Heihopsti! Alustan tänast juttu kohe sellega, et tegime hiljuti õunamahla. See on olnud meil traditsiooniks juba nii palju aastaid järjest, et ega ma enam ei mäletagi, millal me alustasime. Välja arvatud eelmisel aastal, kui kevadel korralik õunapuude lõikus meile kahjuks tol aastal õunu sügisel ei toonud. Muidu aga ikka – sööme palju õunu, teen õunamoosi, õunakrõpse, kooki ja muidugi mahla. Õunakrõpse olengi ka viimastel nädalatel päris ohtrasti teinud – see on talveks lastele nii hea kommi asemele anda. Neile väga meeldib.
Alustasime mahlategu juba hommikul üheteistkümne paiku ning lõpetasime õhtul kümne paiku. Oli pikk ja väsitav päev, aga tulemuseks sai 66 liitrit mahla. Küll aga jäi õunu puu otsa veel nii palju, et võiks veelgi mahla teha.
Tavaliselt olen talgute ajal ka ise lõunasöögi teinud, aga sel aastal mõtlesin lihtsamat teed minna ning meie söögilaua katsid uhkelt Kookeri minipannkoogid. See oli väga hea mõte, sest minul jäi vaeva vähemaks ja pannkoogid koos oma lisanditega olid ka nii maitsvad, et olid talguliste seas tõeliseks hitiks.
Vaatan praegu, peaaegu kaks nädalat hiljem neid pilte ja suu hakkab vett jooksma 😀 No tõesti head olid. Mulle meeldib ikka alati ka kõht soolasest täis süüa enne kui hakkan magusat sööma, seega minu suureks rõõmuks oligi neil kenasti esindatud ka soolane valik – olid kana-paprika, lõhe ning singi-juustupannkoogid ning nendele ka siis kolm erinevat kastet. Minu absoluutne lemmik oli tšillikaste – täpselt parasjagu tšilline, ei pannud suud õhetama, aga tundsid, et väike “minek” oli ikka asjal juures. Ja kui siis muidugi maiustamiseks läks, siis panin oma pannkookidele peaaegu kõiki magusaid lisandeid peale. Nii hea oli!
Ja jälle selline heureka hetk, vaatan seda ülemist pilti ja ikka nii ilusasti puud alles siis muutsid esmakordselt värvi. Mulle sügise puhul see aeg väga meeldib, kui alles kõik hakkab kirju-mirjuks minema. Kui kõik pärast ühtlaselt pruun on, siis see enam nii väga ei meeldi 😀 Aga mahla juurde tagasi tulles. Nagu alguses öeldud, sai 66 liitrit mahla, millest esimesed purgid on ka juba tühjad.
Alguses sai ikka ise ka aidatud õunu korjata, õunu purustada ja mahla pressida, kuid hiljem kolisin kööki ümber ning algas mahla kuumutamine. Kõik vaht sai pealt ära korjatud ning siis puhastatud purkidesse valatud ja kohe kaaned peale. Niiviisi seal kella kümneni õhtul toimetasingi.
Minipannkookidest veelkord rääkides – kiika ka Kookeri kodulehele, et tutvuda nende valikuga ning Tallinnas on nad kenasti esindatud ka Balti Jaama turul, Raekoja platsil, Kadaka teel ja L. Koidula tänaval. Ning muidugi saab neid ka endale koju tellida või siis lihtsalt e-poest tellimus teele panna ning siis ise järele minna või kuller järele saata. Samuti jälgi ka Instagramis!
Hästi kiiresti räägin siia lõppu muud juttu ka. Viimased nädalad olen veidi rahulikumalt võtnud. Panin endale eesmärgiks läbi lugeda mõned raamatud, millest esimene sai just läbi – Lenna Elu Ilmaveerel. Oli väga tore lugemine ja paljudes asjades samastumine sellega, mida maaelu endast kujutab.
Värvisin maja välisvooderlauda ning ka sees hakkasin ühte nurgakest valgeks värvima, aga hetkel jäi see töö pooleli, kuniks muude asjadega reele saan. Sügisele vastu vaatangi nii, et ilmselt saan veel päris palju pintsliga võõbata: õues siis senikaua kuniks liiga külm ei ole ja sees… eks paistab kui palju 😀
Olen kirjutanud kodus päris palju uut muusikat, millest enamus on läinud teistele artistidele esitamiseks (ja esialgu siis stuudios tegemiseks), kuid midagi üht-teist olen ka endale kirjutanud. Plaaningi nüüd jälle rohkem klaveri taha sattuda, sest see kevad kuni varasügis aeg läheb nii palju aia peale ära, et suvel nagu uut muusikat kirjutada polekski aega. Väga loodan seda viga parandada ning muidugi stuudios olevate lauludega edasi tegeleda & stuudiosse minna ka uusi vokaale sisse salvestama. Hetkel on lood nii, et tegeleme aktiivselt kahe lauluga, mille kallal ka praegu aktiivne kirjade edasi-tagasi põrgatamine käib. Eks kui need valmis saavad, siis võtame jälle järgmised ette, sest demosid stuudiosse teele pandud on mul hulgim.
Aias olen alustanud korrastustöödega – aiamaa on juba korda tehtud, kasvuhoones mul ikka mõned kurvad rohelised tomatid veel kasvavad, sest mõni päev on kasvuhoones sees veel täitsa soe. Eks sealt ilmselt eriti enam midagi ei tule ja tulebki peagi ka kasvuhoone korda teha. Ja siis algab muidugi suur riisumine.
Olen varem ka unes näinud mingeid meloodiaid ning need siis öösel ruttu telefoni diktofoni ümisenud. Või kui aus olla, siis pooltel kordadel on uni nii magus olnud, et olen üritanud endale mingite loogiliste-tuletamiste teel meloodiat meelde jätta, et “nagunii hommikul mäletan, kuna seal läks ju nii lihtsalt nii-nii-nii”, aga tegelikult ei mäleta hommikul seda enam kunagi. Samuti kui öösel natukene liiga uniselt või vaikselt diktofoni oma ümina ära teed, siis ei saa ka sellest hommikul mitte midagi aru, nii et üritan end ikka parandada ja edaspidi parem ümiseja olla 😀 Aga minu jaoks paar nädalat tagasi oli selline tore hetk, kus ma kuulsin unes täiesti selgelt algusest lõpuni ühte laulu. Ärkasin öösel, laulsin selle diktofoni sisse, järgmisel päeval sain kõigest aru ja kirjutasin sõnad. Ja saigi üks laul valmis. Ehk et korraga tuli laul algusest lõpuni, kuigi tavaliselt tulevad sellised meloodiakatked ainult pähe. Igatahes väga kihvt kogemus minu enda jaoks ja kuigi selle laulu ka enda jaoks valmis kirjutasin, siis eks paistab, kas see ka kunagi stuudiosse jõuab. Ei oska hetkel veel arvata.
Aga sellise hilisõhtuse kirjutamisega seekord ka lõpetan. Loodan varsti siia jälle kirjutada!
