Õunamahlatalgud & öistest ümisemistest ja sügiseplaanidest

Heihopsti! Alustan tänast juttu kohe sellega, et tegime hiljuti õunamahla. See on olnud meil traditsiooniks juba nii palju aastaid järjest, et ega ma enam ei mäletagi, millal me alustasime. Välja arvatud eelmisel aastal, kui kevadel korralik õunapuude lõikus meile kahjuks tol aastal õunu sügisel ei toonud. Muidu aga ikka – sööme palju õunu, teen õunamoosi, õunakrõpse, kooki ja muidugi mahla. Õunakrõpse olengi ka viimastel nädalatel päris ohtrasti teinud – see on talveks lastele nii hea kommi asemele anda. Neile väga meeldib.

Alustasime mahlategu juba hommikul üheteistkümne paiku ning lõpetasime õhtul kümne paiku. Oli pikk ja väsitav päev, aga tulemuseks sai 66 liitrit mahla. Küll aga jäi õunu puu otsa veel nii palju, et võiks veelgi mahla teha.

Tavaliselt olen talgute ajal ka ise lõunasöögi teinud, aga sel aastal mõtlesin lihtsamat teed minna ning meie söögilaua katsid uhkelt Kookeri minipannkoogid. See oli väga hea mõte, sest minul jäi vaeva vähemaks ja pannkoogid koos oma lisanditega olid ka nii maitsvad, et olid talguliste seas tõeliseks hitiks.

Vaatan praegu, peaaegu kaks nädalat hiljem neid pilte ja suu hakkab vett jooksma 😀 No tõesti head olid. Mulle meeldib ikka alati ka kõht soolasest täis süüa enne kui hakkan magusat sööma, seega minu suureks rõõmuks oligi neil kenasti esindatud ka soolane valik – olid kana-paprika, lõhe ning singi-juustupannkoogid ning nendele ka siis kolm erinevat kastet. Minu absoluutne lemmik oli tšillikaste – täpselt parasjagu tšilline, ei pannud suud õhetama, aga tundsid, et väike “minek” oli ikka asjal juures. Ja kui siis muidugi maiustamiseks läks, siis panin oma pannkookidele peaaegu kõiki magusaid lisandeid peale. Nii hea oli!

Ja jälle selline heureka hetk, vaatan seda ülemist pilti ja ikka nii ilusasti puud alles siis muutsid esmakordselt värvi. Mulle sügise puhul see aeg väga meeldib, kui alles kõik hakkab kirju-mirjuks minema. Kui kõik pärast ühtlaselt pruun on, siis see enam nii väga ei meeldi 😀 Aga mahla juurde tagasi tulles. Nagu alguses öeldud, sai 66 liitrit mahla, millest esimesed purgid on ka juba tühjad.

Alguses sai ikka ise ka aidatud õunu korjata, õunu purustada ja mahla pressida, kuid hiljem kolisin kööki ümber ning algas mahla kuumutamine. Kõik vaht sai pealt ära korjatud ning siis puhastatud purkidesse valatud ja kohe kaaned peale. Niiviisi seal kella kümneni õhtul toimetasingi.

Minipannkookidest veelkord rääkides – kiika ka Kookeri kodulehele, et tutvuda nende valikuga ning Tallinnas on nad kenasti esindatud ka Balti Jaama turul, Raekoja platsil, Kadaka teel ja L. Koidula tänaval. Ning muidugi saab neid ka endale koju tellida või siis lihtsalt e-poest tellimus teele panna ning siis ise järele minna või kuller järele saata. Samuti jälgi ka Instagramis!

Hästi kiiresti räägin siia lõppu muud juttu ka. Viimased nädalad olen veidi rahulikumalt võtnud. Panin endale eesmärgiks läbi lugeda mõned raamatud, millest esimene sai just läbi – Lenna Elu Ilmaveerel. Oli väga tore lugemine ja paljudes asjades samastumine sellega, mida maaelu endast kujutab.

Värvisin maja välisvooderlauda ning ka sees hakkasin ühte nurgakest valgeks värvima, aga hetkel jäi see töö pooleli, kuniks muude asjadega reele saan. Sügisele vastu vaatangi nii, et ilmselt saan veel päris palju pintsliga võõbata: õues siis senikaua kuniks liiga külm ei ole ja sees… eks paistab kui palju 😀

Olen kirjutanud kodus päris palju uut muusikat, millest enamus on läinud teistele artistidele esitamiseks (ja esialgu siis stuudios tegemiseks), kuid midagi üht-teist olen ka endale kirjutanud. Plaaningi nüüd jälle rohkem klaveri taha sattuda, sest see kevad kuni varasügis aeg läheb nii palju aia peale ära, et suvel nagu uut muusikat kirjutada polekski aega. Väga loodan seda viga parandada ning muidugi stuudios olevate lauludega edasi tegeleda & stuudiosse minna ka uusi vokaale sisse salvestama. Hetkel on lood nii, et tegeleme aktiivselt kahe lauluga, mille kallal ka praegu aktiivne kirjade edasi-tagasi põrgatamine käib. Eks kui need valmis saavad, siis võtame jälle järgmised ette, sest demosid stuudiosse teele pandud on mul hulgim.

Aias olen alustanud korrastustöödega – aiamaa on juba korda tehtud, kasvuhoones mul ikka mõned kurvad rohelised tomatid veel kasvavad, sest mõni päev on kasvuhoones sees veel täitsa soe. Eks sealt ilmselt eriti enam midagi ei tule ja tulebki peagi ka kasvuhoone korda teha. Ja siis algab muidugi suur riisumine.

Olen varem ka unes näinud mingeid meloodiaid ning need siis öösel ruttu telefoni diktofoni ümisenud. Või kui aus olla, siis pooltel kordadel on uni nii magus olnud, et olen üritanud endale mingite loogiliste-tuletamiste teel meloodiat meelde jätta, et “nagunii hommikul mäletan, kuna seal läks ju nii lihtsalt nii-nii-nii”, aga tegelikult ei mäleta hommikul seda enam kunagi. Samuti kui öösel natukene liiga uniselt või vaikselt diktofoni oma ümina ära teed, siis ei saa ka sellest hommikul mitte midagi aru, nii et üritan end ikka parandada ja edaspidi parem ümiseja olla 😀 Aga minu jaoks paar nädalat tagasi oli selline tore hetk, kus ma kuulsin unes täiesti selgelt algusest lõpuni ühte laulu. Ärkasin öösel, laulsin selle diktofoni sisse, järgmisel päeval sain kõigest aru ja kirjutasin sõnad. Ja saigi üks laul valmis. Ehk et korraga tuli laul algusest lõpuni, kuigi tavaliselt tulevad sellised meloodiakatked ainult pähe. Igatahes väga kihvt kogemus minu enda jaoks ja kuigi selle laulu ka enda jaoks valmis kirjutasin, siis eks paistab, kas see ka kunagi stuudiosse jõuab. Ei oska hetkel veel arvata.

Aga sellise hilisõhtuse kirjutamisega seekord ka lõpetan. Loodan varsti siia jälle kirjutada!

Talvised toimetused

Hakkab vaikselt sisse tulema see kevade ootus, sest see aeg ei ole ju enam üldse kaugel. Eelmistel nädalate jooksul olen aknalauale pannud kasvama erinevaid taimi: esimest korda erinevaid lilli, lisaks ka melonit, arbuusi, paprikat, tomatit, füüsalit ja kohe toas kasutamiseks maitserohelist. Lähiajal saan juurde veel mulda ning siis saab veel erinevat sorti tomateid pandud kasvama. Olen ju ka varemgi taimi ette kasvatanud, aga eelmisel aastal tegin seda esimest korda kuidagi mõtestatult ja tulemus oli ka sellevõrra parem – taimed kasvasid suured ja uhked. Sel aastal aga tegin ka veidi eeltööd – otsisin välja, millised sordid meie pere toidulauale sobida võiksid ning loodan ka sel aastal suuremat saaki saada. Olen tõesti kogu sellest aiandusest väga elevil 😀 Hetkel eriti pilte veel jagada ei ole – palju on ju alles “tühje” mullapotsikuid ning lillede osas on tulemas imeväikesed rohelised taimekesed.

Viimastel nädalatel on mul olnud omajagu jamamist enda arvutiga. Ma ikkagi alati tehnikast ootaks, et ta kestab maksimaalselt kaua, aga samas öeldakse, et ega tänapäeval see tehnika ongi lühema eluaega. Viimased aastad oli mu arvuti juba jube aeglane, kuigi sai sellele tehtud igasugu puhastusi, uuendusi jne. Suvel kaotasin ära enamuse oma faile (seda on siiani veidi kurb meenutada, aga õnneks midagi sai ka taastatud, aga paljud mälestused kahjuks ka kadusid). Kaks nädalat tagasi viskas arvuti jälle sinise ekraani ette, tegi ilmatu pika “uuenduse” ning seejärel oli kõik tohutult aeglane, jooksis pidevalt kokku ja kuigi plaanin selle arvuti ühel hetkel korda teha, siis otsustasin, et on ikkagi aeg ka uue arvuti jaoks. Eelmine pidas 5,5 aastat vastu, loodetavasti uus peab kauem.

Igatahes kogu selle arvuti-teema pärast on mul viimastel nädalatel olnud raske arvutis toimetada, paljude tööasjade tegemine oli raskendatud, ka blogisse tahtsin juba tulla varem kirjutama. Nüüd aga loodan, et on jälle asjalood paremad ning viimased päevad olengi kulutanud asjade ümber tõstmisele ja ümber-harjumisele.

Ühel päeval käisin stuudios. Pikalt oli soov minna ja lõpuks õnnestus – salvestasime sisse kaks uut laulu, mis mõlemad olid küllaltki rasked minu jaoks, just refräänid. Istuvalt pea terve refrääni vältel kõrgel, hingamiskohti pigem vähe ja pidi ikka omajagu vaeva nägema. Mis seal salata, ilmselt ka see, et viimastel aastatel ei ole eriti laulda saanud, on natukene vormist välja ajanud, aga katsun kodus ikka hääleharjutusi aeg-ajalt teha. Igatahes, uus laul #12 on nüüd taas aktiivsemas tegemises või kui täpne olla, siis juba eelmisel aastal sai suurem osa selle loo taustast valmis, aga jäigi siis vokaale ootama. Teine laul on minu jaoks natukene selline uus katsetus, pikemalt ei saa sellest veel rääkida, aga tegemist on stiililiselt ja vormiliselt minu jaoks millegi täiesti uuega ja olen sellepärast väga elevil. Samuti too laul mulle endale ka väga meeldib. Eks ilmselgelt võiksid ju kõik enda kirjutatud lood endale meeldida ja meeldivadki, aga mõni lihtsalt meeldib rohkem ja puudutab ka iseennast natukene rohkem.

Erinevate asjade võõpamine on saanud ka minu uueks hobiks 😀 Hiljuti võõpasin üle ühe heleda kapi, mis ajaga oli veidi kollakaks muutunud ning mõned sellised kapid ootavad mind veel. Samuti ühele vanemale klapplauale sai tehtud uuendus.

Samuti oleme iga päev ikkagi õues käinud ja olen ka päris mitu uut laulu kirjutanud. Ka teistelt artistidelt on ilmunud uusi laule. See esimene siin oli näiteks olemas juba olemasoleva meloodiaga kui see mulle saadeti ning sooviti siia sõnu.

Järgmine on juba tervenisti minu sulest ehk et kodus klaveri taga sai ta valmis kirjutatud, kuid kuna ise sellega sidet ei tundnud, siis otsustasin, et seda võiks laulda mõni teine artist. Selline uus tantsumuusika projekt nagu Million saigi selle enda esitusse.

Samuti on mul suur rõõm teatada, et avalikustan ka enda esimesed suvised esinemised – 3. juuni Põlva, 4. juuni Kadrina ning 10. juuni Märjamaal. Ootan väga uute ning vanemate laulude esitamist ning loodan Teid lava ees näha!

 

Uued lood ja vana ajastu lõpp

Tere-tere! Vaatasin just, et minu viimane singel ilmus 2. aprillil. Sellest on juba päääris palju aega möödas, aga mõnes mõttes selline pikem paus sai ka teadlikult võetud. Viimane ilmunud laul “Millennium” oli viimaseks singliks samanimelise albumi pealt ning põimis endaga selle albumi otsad kokku. Sealt pealt enam uusi singleid ei tule. Kogu see “Millenniumi” albumi ajastu oli ühelt poolt nii pikk ja teisalt nii lühike. Pikk sellepärast, et enne seda albumit ilmus minu eelmine album “Teekond Hingeni” 2015. aastal, seega tervelt viis aastat jäi tolle ning “Millenniumi” albumite vahele. Kui ma praegu tagasi mõtlen, siis ma isegi ei tea, miks ma selle pausi nii pika tegin… Kuigi kui nüüd pingsamalt mõtlen, siis mäletan, et tahtsin väga albumile teha palju-palju laule ja ilmselt sellise hulga lauludega lihtsalt läkski niivõrd palju kauem aega. Samuti usun, et sellesse perioodi jäi ka minu enda kui laulukirjutaja suurem avastamine. Kindlasti avastan ma seda teed veel edasi ja plaanin iga aasta palju õppida, aga võib-olla mingi suurem lahti mõtestamine toimus just sel perioodil ja ilmselt ei olnud ma niivõrd keskendunud sellele, et “tahan uut albumit teha”, vaid olingi rohkem keskendunud laulude kirjutamisele ning üksikute laulude tegemisele stuudios. Ja lühikeseks pean seda aega sellepärast, et kui see album lõpuks välja tuli 2020. aastal, siis täiesti järsku taevast sadas meile alla koroona, keeras mõnes mõttes päris paljud albumiga seotud plaanid vussi, istusime tavapärasest rohkem aega kodus ja nagu naksti oligi käes 2021. aasta aprill ja andsin sellelt albumilt juba viimase singli välja ja täna sulgen iseenda jaoks juba ametlikult selle ajaperioodi.

Ehk et minu jaoks algab peagi uus muusikaline ajaperiood, koos uute lauludega, mida kuskil varem albumitel veel olnud pole.

Olen siin blogis põgusalt ka rääkinud sellest, et mul on palju uusi lugusid tegemisel, aga liiga täpseks läinud ei ole. Nüüd on asjalood edasi liikunud ja saan teile jagada kahte toredat uudist! Esiteks, juba üsna pea on tulemas välja midagi pühade-temaatilist. Ei ole ju jõulud ja aastavahetus enam kaugel ja kunagi oli laulude kirjutamisel mul mingi “saan-talvepühadest-inpsiratsiooni-hooaeg” ning nii saigi üht-teist tol ajal sahtlisse kirjutatud (ja midagi ka täiesti valmis tehtud, kuula 2016. aastal ilmunud laulu “Jõulupuu”!) Nüüd tundus, et võiks jälle üle mitme aasta sealt sahtlist midagi välja võtta ning valmis teha ja mul on rõõm teatada, et kõnealune laul on ka juba valmis, sõnadevideo valmis ning varsti postatab ta juba Youtube’i ja erinevatesse muusika-kuulamis-platvormidele üles!

Ja teine hea uudis on see, et kes hooajalistest lauludest nii palju ei hooli, siis õige pea peale seda, pakun, et uue aasta esimestel kuudel, on plaan anda välja uus laul mõeldes kõikidele tantsumuusika sõpradele ning uus laul on tulemas koos muusikavideoga! Kuna ma ei olnud tükk aega muusikavideot salvestanud, siis olin kogu protsessi pärast väga elevil. Eks mõlemast loost räägin vast blogis siis jooksvalt juba natukene lähemalt ka, kui õige aeg käes, aga praegu siis sellised lood ja sain siin blogis ka maha ütelda, et uut muusikat tuleb ja juba õige pea. Mõlemad lood alustavad minu muusikas jälle mingit uut ajastut, sest ühelgi varasemalt ilmunud albumil neid olnud ei ole, tegu on täiesti uute lauludega.

Need ei ole tegelikult ka ainukesed lood, mille kallal me viimasel ajal stuudios oleme pusinud, aga nendest järgmistest lauludest edasi räägime juba mõni teinekord. Olen aga igatahes väga elevil. Mulle väga meeldib näha laulude “suureks kasvamise” protsessi, kuidas alguses on nad klaveridemod ning lõpuks saavad omale stuudio-fonogrammid ja ka salvestatud vokaalid peale. Naudin seda protsessi väga, aga eks see kõik las jääda järgmiseks korraks!

Ilmselt iga naine on noore tüdrukuna avastanud enda jaoks meigi ja siis on kogu see maailm tundunud esimese hooga nii lai ja võõras. Kui mina ennast kunagi meikima hakkasin, siis päris pikalt oli mul kasutusel ainult jumestuskreem ja ripsmetušš, sest… ma arvasin, et ju ta nii käibki 😁 Hiljem avastasin, et ilusa tulemuse jaoks ei piisa paraku sellest, et nägu lihtsalt üleni ühte tooni ära värvida, vaid ilu peitub varjudes/valguses.

Olen viimastel aastatel õppinud palju enda jumestamise osas Internetist juurde, kuid on mingid asjad, kus tunnen, et jään endiselt veidi jänni. Olen peagi osa võtmas Kristina Riimaku online meigiprogrammist, mis on minu jaoks väga mugav lahendus, kuna saan õppevideoid endale sobival ajal vaadata ning saan vajadusel ka küsida juurde, kui miski kuskil arusaamatuks jääb. Kusjuures 6.12 algabki uus online programm “Meik iseendale”! Ja kood “Renate15” annab kõikidele soovijatele 15% soodustust!

Kellele hakkas huvi pakkuma, siis minu Instagramis on käima läinud ka mäng, kus keegi võidab omale just sellise e-meigikoolituse!

Kokkamised, aiatoimingud ja uuest muusikast!

Tere-tere kõigile! Nagu igas postituses heietan suvest ja heast ilmast, siis ka sel korral 😀 Alati kui ma postitust hakkan kirjutama, siis ma tihti peale esimesse lõiku tahan lihtsalt panna mingeid enda hetke emotsioone – mis on minu läbiv tunne praegu. Ja nii ka praegu on, et see kevad ja varsti saabuv suvi on vallutanud mu südame. Eks esimesi märke sellest on alati olnud see, et saab grilliasjad valmis panna ja õues sööma hakata. Eelmine aasta tegin esimest korda ise kanalihašašlõkki. Olen sellel hooajal ka seda juba mitmel korral teinud, aga lisaks proovisin esimest korda ka keefiri-tilli marinaadi sealihale.

Lisaks olen siin ikka erinevatel aegadel katsetanud erinevate saialiste retsepte. Olen proovinud sellist, mis tuleb eelmisel päeval “hakkama panna”, aga kuna mõnikord ärkad hommikul ja tunned, et “oh täna võiks teha saia!” siis oledki juba nagunii hiljaks jäänud. Leidsin Kokkama Ragnega blogist lihtsa saia retsepti (link), mis tõesti käib nii kähku ja tulemus on imeline! Viimane kord tegin ma topelt koguse – pool panin keeksivormi ja ahju ja teisest poolest mätsisin ise sellise piklikuma “vorsti”, kuhu tegin sälgud sisse, valasin peale oliiviõli ja küüslaugu tükke ja oli ka imehea! Nii et soovitan proovida!

Ennist heietatud kevade ja suve teemadel on mul sel aastal kevade ja suvega kindlasti ka suurem emotsionaalne side (eelmine aasta oli ka, aga sel aastal kohe eriti tugevalt). Tundsin sel aastal, et hakkasin aeda justkui uue pilguga vaatama. Iga päev kui aeda saab minna lähen elevile ja mõtlen “mida küll täna teha saaks”. Olen rajanud aeda mitu lillepeenart. Kuna tegu on esimese aasta lillepeenardega, siis ma muidugi ei julge loota, kas juba sel aastal ka sealt miskit silmailu saab, aga eks paistab. Toimetanud muidugi palju ka kasvuhoones – kasvuhoone on juba täiesti triiki erinevaid taimi täis ning nüüd ongi plaan aiamaa võtta ette. Maasikad hakkasid juba mõned nädalad tagasi kasvuhoones meil õitsema ja paar päeva tagasi nägin esimesi õisi ka õues. Muidugi igasugu riisumised-rohimised-korrastamised. Lähipäevil on plaan üks vanem peenar ilusa äärega korda teha ning millalgi üks lillepeenar veel teha. Eks paistab palju ma neid suve lõpuks teinud olen 😀 Ühtegi õit veel näinud pole, aga muudkui kütab lillepeenraid teha!

Muusika kohapealt ei saaks nagu ka kurta. Viimase loo peale antakse aeg-ajalt postkasti tagasisidet, mida on nii tore lugeda (kuula siit!) Samas toimetan juba ka uute laulude kallal. Kui tehagi nüüd üks ülevaade, siis hetkel on valmis meil üks laul #PN, siis vokaale ootab laul #H, oma kuube otsib laul #12 ja hiljuti hakkasime tegema ühte uut laulu #SA, mis edeneb ka päris kenasti. Loodan mingi hetk stuudiosse minna ning teha suurema vokaalisalvestamise. Ühtlasi on mitu uut huvitavat ideed seoses omaloominguga – pusin nende mõtete kallal ka edasi, et veidi vaheldust oma helikeelele juurde anda. Igatahes, ise loodan, et äkki mingi aeg saaks juba ka mõnda uut laulu teiega jagada! Seniks aga kuulake veel albumi laule (link!)

Olen kirjutanud päris palju sõnu/terviklaule ka erinevatele artistidele, aga eks võtab aega kuniks need kõik järgemööda ka valmis saavad. Üks neist on näiteks kuulatav SIIT! Natuke isegi naljakas mõelda, kuidas kunagi arvasin, et “eeeeeeeiiii, ma ei taha küll kellelegi teisele midagi kirjutada!” Nüüd aga tunnen, et see kui saan lauludele või laulusõnadele ka kellegi teise vaatevinklist ja tundeid arvestades läheneda, siis see hoopis rikastab ka mu laulukirjutamist. Nii et olen väga rahul asjade sellise kulgemisega ja hea meelega kirjutan alati laule ka teistele artistidele. Loodan, et tööd selles osas tuleb aina juurde ja juurde.

Ja siia postituse lõppu ka väike üleskutse, kõigile kes Tik-Tokke teevad ja tahaksid ühes vahvas mängus kaasa lüüa. Nimelt on Piletilevil käimas mäng, kus keegi võidab omale 1000€ väärtuses Piletilevi kinkepileteid! Täiega vahva! Selleks, et mängus osaleda pead tegema TIK-TOK video stiilis “Elu piirangute ajal vs. peale piirangute lõdvenemist”. Lase oma fantaasia lendu, tee miskit humoorikat ja parimad jõuavad finaali, kus oled juba nagunii 50€ kinkepileti omanik, aga just siis valitakse välja ka suur võitja! Kindlasti lisa osalemiseks ka hashtag-id #piletilevi ja #piletilevichallenge ning jälgi @Piletilevi ka TIK-TOKis! PS! Kui tahad veel täpsemalt end kurssi viia, siis loe Piletilevi kodulehelt infot nende TIK-TOKi challenge’i kohta SIIT!

Viimase aja toimetused ja eesmärgid 2021. aastasse

Hoo-hoo-hoo! Kätte on jõudnud jõulukuu ning viimane kuu on üldse möödunud kuidagi nii kiiresti ja automaadi pealt, aga katsun taaskord viimaste nädalate mingeid toimetusi siia kokku koondada. Samuti olen vaikselt pannud kokku mõtteid, et mida tahan 2021. aastal teha. Ma ei hakka nende asjadega nüüd küll ennast väga suruma ja ajalisse raami panema, aga tore kui mul mingi plaan ikkagi ees on. Kui siis juhtub nii, et ikkagi mõni asi ei jõua 2021. aastal valmis, siis pole hullu, aga tore on toimetada kui ikkagi mingi siht on silme ees, seda igas eluvaldkonnas.

Kõigepealt alustan sellest, et Aastahiti valimine on taas alanud. Palun selleks ka Sinu abi. Palun mine www.aastahitt.ee ning hääleta laulu “See On Suvi” poolt. Selleks keri veidi alla poole ning seal kus on artisti ja laulu nime lahter kirjuta “Renate – See On Suvi” ning seejärel täida ka teised väljad. Olen väga tänulik!

Muidu nagu eelmises postituses kirjutasin, siis olengi õues olles päris palju riisunud. Kahju, et muidugi väga palju selliseid vastikuid ilmasid on ka olnud, ent kui õrn tibutamine on olnud, siis oleme ennast ikkagi õue ajanud, sest väikese ilmakodanikuga see õues olemise aeg on nagunii limiteeritud ja praegu läheb ka nii vara pimedaks, nii et “tuleb lihtsalt võimalust kasutada” ja ei saa jääda ootama järgmiste heade ilmadeni. Kui mu mõttekäiku mõistate 😀

Panen vaikselt mõtteid ka kõrvale, et mida teha järgmisel aastal aias ja üldse ei jõua ma ära oodata, et tuleks juba kevad. Minu jaoks on küll jõulud väga oodatud aeg aastas, aga kui see välja arvata, siis üldiselt see sügis-talv mu eriline lemmikaastaeg just ei ole. Õnneks on tore see, et peale jõule hakkab ju jälle valgemaks minema ja see on ka üks asi mida ma väga ootan – et saaks minna ka hilisemal ajal õue, mitte et kell 15 on õues juba hämar ja midagi teha ei saa ja ole ainult toas. Oeh… kui kevad ja suvi kätte jõuavad, siis ma vist ainult õues olengi.

Olen laule kirjutanud. Nii endale kui teistele artistidele taaskord. Samuti küpsevad peas päris mitmed huvitavad projektid. Mõni neist minu jaoks täiesti uus, millele loodan 2021. aastal alguse anda. Seega ega ma rohkem hetkel reeta ei saa, aga tasub lihtsalt silma mu tegemistel peal hoida, sest ilmselt 2021. aastal hüppan nii mõneski asjas musikaalselt välja enda mugavustsoonist. Oh kui salapärane 😀 Ja oeeeh kuidas ma ootan juba, et saaks lavalaudadele! Kui kogu see koroona asi läbi saab, siis on mul viimasest esinemisest minimaalselt aasta möödas ja see tundub terve igavik. Selline tunne, et võib tekkida oht, et lähen lavale ja nagu ei oskagi seal enam midagi teha 😀

Järgmiste laulude väljaandmiseni liigume ka vaikselt aina lähemale. Küll väikeste sammudega, aga siiski midagi toimub. 2021. aastal luban kindlasti teile ka täiesti uusi, seni kuulmata laule!

Ja eelmises postituses lubatud “Renate renoveerib” valdkonda ka. Kuigi ma pean selle kuidagi ümber nimetama, sest see pole ikkagi päris õigesti öeldud ilmselt. Aga igatahes. Ostsime 30 euroga ühe vana laua. Olen Facebook’is ühes “ehitus ja sisekujundus” grupis ka ja olin märganud juba varasemalt, et taolisi laudu tehti päris palju “uuteks”. Eks tekkis endal ka tahtmine järele proovida. Asja tegi raskemaks muidugi see, et tegu ei ole ideaalses seisukorras lauaga ja tegu pole täispuit lauaga, mida oleks ju väga lihtne lihvida. Laual oli peal hoopiski spoonikiht, mis tähendas seda, et kui ma vana pruuni lakki sealt pealt maha lihvisin, siis pidin väga ettevaatlik olema, et ma spoonikihist läbi ei lihvi, sest spoonikihi all on lihtsalt üks kole saepuruplaat. Ja noh, ühes kohas lasin tegelikult päris hooga läbi spoonikihi ka ja mõned nurgad samuti. All pildil on seda lihvitud osas täitsa üleval näha ka, aga natuke ta näeb välja nagu puidu oksakoht 😀 Lohutan sellega, et algaja asi. Pole varem sellist asja kunagi teinud ja eks vead on nii kerged tulema. Samas aga edasi olin ettevaatlikum ja tegin hoolsalt, et ikkagi asja saaks. Üleni ära lihvitud lauaplaadist ma pilti ei teinudki, aga siin alumisel pildil on näha siis tulemust, kui pool oli tehtud. Tegelikult mitte päris pool, sest ääred oli vaja ka ära teha ning lisaks käib laua keskele “pikendusplaat” ka ehk et see oli vaja ka ära teha.

Lauajalgade peale otseselt raha ei kulunud, kuna kasutasin ära vanad värvivarud. Kuna need olid sellise kumera kujuga, siis oli neid päris tüütu lihvida ja eks natuke olin laisk ka ja otsustasingi, et no midagi lihvin liivapaberiga sealt ära, aga päris haljaks ei hakanud lihvima, kuna ilmselt lihviksin muidu tänase päevani neid jalgu seal. Panin peale hoopis kruntvärvi, mis peaks igasuguse jama peale hästi külge hakkama ja hakkas ka, aga endale panen järgmiseks korraks kõrva taha, et ühe krundikihi asemel oleksin võinud kaks kihti panna, oleks parem tulemus jäänud. Sest hiljem pidin kolm kihti valget värvi panema, aga oleks võinud kaks panna (mis tegelikult teeb ju lõpuks sama välja, aga krunt lihtsalt oleks oma tööd ilmselt paremini seal all teinud kui üks lisakiht värvi).

Seejärel asusin jälle tagasi lauaplaadi juurde. Panin peale kaks kihti peitsi. Nüüd aga ootan uut peitsipotsikut, sest ma pole tooniga väga rahul. Siin pildil isegi ta näeb suhteliselt normaalne välja, aga päevavalguses ta on ikkagi natuke mannetu. Seega otsustasin veidi tumedamaga üle teha, eks vaatab mis saab ja kas hakkan hiljem kahetsema 😀 Tahaks aga juba kätte saada selle potsiku ning lakikihid ka peale ära panna, sest päris pikalt olen selle kallal juba toimetanud ja ka pidanud ootama erinevate asjade järelt, seega tahaks juba selle projekti ära lõpetada. Aga ilmselt järgmises postituses on lootust näha, et milline lõpptulemus tuli. All pildil on näha toon peale esimest peitsikihti.

Aga katsun seekord otsad kokku ära tõmmata. Sai isegi päris pikk postitus. Minu Instagram’is on käima läinud ka üks mäng, soovitan huvilistel minna vaatama. Sügisel peab ju ikka ennast väheke turgutama ja seega jõudsid minuni uued Sun365 Cold Care Shot’id ehk siis midagi ideaalset kaitsmaks oma tervist. Sisaldab see ingverit, kurkumit, mett ja apelsinimahla. Terviseshotile kohaselt on temas parasjagu vürtsi – täpselt nii mõnusalt, et tunned kuidas tervis lausa voolab kehasse ja teeb meele erksaks ka. Mina olen nüüd iga päev ühe shoti ära joonud ja loodan nii oma vitamiinivarud mõnusalt kõrgel hoida.

Sun365 valikus on muidugi teisi terviseshotte ka. Ingverishottidest on vast kõik kuulnud ja võimalik, et palju proovinud ka. Ise soovitan ka neid teile julgelt, eriti kui on tunda, et haigus hakkab tulema, siis on võimalik haigusepojal nii varakult sabast kinni saada. Samuti on neil mõnusad energy shotid, mida ma suve alguses rohkem tarbisin ja tundus, et andsid nagu vunki juurde küll. Lisaks shottidele ka kombucha joogid, mahlad ja sellised tummisemad joogid/smuutid, mis on justkui juba vahepala eest, kogu tootevalik on näha SIIT! Aga nagu ütlesin, siis mine minu Instagram’i ja üks õnnelik saab omale päris suure portsu shotte ja smuutisid ja lisaks panen juurde ka enda plaadi “Millennium”. Need on tõesti väga mõnusad ja kuluvad muidugi igal aastaajal ära, aga praegu kohe kindlasti 200%. Võite neid ka Facebook’is jälgida, et saada kõige kiirem info nende jookidest SIIN!

Aga olge tublid, loodetavasti kirjutan juba varsti jälle ja loodan, et üleüldiselt see pime-külm-märg aeg läheb kiiresti ja varsti on õues palju päikest!

Tere taas!

Sügis käes! Tuli järsku, aga kohe koos halbade ilmadega… Pean silmas seda, et pea iga päev sajab. Siis juhtubki nii, et iga hetk kui vähegi on ilusam päev või vähe ilusamad tunnid, saab neid kasutatud, et midagi õues ära teha. Aga räägin sellest kõigest pikemalt postituse teises osas, sest mõtlesin täna hoopis muusika juttudega alustada.

Kehvemate ilmade saabumisega olen hakanud taas rohkem klaveri taha sattuma. Tunnen, et mida aeg edasi läinud, siis mõnes mõttes vähem muusikat kirjutan, võrreldes aastate taguse ajaga, aga minu jaoks pole see üldse paha variant. Kunagi sai lihtsalt puusalt tulistatud, laul valmis kirjutatud ning see eemale visatud. Hiljem kui kuulasid üle, siis alles jäid mõtlema, et “mis asi see veel on” või siis “ah päris hea!”. Et eks ühelt poolt olegi selline spontaansus väga hea, kuna teinekord võib ka häid asju välja kukkuda, aga üle-üldises plaanis tunnen, et igasugust jama on vähemaks jäänud 😀 Rohkem olen hakanud mõistusega toimetama, ent sellegi poolest üritan tabada ära ka neid spontaanseid hetki ning lasen ka neil tulla, kuna eks muusika kirjutamine ole ka “tükike maagiat” ja ei tahaks seda ka kogu protsessist ära kaotada. Ühesõnaga… viimastel nädalatel olen just taas palju kuulanud oma mingeid vanu klippe üle ning üsna mitmed asjad, millega varem olen veidi toppama jäänud, on nüüd saanud endale just need puudu olevad pusletükid. Seega sahtlisse ikkagi materjali koguneb hoogsalt, nii mulle endale kui ka mõeldes teiste artistide peale. Loodan, et äkki varsti saab jagada ka teiega taaskord mingeid laule, mida esitavad teised artistid.

Stuudios oleme ka taas tasapisi toimetama hakanud. Ega mul polegi väga kunagi selliseid aegu olnud, kus stuudios poleks absoluutselt mitte midagi olnud tegemisel. Hetkel ka on peaaegu valmis saanud laul #PN, mille pärast vast kõige rohkem ärevil olen ning mida tahaks juba teiega jagada (kuid siiski kahjuks veel mitte) ning laul #H on saanud nii palju valmis, et veel viimane kolmandik on puudu, aga selle loo paneme ilmselt ka natukene ootele, et see siis õigel hetkel lõpuni teha, kuna selle loo jaoks on vaja teatavat erilähenemist, mida ma hetkel pakkuda ei saa. Mõlema loo puhul on siis ilmselgelt tegu minu esimeste lauludega, mis valmimad väljaspool albumit “Millennium”. Tegu on siis minu kevadel ilmunud albumiga, kus on tegelikult veel väga palju selliseid laule peal, mis pole singlina ilmunud, seega kes ootab ja otsib uut eestikeelset muusikat, siis tasub selle albumi mõnest digimüügikanalist üles otsida, näiteks sellistest:

Spotify: https://tinyurl.com/wkls7wz
iTUNES: https://tinyurl.com/w6qgrf4
Deezer: https://tinyurl.com/sradfxy

Minu jaoks on huvitav näha seda, et oma eelmise albumi andsin ma välja 2015. aastal, enne seda eelmise 2013. aastal ja 2013. ja 2020 aastaga on muidugi vahe kõige suurem. Pean silmas just seda, et kus kohas kõige rohkem muusikat tarbitakse. Plaadimüük on jäänud väiksemaks, aga olen meeldivalt üllatunud kui palju uut albumit just Internetis kuulatakse/ostetakse jne. Väga vahva!

Nii palju siis praeguseks muusika juttu. Eks nendest ülevalolevatest lauludest räägin lähemalt siis kui nad on täiesti valmis ja kui neid saab hakata avaldama, siis on nagu äkki huvitavam otsi omavahel kokku ka panna. Muidu ma räägin siin mingitest salajastest lauludest, mida keegi kuulnud pole ja kellelgi pole aimu kuidas need kõlavad 😀

Järgmise rubriigina siis toidujutud. Ega tegelt pikka juttu polegi. Saabumas on sügis, mis tähendab seda, et võimalikult palju asju tuleb purki ajada. Pean tõdema, et ega muidugi väga palju polegi saanud veel asju purki teha. Tomatite ja kurkidega oli alguses see plaan küll, aga tuleb välja, et need saavad alati enne otsa kui kööki jõuavad. Õunad kahjuks on suures osas sel aastal väga väga ussitanud ja mädad, seega mina oma ca. viiest ämbrist õuntest sain 4,5 purki moosi ainult… Purgid on muidugi üsna suured, veidi suuremad standardsetest, ent siiski – suurem osa õuntest läheb komposti. Ja moosi pildi all olevad kaks pilti on tegelikult minu jaoks juba üsna sellised tavapärasemad ja vanemad retseptid, mida ikka aeg-ajalt perele saab vaaritatud. Ülemise peal siis kreemjas porgandipüreesupp, mille retsepti ilmselt olen oma käe järgi täpselt nii paika timminud, et tulemus tõesti ongi väga mõnus ja kreemine ning all siis veidi vürtsikas kana-nuudliroog.

Väike “remondituhin” pole ka kuhugi kadunud. Tõsi, praegu olen sellele vähem aega panustanud, sest olen üritanud rohkem aias toimetada, kuniks veel saab. Aga olen varunud korralikult mõtteid ja materjali ära sügishooajaks. Samuti köögikappide vuntsimise sain ka põhimõtteliselt lõpuni viidud – viimase asjana lihvisin, pahteldasin, kruntisin ja värvisin ära soklilauad. Tulemus siis ka pildil näha.

Kui on palju toimetamist, siis lähevad päevad-nädalad nii kiiresti, et ise ei jõua ka ära imestada. Sügisele vastu minna tuleb muidugi veidi ka immuunsüsteemi turgutades. Juba päris mitu korda on nina hakanud kihelema, kuna ei ole osanud omale riideid selga valida ja siis õues hiljem tunnen, et nüüd sain vist jälle külma. Õnneks küll olen praegu ikkagi terveks jäänud ja õigel ajal iga väikese haiguskübeme kratist saanud kinni võtta. Mina nüüdsama hiljuti proovisin ära ka ühed tooted, mis alles nüüd septembris turule on tulnud, Alma Vita+ jogurtijoogid. Need on saadaval kolmes erinevas maitses – metsmaasika (pildil ja minu lemmik!), mustika-vaarika ja troopiline. Alma Vita+ jogurtijoogid sisaldavad immuunsüsteemi turgutavat ning väsimuse vastu võitlevat D- ja B12 vitamiini! Lisaks muidugi valmistatud ju ka kodumaisest kvaliteetsest piimast ning on laktoosivabad. Seega lippa ka poodi ning avasta milline võiks sinu lemmikmaitse olla 😋

Novembri toimetusi

Vahepealne aeg on möödunud üsna muusika rohkelt. Seda eelkõige sellepärast, et olen lihtsalt viimasel ajal palju uusi laule kirjutanud. Üsna mitu laulu rändasid kohe erinevate inimeste postkastidesse, lootuses, et ehk neid hakkavad teised artistid tulevikus esitama, mõne jätsin ka endale. On muidugi erandeid, aga praegu, mida aasta edasi, seda rohkem ma ei kirjuta iseendale enam “huupi”, vaid vahest võib ühe loo kirjutamine iseendale olla päris pikk protsess, kuna ma pole paljude asjadega rahul ja siis tahan neid parandada. Samuti enda puhul natukene mõtled rohkem, et millest kirjutad. Teistele on selles osas palju lihtsam kirjutada ja tihti sünnivadki hoopis nii head lood, seega on mul hea meel, et ma põhimõtteliselt rakendan kahte tehnikat laulude kirjutamisel: üks on selline rohkem läbimõtlev ja teine on “kuidas torust tuleb”.

Lõpuks ometi sai valmis laul #VM, mis läheb mu tulevase albumi peale ja millest saab ilmselt minu järgmine singel. Samuti rääkisin siis varasemalt, et oleme tegelenud muusikavideo filmimisega – nägin esimest 10 sekundit tulevasest videost 😀 Seda on küll vähe, aga vähemalt asi liigub. Nagu varasemalt rääkisin, siis seda videot oleme teinud hästi palju ainult “omade jõududega” ning ka mina ise olen siia väga palju mõttetööd panustanud, aidanud leida häid nurki-kaadreid, tulnud välja mingite ideedega ning üleüldise süžeega. Samuti oli minu jaoks huvitav selline “skripti” kirjutamine. See kindlasti pole muidugi midagi sellist nagu professionaalid teevad, aga selline kodukootud ja ilmselt piisavalt arusaadav 😀 Skript ehk siis ühte tekstifaili üles kirjutamine iga väikse osa kaupa, et kus mis kaader hakkab olema, kuidas võiks ülemineku teha jne. Eks vaatame mis siit saama hakkab. Veidi kardan, aga ilmselt sellepärast, et see on suur amps ja veidi tume maa minu jaoks, kuigi ma väga naudin kogu seda protsessi ja see on minu jaoks väga huvitav ja lahe.

Jätkuvalt olen käinud joogas. Trenni olen kodus ka üsna tublisti teinud. Isegi natukene tundub mulle, et visuaalsel vaatamisel on midagi tolku ka olnud, aga hetkel siiski jätkan ja vaatan kuhu tee mind viib.

Oma ühe postituse all küsisin enda jälgijatel häid raamatute soovitusi ja te ei kujuta ette ka kui palju head materjali ma sain! Tegin omale nimekirja ja pikaks ajaks olen nüüd mureta. Esimesena sellest nimekirjast võtsin raamatu “Hay emand” Barbara Erskine’lt. Tegu on üpris paksu raamatuga, aga selle raamatuga ma tunnen päevas mitu korda, et “ma ei jõua juba ära oodata, kui ma saan maha istuda ja lugeda”. Ma mõtlen selle raamatu peale siis ka, kui ma hoopis muid toimetusi teen, sest ma juba kibelen lugema. Olen hetkel lugenud ära 200 lehte ja on väga põnev ja väga soovitan! Seal on küll sellist kirjanduslikku väljamõeldist mingite asjade näol, aga loo põhituumik on kõik tõesti sündinud, ajalooline, ja mulle väga meeldib. Olengi viimasel ajal väga sellistel ajalooliselt radadel, nii et see raamat on mulle väga sobiv.

Muidu aga loodan nüüd edasi minna lõpuspurdiga ja saada lõpuks valmis albumiga, millest juba ma ei tea kui kaua olen siin kirjutanud. Mõned lood on jäänud, aga eks iga laulu taha läheb palju aega ja sellepärast ka kõik veidi venib.

Lõpetuseks suunan teid kõiki osa võtma minu Instagram’i uuest auhinnamängust, kus üks õnnelik võib võita kasti tooteid Härmaviljalt! Loe tingimuste kohta lähemalt siit:

View this post on Instagram

👉 AUHINNAMÄNG! 👈 . Üks mõnus kastitäis Härmavilja tooteid oleks välja loosida! Loosis osalemiseks: 1) 🍽 Jälgi Instagram’is @harmavili 2) 🍽 Jälgi Instagram’is @renate.saluste 3) 🍽 Kirjuta kommentaaridesse oma lemmik Härmavilja toode. . Nende tooted on näiteks ⏩ Härmavilja smuutisegud, praekartulid sibulaga, aedviljasegu, kodune pärmi-lehttaigen, pajaroog, wokisegu, panniroog, ühepajatoit jne jne. Valik on suur! . Lisaks jagan teiega ka ühte kiiret ja maitsvat retsepti: Mõnikord lihtsalt ei jõua kõike hakkida-lõigata-ettevalmistada. Ometi tahaks toituda tervislikult. Mina otsustasin täna teha ühe kiire lõuna Härmavilja Wokiseguga. Hakkisin kana – praadisin ära. Kui kana oli peaaegu valmis, siis lisasin @harmavili wokisegu. Samal ajal keetsin läbi riisinuudlid ning tegin kastme: 3 sp sojakastet, 1 sp kalakastet ning sinna hulka varem väheses vees lahustatud 2 tl maisitärklist. Lisasin nuudlid kana-wokisegule ning kõige peale kallasin kastme. Segasin läbi, paar minutit kuumutamist ja roog oligi valmis. Niivõrd lihtne ja nii maitsev. ⏩ Libista edasi, et näha milline roog välja tuli! . Võitja loosin välja 4 päeva pärast! #härmavili #tervisliktoitumine #köögiviljad #kokkaise #ad

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 𝐒𝐀𝐋𝐔𝐒𝐓𝐄 (@renate.saluste) on