Õunamahlatalgud & öistest ümisemistest ja sügiseplaanidest

Heihopsti! Alustan tänast juttu kohe sellega, et tegime hiljuti õunamahla. See on olnud meil traditsiooniks juba nii palju aastaid järjest, et ega ma enam ei mäletagi, millal me alustasime. Välja arvatud eelmisel aastal, kui kevadel korralik õunapuude lõikus meile kahjuks tol aastal õunu sügisel ei toonud. Muidu aga ikka – sööme palju õunu, teen õunamoosi, õunakrõpse, kooki ja muidugi mahla. Õunakrõpse olengi ka viimastel nädalatel päris ohtrasti teinud – see on talveks lastele nii hea kommi asemele anda. Neile väga meeldib.

Alustasime mahlategu juba hommikul üheteistkümne paiku ning lõpetasime õhtul kümne paiku. Oli pikk ja väsitav päev, aga tulemuseks sai 66 liitrit mahla. Küll aga jäi õunu puu otsa veel nii palju, et võiks veelgi mahla teha.

Tavaliselt olen talgute ajal ka ise lõunasöögi teinud, aga sel aastal mõtlesin lihtsamat teed minna ning meie söögilaua katsid uhkelt Kookeri minipannkoogid. See oli väga hea mõte, sest minul jäi vaeva vähemaks ja pannkoogid koos oma lisanditega olid ka nii maitsvad, et olid talguliste seas tõeliseks hitiks.

Vaatan praegu, peaaegu kaks nädalat hiljem neid pilte ja suu hakkab vett jooksma 😀 No tõesti head olid. Mulle meeldib ikka alati ka kõht soolasest täis süüa enne kui hakkan magusat sööma, seega minu suureks rõõmuks oligi neil kenasti esindatud ka soolane valik – olid kana-paprika, lõhe ning singi-juustupannkoogid ning nendele ka siis kolm erinevat kastet. Minu absoluutne lemmik oli tšillikaste – täpselt parasjagu tšilline, ei pannud suud õhetama, aga tundsid, et väike “minek” oli ikka asjal juures. Ja kui siis muidugi maiustamiseks läks, siis panin oma pannkookidele peaaegu kõiki magusaid lisandeid peale. Nii hea oli!

Ja jälle selline heureka hetk, vaatan seda ülemist pilti ja ikka nii ilusasti puud alles siis muutsid esmakordselt värvi. Mulle sügise puhul see aeg väga meeldib, kui alles kõik hakkab kirju-mirjuks minema. Kui kõik pärast ühtlaselt pruun on, siis see enam nii väga ei meeldi 😀 Aga mahla juurde tagasi tulles. Nagu alguses öeldud, sai 66 liitrit mahla, millest esimesed purgid on ka juba tühjad.

Alguses sai ikka ise ka aidatud õunu korjata, õunu purustada ja mahla pressida, kuid hiljem kolisin kööki ümber ning algas mahla kuumutamine. Kõik vaht sai pealt ära korjatud ning siis puhastatud purkidesse valatud ja kohe kaaned peale. Niiviisi seal kella kümneni õhtul toimetasingi.

Minipannkookidest veelkord rääkides – kiika ka Kookeri kodulehele, et tutvuda nende valikuga ning Tallinnas on nad kenasti esindatud ka Balti Jaama turul, Raekoja platsil, Kadaka teel ja L. Koidula tänaval. Ning muidugi saab neid ka endale koju tellida või siis lihtsalt e-poest tellimus teele panna ning siis ise järele minna või kuller järele saata. Samuti jälgi ka Instagramis!

Hästi kiiresti räägin siia lõppu muud juttu ka. Viimased nädalad olen veidi rahulikumalt võtnud. Panin endale eesmärgiks läbi lugeda mõned raamatud, millest esimene sai just läbi – Lenna Elu Ilmaveerel. Oli väga tore lugemine ja paljudes asjades samastumine sellega, mida maaelu endast kujutab.

Värvisin maja välisvooderlauda ning ka sees hakkasin ühte nurgakest valgeks värvima, aga hetkel jäi see töö pooleli, kuniks muude asjadega reele saan. Sügisele vastu vaatangi nii, et ilmselt saan veel päris palju pintsliga võõbata: õues siis senikaua kuniks liiga külm ei ole ja sees… eks paistab kui palju 😀

Olen kirjutanud kodus päris palju uut muusikat, millest enamus on läinud teistele artistidele esitamiseks (ja esialgu siis stuudios tegemiseks), kuid midagi üht-teist olen ka endale kirjutanud. Plaaningi nüüd jälle rohkem klaveri taha sattuda, sest see kevad kuni varasügis aeg läheb nii palju aia peale ära, et suvel nagu uut muusikat kirjutada polekski aega. Väga loodan seda viga parandada ning muidugi stuudios olevate lauludega edasi tegeleda & stuudiosse minna ka uusi vokaale sisse salvestama. Hetkel on lood nii, et tegeleme aktiivselt kahe lauluga, mille kallal ka praegu aktiivne kirjade edasi-tagasi põrgatamine käib. Eks kui need valmis saavad, siis võtame jälle järgmised ette, sest demosid stuudiosse teele pandud on mul hulgim.

Aias olen alustanud korrastustöödega – aiamaa on juba korda tehtud, kasvuhoones mul ikka mõned kurvad rohelised tomatid veel kasvavad, sest mõni päev on kasvuhoones sees veel täitsa soe. Eks sealt ilmselt eriti enam midagi ei tule ja tulebki peagi ka kasvuhoone korda teha. Ja siis algab muidugi suur riisumine.

Olen varem ka unes näinud mingeid meloodiaid ning need siis öösel ruttu telefoni diktofoni ümisenud. Või kui aus olla, siis pooltel kordadel on uni nii magus olnud, et olen üritanud endale mingite loogiliste-tuletamiste teel meloodiat meelde jätta, et “nagunii hommikul mäletan, kuna seal läks ju nii lihtsalt nii-nii-nii”, aga tegelikult ei mäleta hommikul seda enam kunagi. Samuti kui öösel natukene liiga uniselt või vaikselt diktofoni oma ümina ära teed, siis ei saa ka sellest hommikul mitte midagi aru, nii et üritan end ikka parandada ja edaspidi parem ümiseja olla 😀 Aga minu jaoks paar nädalat tagasi oli selline tore hetk, kus ma kuulsin unes täiesti selgelt algusest lõpuni ühte laulu. Ärkasin öösel, laulsin selle diktofoni sisse, järgmisel päeval sain kõigest aru ja kirjutasin sõnad. Ja saigi üks laul valmis. Ehk et korraga tuli laul algusest lõpuni, kuigi tavaliselt tulevad sellised meloodiakatked ainult pähe. Igatahes väga kihvt kogemus minu enda jaoks ja kuigi selle laulu ka enda jaoks valmis kirjutasin, siis eks paistab, kas see ka kunagi stuudiosse jõuab. Ei oska hetkel veel arvata.

Aga sellise hilisõhtuse kirjutamisega seekord ka lõpetan. Loodan varsti siia jälle kirjutada!

Törts juttu

Tükk maad on möödas minu eelmisest kirjutamisest. Järgemööda kirjutades (ja meenutades) olid mu vahepealsed tegemised järgnevad:

Kõigepealt jäime uuesti haigeks, S. pikemaks, mina lühemaks ajaks. Pühapäevaks oli minul parem olla, seega käisin 23. aprillil Albu Mõisas toimunud Põhja-Järvamaa piirkondliku laste lauluvõistluse žüriis. Päris raske oli otsustada. Kuna tegemist oli juba järgmise vooruga, siis oli ka tase juba ühtlasem. Palju vaidlemist ja arutamist, aga saime oma otsused tehtud.

Seejärel veetsin eelmisel nädalal üsna palju aega klaveri taga – tegin uusi covereid (vaata eelmiste postituste seast) ja eks natukene sai niisama ka musitseeritud. Pühapäeval salvestasin “kodustuudios” ühe klaveripartii sisse. Kirjutasin hiljuti ühe uue loo, mille varsti soovin stuudiosse viia ning kujutan ette, et seal peab kindlasti ka klaver olema, seega salvestasin juba praegu selle ära, et siis kohe stuudiosse minnes kogu materjal ette ära anda. Muidu oli too nädal üsna kodukeskne. Nädala lõpu poole küll üks erand oli – käisime mu vanaisa sünnipäeval Aravetel. Tähistasin seal lõpuks sugulastega koos ka enda sünnipäeva. Otsustasimegi, et teeme kaks sünnipäevapidu ühes.

Lugesin edasi ka raamatut “Kolm musketäri”, mis mul kuidagi edeneda ei tahtnud ning kuna sajanda lehekülje juures ei olnud mul endiselt seda klikki tekkinud, siis otsustasin raamatu pooleli jätta. Olgu öeldud, et ma olen oma elus jätnud pooleli väga väheseid raamatuid. Ma tundsin, et see raamat on selline “elementaarne lugemine”, seega võiksin ju olla seda lugenud, aga kuna mul ei olnud seda huvitav lugeda, siis rändas mu mõte pidevalt selle peale, et mida muud ma võiksin praegu selle vaba ajaga teha ja millist teist raamatut ma hetkel lugeda võiksin. Seega sellepärast ka selline otsus sai vastu võetud. Jätkasingi lugemisega teiste raamatute seltsis – sain läbi kunagi alustatud “Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused” ning lugesin läbi raamatu “Gulliveri reisid” Jonathan Swift’ilt. Olin varem lugenud, et see raamat oli tegelikult kirjutatud selleks, et pilada tolle aja moodi – nimelt anti tol ajal välja väga palju reisiraamatuid ning autori soov oligi kirjutada raamat, mis justkui veidi naeruvääristab seda tolle aja trendi. Sellepärast lugesin ka huviga, et kuidas seda on siis seal välja toodud. Kollaaži viimasele pildile panin ühe klõpsu enda Instagrami “Your story” liinist – väike soovitus salatiks (Kana näeb millegi pärast pildil nii tume välja, aga ausalt tegelikult ei olnud kõrbenud 😀 Ilmselt kehv valgus ja filter teevad oma tööd – kana oskan praadida ikka küll 😀 ) Jälgi mu Instagram’i SIIT, et kõige uuemad pildid ikka kindlasti sinuni jõuaks!

Eelmisel nädalal andsime ka lõpuks välja minu suvesingli “Suveõhtud”. Veidike lähemalt rääkisin sellest ühes eelmises postituses, aga siia panen veel kaks pilti, mille tegime Fotoraadiga sügisel Albu Mõisas. Meigi ja soengu tegi Elerin Luuk. Ootasin juba nii väga, et saaks uue loo välja anda ja nüüd lõpuks oligi see päev käes. Ilmad küll eelmisel nädalal tegid taaskord ühe kohutava pöörde, nii et ega neid suveõhtuid kuskilt paista ei olnud, aga nüüd tundub, et hakkab ilusamaks minema ja siis on ka laul rohkem teemakohane. Kui sa pole veel kuulanud, siis saad seda teha SIIT! PS! Laul jõudis Eesti publiku seas Youtube’is 7ndale kohale ja oli eestikeelsetest lauludest kuulatavuselt lausa neljandal kohal! Jippiii!

Eile oli meil suur talgupäev. Kutsusime kokku sugulased ja tegime korraliku kevadpuhastuse aias. Sain ka korralikult vaaritada.

Tänase postituse lõppu panen kaks pilti endast Helena Fashioni poolt saadetud riietega. Kleit on no niiii imeilus. Päris elus veelgi ilusam! Minge kiigake nende Facebooki ka!

Ma sain alles hiljem aru, et ma näen siin nii valge näost välja. Tegelikult oli probleem selles, et valgustasin ennast üle, katsun järgmine kord osavam olla =)