Tere taas!

Sügis käes! Tuli järsku, aga kohe koos halbade ilmadega… Pean silmas seda, et pea iga päev sajab. Siis juhtubki nii, et iga hetk kui vähegi on ilusam päev või vähe ilusamad tunnid, saab neid kasutatud, et midagi õues ära teha. Aga räägin sellest kõigest pikemalt postituse teises osas, sest mõtlesin täna hoopis muusika juttudega alustada.

Kehvemate ilmade saabumisega olen hakanud taas rohkem klaveri taha sattuma. Tunnen, et mida aeg edasi läinud, siis mõnes mõttes vähem muusikat kirjutan, võrreldes aastate taguse ajaga, aga minu jaoks pole see üldse paha variant. Kunagi sai lihtsalt puusalt tulistatud, laul valmis kirjutatud ning see eemale visatud. Hiljem kui kuulasid üle, siis alles jäid mõtlema, et “mis asi see veel on” või siis “ah päris hea!”. Et eks ühelt poolt olegi selline spontaansus väga hea, kuna teinekord võib ka häid asju välja kukkuda, aga üle-üldises plaanis tunnen, et igasugust jama on vähemaks jäänud 😀 Rohkem olen hakanud mõistusega toimetama, ent sellegi poolest üritan tabada ära ka neid spontaanseid hetki ning lasen ka neil tulla, kuna eks muusika kirjutamine ole ka “tükike maagiat” ja ei tahaks seda ka kogu protsessist ära kaotada. Ühesõnaga… viimastel nädalatel olen just taas palju kuulanud oma mingeid vanu klippe üle ning üsna mitmed asjad, millega varem olen veidi toppama jäänud, on nüüd saanud endale just need puudu olevad pusletükid. Seega sahtlisse ikkagi materjali koguneb hoogsalt, nii mulle endale kui ka mõeldes teiste artistide peale. Loodan, et äkki varsti saab jagada ka teiega taaskord mingeid laule, mida esitavad teised artistid.

Stuudios oleme ka taas tasapisi toimetama hakanud. Ega mul polegi väga kunagi selliseid aegu olnud, kus stuudios poleks absoluutselt mitte midagi olnud tegemisel. Hetkel ka on peaaegu valmis saanud laul #PN, mille pärast vast kõige rohkem ärevil olen ning mida tahaks juba teiega jagada (kuid siiski kahjuks veel mitte) ning laul #H on saanud nii palju valmis, et veel viimane kolmandik on puudu, aga selle loo paneme ilmselt ka natukene ootele, et see siis õigel hetkel lõpuni teha, kuna selle loo jaoks on vaja teatavat erilähenemist, mida ma hetkel pakkuda ei saa. Mõlema loo puhul on siis ilmselgelt tegu minu esimeste lauludega, mis valmimad väljaspool albumit “Millennium”. Tegu on siis minu kevadel ilmunud albumiga, kus on tegelikult veel väga palju selliseid laule peal, mis pole singlina ilmunud, seega kes ootab ja otsib uut eestikeelset muusikat, siis tasub selle albumi mõnest digimüügikanalist üles otsida, näiteks sellistest:

Spotify: https://tinyurl.com/wkls7wz
iTUNES: https://tinyurl.com/w6qgrf4
Deezer: https://tinyurl.com/sradfxy

Minu jaoks on huvitav näha seda, et oma eelmise albumi andsin ma välja 2015. aastal, enne seda eelmise 2013. aastal ja 2013. ja 2020 aastaga on muidugi vahe kõige suurem. Pean silmas just seda, et kus kohas kõige rohkem muusikat tarbitakse. Plaadimüük on jäänud väiksemaks, aga olen meeldivalt üllatunud kui palju uut albumit just Internetis kuulatakse/ostetakse jne. Väga vahva!

Nii palju siis praeguseks muusika juttu. Eks nendest ülevalolevatest lauludest räägin lähemalt siis kui nad on täiesti valmis ja kui neid saab hakata avaldama, siis on nagu äkki huvitavam otsi omavahel kokku ka panna. Muidu ma räägin siin mingitest salajastest lauludest, mida keegi kuulnud pole ja kellelgi pole aimu kuidas need kõlavad 😀

Järgmise rubriigina siis toidujutud. Ega tegelt pikka juttu polegi. Saabumas on sügis, mis tähendab seda, et võimalikult palju asju tuleb purki ajada. Pean tõdema, et ega muidugi väga palju polegi saanud veel asju purki teha. Tomatite ja kurkidega oli alguses see plaan küll, aga tuleb välja, et need saavad alati enne otsa kui kööki jõuavad. Õunad kahjuks on suures osas sel aastal väga väga ussitanud ja mädad, seega mina oma ca. viiest ämbrist õuntest sain 4,5 purki moosi ainult… Purgid on muidugi üsna suured, veidi suuremad standardsetest, ent siiski – suurem osa õuntest läheb komposti. Ja moosi pildi all olevad kaks pilti on tegelikult minu jaoks juba üsna sellised tavapärasemad ja vanemad retseptid, mida ikka aeg-ajalt perele saab vaaritatud. Ülemise peal siis kreemjas porgandipüreesupp, mille retsepti ilmselt olen oma käe järgi täpselt nii paika timminud, et tulemus tõesti ongi väga mõnus ja kreemine ning all siis veidi vürtsikas kana-nuudliroog.

Väike “remondituhin” pole ka kuhugi kadunud. Tõsi, praegu olen sellele vähem aega panustanud, sest olen üritanud rohkem aias toimetada, kuniks veel saab. Aga olen varunud korralikult mõtteid ja materjali ära sügishooajaks. Samuti köögikappide vuntsimise sain ka põhimõtteliselt lõpuni viidud – viimase asjana lihvisin, pahteldasin, kruntisin ja värvisin ära soklilauad. Tulemus siis ka pildil näha.

Kui on palju toimetamist, siis lähevad päevad-nädalad nii kiiresti, et ise ei jõua ka ära imestada. Sügisele vastu minna tuleb muidugi veidi ka immuunsüsteemi turgutades. Juba päris mitu korda on nina hakanud kihelema, kuna ei ole osanud omale riideid selga valida ja siis õues hiljem tunnen, et nüüd sain vist jälle külma. Õnneks küll olen praegu ikkagi terveks jäänud ja õigel ajal iga väikese haiguskübeme kratist saanud kinni võtta. Mina nüüdsama hiljuti proovisin ära ka ühed tooted, mis alles nüüd septembris turule on tulnud, Alma Vita+ jogurtijoogid. Need on saadaval kolmes erinevas maitses – metsmaasika (pildil ja minu lemmik!), mustika-vaarika ja troopiline. Alma Vita+ jogurtijoogid sisaldavad immuunsüsteemi turgutavat ning väsimuse vastu võitlevat D- ja B12 vitamiini! Lisaks muidugi valmistatud ju ka kodumaisest kvaliteetsest piimast ning on laktoosivabad. Seega lippa ka poodi ning avasta milline võiks sinu lemmikmaitse olla 😋

Leave a Reply