Oktoobri lõpp

Esinen: 10. november Võru, Club Tartu / 11. november Viljandi, Cheers / 2. detsember Rapla, klubi Madhouse


Oktoobri lõppu mahtus nii mõnigi muusikaline toimetus. Esiteks saime mitu korda kokku oma akustilise kava pundiga – kinnistasime materjali, mille oleme juba läbi võtnud. Võib ütelda, et veel viimased ponnistused ning siis ilmselt oleme lavaküpsed. Minu jaoks on sellises koosseisus üles astumine esmakordne kogemus, seega natuke on hirm ka sees ja teiste kogenud bändikaaslaste juttude järgi võtabki alguses mitu kuud tegelikult aega, et kava kinnistuks, aga et lava ongi selleks parim koht, kuna prooviruumis on ikka õhkkond vabam, pole pingeid, ei oska hinnata kuidas rahvas reageerib ning mida täpselt lugude vahel rääkida. Ehk siis tõeline “proov” algab alles laval, aga vähemalt me ikkagi enam-vähem saame aru, mida me sinna lavale läheme tegema 😀 Et päris nii muuseas ka ei lähe, et “ah, las lava õpetab” – oleme ikkagi korralikult juba valmistunud.

Lisaks käisin üle pika aja stuudios midagi salvestamas. Nimelt siis taustavokaale laulule #M. Seda laulu sai ka alustatud juba ilmatuma aega tagasi, sellepärast ongi hinges tohutu kihelus – tahaks juba uue materjaliga edasi liikuda, sest enda jaoks on see laul juba nii ära settinud. Küll aga võtsin iseendalt lubaduse, et enne uusi laule ei hakka tegema kui eelnevad poolikud pole korralikult ära tehtud, seega hetkel keskendume veel sellele. Lisaks sain lõpuni loetud oma viimase pooleli oleva raamatu ja olen seetõttu lubanud endal ka rohkem klaveri taha maanduda. Ma ei tea miks mul nii on, aga tihti kui ma tean, et mul on midagi pooleli või vaja kindlalt ära teha, siis ma ei saa klaveri taga ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt rahus musitseerida. Nüüd on selles suhtes hästi, et midagi mulle kuklasse ei hinga ja olen saanud vabalt võtta 😀 Naljakas on tagasi mõelda sellele, et ma tunnen, et eelmise aasta lõpp/selle aasta algus oli mul loominguliselt üsna viljakas, aga praegu on nagu rahulikum. Veel mõni kuu tagasi ei tahtnud ma näiteks ka üldse klaveri taha laule minna kirjutama. Olengi õppinud lähtuma enda sisetundest – kui ikka vahepeal tunned, et oled tühjaks pigistatud ja pole midagi öelda, siis ei hakka ennast seal klaveri taga suruma ka – pärast tõmban kõik kanalid üldse muidu kinni ära. Siis tuleb ennast osata laadida, et hiljem jälle oleks mida öelda. Praegu aga tunnen juba jälle, et tahan kirjutada. Tahan rohkem õppida seda “vabalt võtmist”, et maailm pole otsas kui vahepeal on sellised loomingulised seisakud. Üldiselt on need alati millekski vajalikud ja sa ei tea ju kunagi, mis sellele järgneda võib 🙂

Talv on saabunud! Ja kaugel pole ka enam jõulud. Siiski ootan sel aastal rohkem kui kunagi varem juba uut suve. Minu jaoks seda Eestimaa suve on ikkagi natuke vähe ja kuigi talves on ka oma võlu ja kevad on ilus aeg, siis ideaalis ootaks ma, et meil oleks siin riigis suvi pikem. Tunnen, et olen ise rohkem suve inimene – suvel on meel kuidagi rõõmsam. Samas kui eile aknast välja vaatasin, siis see lumi puudeokstel ja maas tundus nii kaunis, et südamesse tuli isegi väike heldimus. Novot, võta näpust! Aga ma jään ikkagi arvamusele, et ma rohkem suve inimene 😀

Muidu olengi vaikselt juba jõulu asjadega tegelenud – eelmisel aastal tegin oma Facebook’i lehel advendimänge, mis väga edukaks osutusid ning plaanin ka sel aastal teha. Mitu koostööpartnerit on juba paigas, varsti vaja hakata nende postitusi valmis kirjutama. See võtab ka omajagu aega, kogu meilimajandus, asjadele järele minek, arvustused, Facebook‘is kampaania ülesehitamised jne. Igatahes on see põnev ja mulle meeldib ning loodetavasti teeb iga mängu võit ka kellegi siiralt õnnelikuks.

Kuigi oktoober oli viimaste kuudega võrreldes esinemiste poolelt rahulikum, siis peagi on tulemas uued esinemised ja loodan nii mõndagi teist seal kohata, seega kohtume juba järgmisel nädalal reedel Võrus, ööklubis Tartu!

Leave a Reply