Jõuluootus

Ma ei tea mis vahepeal juhtunud on, aga mu postitustel ei ole enam kuupäevi… Katsun selle lähiajal korda pusida, aga seniks teatan, et täna on 15. detsember ja otsustasin veidi juttu tulla puhuma 😀

Jõulud lähenevad suuuurel kiirusel ja vahepeal oleme saanud tunda juba korralikku talve. Mulle endale väga jõulud meeldivad, see on kuidagi selline imeline-rahulik-maagiline aeg ja nii tore on saada kokku sõprade-sugulastega ja veeta koos head aega.

Kas kõigil on juba kingitused tehtud? 🎁 Mina olen alati see, kes hakkab pigem varem kinkide peale mõtlema ja ma üritan tavaliselt alati kinkida midagi, mida inimesel päriselt võib vaja minna. Küll aga on ikkagi mõned kingitused veel tegemata ja nüüd olengi kogunud ideid, et mida asjalikku veel jõuluvana kingikotti võiks poetada.

Viimastel aastatel olen hakanud kingipakkidesse lisama ka omatehtud asju – näiteks piparkoogitainast, kodust moosi või siirupit. Mulle meeldib kinke teha, aga tunnen ka ise, et tänapäevases tarbimisühiskonnas tuleb oma otsused hoolikalt läbi mõtelda. Eriti tore on aga see kui saad kingituse ostmisega kellelegi head ka teha.

Näiteks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik on pannud oma blogis kokku 12 kihvti ideed ning annaksin siin kohal ka mõne mõtte edasi, et võiksid leida mõne vahva kingiidee – näiteks Aarete Laeka heategevuslikust poest saab soetada rahvusliku mustriga torusalli, SpeakSmart x Cases sari pakub põnevaid koolitusi iseseisvaks enesearendamiseks, Amanita Eesti teeb puidujääkidest valminud kingitusi ja ostes Sõbralt Sõbrale kauplusest mänguasju ja tekstiili toetad jõulurõõmu kinkimist abi vajavatele lastele. Blogis on palju häid mõtteid veel, mine kiika järele SIIT!

Mitu aastat olen piparkoogitainast teinud ainult kodus. See ei ole tegelikult eriti keeruline protsess, aga eeldab ikkagi “ettevõtmist”. Ka täna võtsin ühe meepurgi pliidiäärele “pehmenema”, et saaks õhtul jälle uue laari tainast valmis teha. Mina teen tainast nii, et panen suhkru ja siirupi asemel ainult mett, et siis oleks natukene tervislikum.

Eelmises postituses kirjutasin ka enda uuest laulust. Tänan kõiki, kes on selle hästi vastu võtnud ja kes pole veel kuulanud, siis saab seda teha SIIT! Sutike on veel aastavahetuseni aega, aga siis ehk ongi piisavalt aega, et laul kõikidesse esitusloenditesse jõuaks 🙂 Järgmistest uutest lauludest rääkides – olemegi viimastel nädalatel saanud purki kolm laulu! Kuidagi päris hästi on läinud praegu nende laulude vorpimisega, aga järgmised laulud ootavad juba ka kenasti järjekorras ning loodan ka need varsti valmis saada. Samuti on juba enamus asju valmis selleks, et uuel aastal anda välja minu verivärske singel, mis ei pärine üheltki eelnevalt albumilt ning on seega täitsa tutikas ja ühtlasi olen vast ka juba maininud, et sellele loole on valminud ka muusikavideo. Seega selle üle on mul väga hea meel, kuna muusikavideoid ei saa just liiga tihti tehtud, aga nüüd siiski üks sai ja olen väga rahul.

Kuna õues enam nii palju toimetamist ei ole, siis olengi rohkem tubaseid toimetusi teinud – natukene veel värvimistööd teinud, aga ka rohkem klaveri taga aega veetnud. Olen kirjutanud uusi laule, tellimussõnu, tegelenud reklaamkoostöödega ja muidugi ka tegelenud kõige muu-toreda igapäevasega.

Mulle meeldib aeg-ajalt võtta ette uusi põnevaid retsepte, aga pean tõdema, et kõige südamelähedasemad on ikkagi need vanad head retseptid – klassikaline kanašnitsel läheb alati kaubaks 😛 Aga selliste juttudega praegu lõpetangi! Järgmise korrani!

Ühe haiguse lõpp ja teise algus

Hei-hei! Enne kui meelest läheb, siis ütlen kohe ära, et Mustika Keskuses asuvas poes Pandora Laegas on selle kuu lõpuni minu boksis (nr. 17) soodustus -25%! Mine uuri järele, sest müügil on väga hästi hoitud vähe või täiesti kandmata riided! 🤟

Eelmisel korral jõudsin juba rõõmustada, et olen “vähemalt terveks saanud” ja sain oma limiidi haige-olemisest täis… Nojah, vara hõiskasin, sest ühe haiguse lõpu ja uue vahele jäid vaid mõned päevad ning siis oligi juba uus gripp platsis. Sel korral (siiamaani) on see küll möödunud kergemalt ja täiesti “rajalt maas” ma pole olnud, aga halb on olla ikka ja kes ikka meist haige tahaks olla. Igapäevatoimetusi on ka ju kohe palju komplitseeritum teha, kui silmad ja nina peas kipitab ning köha ikka kallale tikub. Eelmine kord haige olles olin ikka pea kaks nädalat oma toimetamistest eemal, aga sel korral otsustasin, et kui tervis vähegi lubab, siis enam sellist pausi endale lubada ei taha. Mulle lihtsalt tundub, et mul on niiii palju teha ja kui jälle mingi auk sisse tuleb, siis kõik tööd ja tegemised kuhjuvad. Olgu selleks siis kas muusika või kodutoimetused või aiatööd – kõigega tegutsemist jagub.

Aiatöödest rääkides, siis ega ma liiga palju midagi huvitavat just teinud ei ole. Katsin “pooleldi” ära roosid talvekattega. Pooleldi sellepärast, et ootan, et see õige külm ikka tuleks ja enne ei taha ikkagi taimi täitsa ära katta, aga kui ta lõpuks tuleb, siis on mul ainult praktiliselt silumise vaev ja kõik taimed ongi kenasti soojas-peidus. Erinevaid aiaasju oleme talvekorterisse tõstnud, kasvuhoonet koristanud ja muidugi ohtralt riisunud ja riisuda on veel kõvasti vaja. Loodangi, et jõuan enne püsiva lume tulekut maksimaalselt palju ära teha, sest siis kevadel on sellega vähem muret ja saab kohe muude projektidega toimetama hakata.

Mul on telefonis sellised “vaja-teha” nimekirjad. Täpsemalt siis iga valdkonna kohta on mul eraldi nimekirjad: muusika, kodu, enda mingid isiklikud asjad jne. Aiatööde/ideede nimekirjas on mul praegu juba 40 punkti, mida järgmisel aastal hoogsalt täitma asuda. Niimoodi mõeldes tundub seda muidugi jube palju ja ei tea kui palju neist ka ära tehtud saab, aga no nii kibelen juba ja ei jõua seda kevadet ära oodata. See aasta oli mul aias selline esimene läbimurde aasta (ma julgen öelda) ja ma tunnen, et mu silmad kuidagi avanesid. Palju mõtteid tuli pähe, hakkasin palju asju ka uue pilguga nägema ning palju uut energiat tuli ka juurde.

Aga omamoodi tore on ka see külmem-tubasem aeg ning kavatsen seda ka nautida. Olen omale juba tükk aega sisendanud, et sel poolaastal olen kindlasti klaveri taga asjalik ning olen selles osas ka juba algust teinud. Mul on palju ideid ja laule, mis vajavad lõpetamist ning loodetavasti kirjutan ka ikka täiesti uut materjali. Muusika kõrvalt on aga ka toas mõned asjad, mida tahaks veel ära teha: tahaks veel ühe toa ära värvida… 😀 Söögilaud vajaks kerget-kiiret värskenduskuuri ning suuremaid-põhjalikumaid koristusi tahaks ette võtta. Muidugi tahaks ka mingeid täiesti uusi retsepte avastada ja kui muidu suvel on seda tavaliselt vähem, siis nüüd “tubasemal hooajal” tahaks muidugi pisipõnnidele ka uusi asju/teadmisi õpetada.

Aga egas midagi, selliste mõtetega siis sel korral ka lõpetan. Loodetavasti saan ruttu terveks ja järgmine kord saab ehk juba ka konkreetsemat muusikajuttu ajada, sest vihjena võin öelda, et üks laul on meil stuudios kohe-kohe valmis saamas, aga sellest juba järgmisel korral!

Minu mantel: www.noemi.ee