S. ju ei tea, et kella keerati ja et peaks nüüd hiljem magama minema ja hiljem ärkama 😀 Nii et äratused olid selle nädala jooksul üsna varajased ja terve päev olin üsna uimane. Õhtul olin aga tubli ja tegin kaks klaverdust, mille leiate siit blogist kui kerite mõned postitused alla poole. Lõunal pidime tegema ka akustilise esinemise proovi, aga viimasel hetkel jäi see ära. Ehk õnnestub siis uuel nädalal.

Neljapäeval käisime ühes teises loometunnis, ka Kohilas. Täpsemalt oli see konkreetselt laulu- ja tegevustund. Nüüd on käidud nii paljudes ja mitmetes, et sain nüüd veidi mõtelda, et mis sõelale jätta, kuna kõikides käia ei jõua ja ei ole mõistlik. Tegelikult kui nüüd täpne olla, siis nädala lõpuks tegin ka otsuse ära. Ilmselt hakkan kõikides asjades käima pigem Kohilas. Esmaspäeviti on Kohilas ka enam-vähem samasugune trenn nagu ma Tallinnas Spartas olen käinud (Kohilas ma pole aga veel käinud, naised sauna taga rääkisid), seega kui mõnikord vaja esmaspäeviti Tallinnas olla, siis trenni saan minna Spartasse, aga muidu saan käia Kohilas. Neljapäeviti on aga selline lugu, et samal ajal on tund nii Orus kui Kohilas. Valisin Kohila sellepärast, et Orus on siduv leping ning iga kuu üks kindel tasu, aga kuna mul eluke on nii nagu ta on – ei ole iga nädal igal päeval samad tegevused ja käimised ja teinekord vaja kuhugi sõita, siis ilmselt hakkaksin ma üsna tihti sealt puuduma ja siis ma ei näe mõtet maksta iga kuu kuutasu selle eest, kui ma isegi pooltel kordadel kohal ei käi. Pikk jutt, aga saite vast aru. Muidu oli seal väga tore ja seal käivad inimesed, kes elavad mulle lähemal kui Kohila “omad”, aga kahjuks see kuutasu/lepingu asi sai saatuslikuks. Kohilas on muidugi ka tore, nii et sellepärast ma nüüd nukker ka ei ole. Õhtul tegin ühe klaverduse ja asjatasin meilide/muusikaga. Üsna ruttu väsisin ära, sest unevõlg endiselt kuklas, seega läksin veidi varem magama tol päeval.

Reedel käisime S.-iga igakuises kontrollis arsti juures ehk kaalumas/mõõtmas/ennast näitamas. Pärast väisasime ka korraks ühte sünnipäeva ja nii kiiresti see päev läinud oligi. Tegelesin veel muusikaga, meilidega.

Laupäeval ja pühapäeval olime kodused. Pühapäeva õhtul jäi S. nii vara magama, et ma ei osanud kohe oma ajaga midagi ette võtta. Tegin veel ühe klaverduse. Eestikeelseid laule oleks nii palju ära teha, aga ma tahaks just teha ka mõnda välishitti, sest olgem ausad, enamus mu Youtube’i kanali fännidest on välismaalased ja ma ei taha nüüd neile pettumust ka valmistada, aga ei ole nagu üldse selliseid uusi/lahedaid laule, mida tahaks ära kaverdada #esimesemaailmaprobleemid. Aastatega olen hakanud vähem välismaa-hetke-moodsat muusikat ka kuulama ning eelistan pigem eestikeelset muusikat või vanu laule/artiste. Kui kellelgi on mõnda head soovitust, siis kirjutage mulle kuhugi. Olgugi, et ma olen nende laulude suhtes väga valiv, siis ikkagi kindlasti kuulan ma teie soovituse ära ja kui kõik sobib, siis teen loo ära. Nii et aidake mind!

Täna oli akustilise esinemise proov. Oleme nüüd seal maal, et veel umbes seitse laulu on vaja läbi töötada (ehk siis järgmisel korral) ning siis vaja hakata kõiki neid kordama. Seekord läks kuidagi väga sujuvalt ja kiirelt see proov. Kes siis alles on sattunud mu blogi lugema, siis mul pole kunagi sellist “ametlikku” akustilise esinemise koosseisu olnud ning hetkel töötamegi selle kallal, et varsti saaksin nii esinema hakata ja kava on mul muidu kokku pandud, aga nüüd tuleb proove teha ja need lood pillidele arranžeerida.

Muidu, ka laul #TKO on enam-vähem valmis. Veidike on seal veel pusimist. Lisaks saate ilmselt varsti kuulda ka minu esimest laulu, mis on kirjutatud kellelegi teisele (ehk siis viis + sõnad). Tegelikult kui täpne olla, siis antud kellelegi teisele, sest selle laulu kirjutasin ma kunagi ammu endale ja see jäi sahtli põhja ja kui tekkis siis olukord, kus sai ühele teisele artistile loomingut kirjutada, siis otsustasin selle loo sahtli põhjast üles kaevata ning sellele veidi värskendust anda. Seega minu jaoks uus ja põnev ettevõtmine, pole varem nii teinud.

Ning samuti jäi sellesse nädalasse ka teine koostöö. Kirjutasin ühe ansambli uuele loole sõnad. Ma veel ei tea, kas laul tuleb välja ka singlina või läheb lihtsalt albumi peale, aga eks hoian teid kursis! Nii et minu esimesed koostööd oma loomingu teistele pakkumise osas on tehtud! Tõsi küll, kunagi ammu, aastaid tagasi, olen veel sõnu teistele kirjutanud ja ka paari laulu pakkunud, aga nende tegemised stuudios on jäänud soiku. Seekord sai juba tegeletud reaalsete projektidega, mis ka ellu said viidud. Põnev-põnev.

Muidu oli too nädal sellepärast veidike raskem, et just see kella keeramine lõi varasema rütmi veidi sassi. Nädala lõpu poole aga hakkas rütm jälle taastuma ning tuli ka energiat rohkem juurde ning nüüd juba käes uus nädal!

Muidu aga on mult juba päris palju küsitud, et millal uut laulu saab? Ja sellele saan vastata täpselt nii, et mõlemad lood, mis meil hetkel stuudios on tegemisel, on üsna valmis (nagu ka mu tänasest eelnevast jutust välja tuleb), aga teha on veel nipet-näpet, nii et ilmselt ei lähe enam kaua aega. Viimane laul sai juba tükk aega tagasi välja antud, juulikuus. Usun, et uus laul jääb selle aastanumbri sisse küll.

click the site below if you are looking for special occasion dresses.

Nonii, täna juttu minu viimastest päevadest.

Reedel, 7.10, oli mul esinemine Paide Plazas. Olen seal varem käinud esinemas 3-4 korral, seega natukene juba teadsin, mida oodata. Enne seda, sama päeva lõunal, oli aga veel väike käimine Tallinnas – külastasin Iris Janvier’i moemaja, kes andis mulle kaks kleiti üheks pildistamiseks, mis mind peagi ees ootas. Kui seal käidud, oli veel veidi linna peal ringi sõitmist ning kui lõpuks koju tagasi jõudsime tegime koos pisi S-ga uinaku ning kui ärkasime, siis üsna pea hakkasimegi Paide poole sõitma. Järgnes juba tavapärane rutiin ning veidi enne ühteteist sain ka käia proovi tegemas. Lõppkokkuvõttes ega sellest väga kasu polnudki, sest mingil põhjusel kui enne esinemist kõrvamonitori kõrva pistsin, ei kuulnud ma absoluutselt mitte midagi. Küll krutiti ja üritati, aga ei miskit, ehk siis esinesin seekord ilma igasuguse monitorita ning panin üsna tunde pealt, kuna lavale ei olnud ka saali minevat sound’i väga hästi kuulda. Sain küll hakkama, aga ega ta just väga meeldiv ei ole – kui on raskemad kohad või ka madalamad kohad, siis ei taju absoluutselt mis toimub, ainult õrnalt mingit kuminat kuuled, mis saali poole läheb. Esinema läksin umbes veerand kaks ja kava oli algselt plaanis taaskord sama pikk, kui ta olema kipub – ca 45 minutit. Siiski pean tõdema, et tegu oli minu arust minu parima Paide Plaza esinemisega. Majas ei olnud küll ropult rahvast, aga ei olnud ka vähe ning lava ette olid kokku kogunenud inimesed, kes tõesti minu laule teadsid ja mul oli teiega üliiiii-tore! Sai korralikult lõbutsetud. Üllataval kombel kujunes üheks “suurimaks hitiks” “Põlen Seest” – seda ma poleks küll oodanud. Samuti oli hea meel näha, et “Tsunamit” lauldi täitsa kenasti salmides ja refräänis kaasa. Peale põhikava tegin veel kaks lisalaulu.

Järgmise päeva hommikul sõitsime juba üsna varakult kodu poole tagasi. Kuna jõudsin hotelli umbes veerand kolme ajal ja magama jäin alles u. nelja ajal hommikul, siis olin ma üsna vähe maganud, sest äratus oli juba kell 8. Terve päeva andis see tunda, eriti õhtul. Pidasin siiski vapralt õhtuni vastu, sest palju asju ootas arvuti taga ära tegemist. Õhtul tegime veel üle pika aja sauna. No nii mõnus oli! Pühapäeval oli vabalt võtmise päev. Tegutsesime veidi aias, käisime korraks külas.

Esmaspäeval käisin üle väga pika aja esimest korda trennis. Viimati sai konkreeselt trennis käia vist eelmise aasta märtsis? Seega päris pikk paus oli sisse tulnud ja ka praegu liigun selles suhtes tasa ja targu ehk siis ei hakka kohe viis korda nädalas trennis käima. Trenne toimub muidu mul ümberringi igasuguseid. Kohilas, kus varem käisin, sai suurimaks takistuseks kellaaeg – trennid algavad või kestavad siis, kui meil juba ööunele mineku režiim algab, seega ei mängi kuidagi välja. Leidsin siis ühe sobiliku trenni Tallinnas, mille ainuke miinus ongi see, et see on kodunt kaugel, aga üritan siis edaspidi sellele päevale ka muid tegemisi linnas sättida.

Tegu siis ema ja lapse treeninguga Spartas. Ütlen kohe ära, et mulle väga meeldis. Kestis 55 minutit ja tundsin peale seda, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eks ei ole paljusid lihasgruppe ka treeninud, seega ilmselt alguses ole ka veidi raskem. Trenni mõte on, et erinevaid võimlemisharjutusi saab teha koos lapsega. Minu 11 kilone oli mulle muidugi korralikuks raskuseks. Kui aga laps ühel hetkel nihelema hakkab ja ei taha sinuga enam koostööd teha, siis pole ka sellest midagi, sest kohapeal on mänguasjad, teised lapsed ja palju ruumi. S-il oli igatahes väga lõbus. Meid oli küll ainult kolm ema + treener, aga nii ongi täitsa mõnus. Ühele teisele lapsele pakkus S. palju huvi ja nii nad seal vahelduva eduga mängisid omavahel ja ka üksi. Meie aga vihtusime samal ajal trenni teha, pilk läbi peegli lastel. Soovitan igatahes tõesti kõigile, kes samuti lapsega kodused, aga soovivad veidi trenni teha. Lisainfo ja video SIIT!

Peale trenni võtsin kiiresti paar ampsu hamba alla ja siis juba stuudiosse laulu #KS asjus ehk siis vokaalide lindistamine. Stuudios olles ka tundsin, kuidas keha oli täitsa läbi omadega. Eriti andis tunda vasak käsi. Tassin ma last ju kogu aeg parema käega, vasak ei saa väga üldse koormust. Nüüd sai too aga trennis kõvasti vatti. Laulu asjus igatahes ootan nüüd, et milline tulemus tuleb. Taust on juba üsna valmis.

Täna on meil taaskord proov tulemas. Valmistume jätkuvalt ette akustilisi esinemisi. Peale tänast peab kindlasti veel proove tegema, kuna selle kahe-kolme tunni jooksul väga palju ei jõuagi laule läbi võtta.

Ja täitsa lõppu panen ühe raamatusoovituse, kui täpne olla siis tegelikult raamatute sarja soovituse. Meie elu raamatute sari. Siit on veel puudu raamat Lembitust. Olen ise lugenud ainult kahte esimest, aga kavatsen kindlasti ka ülejäänud läbi lugeda. Raamatud sobivad lugemiseks vanusest kuus kuni sada. Hästi lihtsalt ja ladusalt on edasi antud tolle aja elu ja olu ning kui on mingid esmapilgul tunduvad võõrad sõnad, siis need on kohe kenasti lahti seletatud ning on ka mõningaid illustratiivseid jooniseid. Raamatud pole ka paksud, nii et on üsna kiire lugemine, ent see-eest väga informatiivne lugemine. Kui need läbi saan, siis uurin kindlasti kas äkki on sellest sarjast raamatuid veel vahepeal juurde ilmunud, aga praegu põgusal uurimisel ma rohkemat ei leidnud.

31.10-8.11 + klaverivideod

7.10-11.10.2016