gripp

Ühe haiguse lõpp ja teise algus

by // // No Comments

Hei-hei! Enne kui meelest läheb, siis ütlen kohe ära, et Mustika Keskuses asuvas poes Pandora Laegas on selle kuu lõpuni minu boksis (nr. 17) soodustus -25%! Mine uuri järele, sest müügil on väga hästi hoitud vähe või täiesti kandmata riided! 🤟

Eelmisel korral jõudsin juba rõõmustada, et olen “vähemalt terveks saanud” ja sain oma limiidi haige-olemisest täis… Nojah, vara hõiskasin, sest ühe haiguse lõpu ja uue vahele jäid vaid mõned päevad ning siis oligi juba uus gripp platsis. Sel korral (siiamaani) on see küll möödunud kergemalt ja täiesti “rajalt maas” ma pole olnud, aga halb on olla ikka ja kes ikka meist haige tahaks olla. Igapäevatoimetusi on ka ju kohe palju komplitseeritum teha, kui silmad ja nina peas kipitab ning köha ikka kallale tikub. Eelmine kord haige olles olin ikka pea kaks nädalat oma toimetamistest eemal, aga sel korral otsustasin, et kui tervis vähegi lubab, siis enam sellist pausi endale lubada ei taha. Mulle lihtsalt tundub, et mul on niiii palju teha ja kui jälle mingi auk sisse tuleb, siis kõik tööd ja tegemised kuhjuvad. Olgu selleks siis kas muusika või kodutoimetused või aiatööd – kõigega tegutsemist jagub.

Aiatöödest rääkides, siis ega ma liiga palju midagi huvitavat just teinud ei ole. Katsin “pooleldi” ära roosid talvekattega. Pooleldi sellepärast, et ootan, et see õige külm ikka tuleks ja enne ei taha ikkagi taimi täitsa ära katta, aga kui ta lõpuks tuleb, siis on mul ainult praktiliselt silumise vaev ja kõik taimed ongi kenasti soojas-peidus. Erinevaid aiaasju oleme talvekorterisse tõstnud, kasvuhoonet koristanud ja muidugi ohtralt riisunud ja riisuda on veel kõvasti vaja. Loodangi, et jõuan enne püsiva lume tulekut maksimaalselt palju ära teha, sest siis kevadel on sellega vähem muret ja saab kohe muude projektidega toimetama hakata.

Mul on telefonis sellised “vaja-teha” nimekirjad. Täpsemalt siis iga valdkonna kohta on mul eraldi nimekirjad: muusika, kodu, enda mingid isiklikud asjad jne. Aiatööde/ideede nimekirjas on mul praegu juba 40 punkti, mida järgmisel aastal hoogsalt täitma asuda. Niimoodi mõeldes tundub seda muidugi jube palju ja ei tea kui palju neist ka ära tehtud saab, aga no nii kibelen juba ja ei jõua seda kevadet ära oodata. See aasta oli mul aias selline esimene läbimurde aasta (ma julgen öelda) ja ma tunnen, et mu silmad kuidagi avanesid. Palju mõtteid tuli pähe, hakkasin palju asju ka uue pilguga nägema ning palju uut energiat tuli ka juurde.

Aga omamoodi tore on ka see külmem-tubasem aeg ning kavatsen seda ka nautida. Olen omale juba tükk aega sisendanud, et sel poolaastal olen kindlasti klaveri taga asjalik ning olen selles osas ka juba algust teinud. Mul on palju ideid ja laule, mis vajavad lõpetamist ning loodetavasti kirjutan ka ikka täiesti uut materjali. Muusika kõrvalt on aga ka toas mõned asjad, mida tahaks veel ära teha: tahaks veel ühe toa ära värvida… 😀 Söögilaud vajaks kerget-kiiret värskenduskuuri ning suuremaid-põhjalikumaid koristusi tahaks ette võtta. Muidugi tahaks ka mingeid täiesti uusi retsepte avastada ja kui muidu suvel on seda tavaliselt vähem, siis nüüd “tubasemal hooajal” tahaks muidugi pisipõnnidele ka uusi asju/teadmisi õpetada.

Aga egas midagi, selliste mõtetega siis sel korral ka lõpetan. Loodetavasti saan ruttu terveks ja järgmine kord saab ehk juba ka konkreetsemat muusikajuttu ajada, sest vihjena võin öelda, et üks laul on meil stuudios kohe-kohe valmis saamas, aga sellest juba järgmisel korral!

Minu mantel: www.noemi.ee

Teel Eesti Laulule #8 VIIMANE

by // // 2 Comments

Ma mõtlesin alguses, et räägin siin blogis viimast korda pikemalt oma “seiklustest” Eesti Lauluga, aga tegin hoopis live-video Facebooki, kuna tundus, et vajas pikemat seletamist-rääkimist. Saate siit altpoolt kuulata. Lühidalt kokkuvõttes nii palju, et juhtus kõige hullem mis juhtuda võis – ma jäin päevad enne Eesti Laulu poolfinaali nii tugevasse grippi, et see kulmineerus sellega, et mu kõri oli turses-paistes ning häält praktiliselt polnud. Pean tänama vaid Jumalat selle eest, et mul mingigi hääl alles jäi, sest ma tean veel paari inimest, kellel see sama gripp oli ning neil läks asi lausa nii halvasti, et neil tuli suust ainult sooja õhku. Minul mingisugune hääl jäi alles, aga paraku kokkuvõtvalt olen iseendas üsna pettunud, sest vaeva saime näha palju ja ma tõesti väga-väga ootasin seda esinemist. Olin endas kindel, teadsin, et oleme siia laulu palju panustanud ja teadsin, et saan laval sellega hästi hakkama. Olin võib-olla et isegi liiga enesekindel ja võib-olla siin kohal tahtiski saatusesõrm mind õpetama tulla, et ära nüüd liiga enesekindlaks ka mine.

Juhtus vastupidine mu ootusele – gripp viis mu hääle. Kurb on ka see, et mõned inimesed võtavad mu “grippi” kui vabandust. Justkui ma tegelikult polnudki haige, tegelikult laulangi nii + olin nii pabinas. See oli kurb. Alguses ajas see lausa mind ennast närvi, et “kas te arvate, et ma valetan”? kuna sellist tagasisidet tuli päris mitmelt inimeselt ja ma ei räägi suvalistest netikommentaatoritest vaid inimestest, kellega kokku puutusin tol perioodil. Hiljem tegi lihtsalt kurvaks, sest selle häälega pidin mina minema lavale ja jätma jälje igaveseks Eesti Laulu esimesse poolfinaali. Olema niiviisi sadade tuhandete eestlaste ees kui ma samal ajal tean, et ma suudaks nii-nii palju paremini. Kas te teate seda tunnet, kui te milleski totaalselt põrute, teades samal ajal, et te suudaks sada korda paremini? Aga asja konks on see, et te ei saa seda enam parandada. Nii on ja jääb. Kes minu sõnades soovib endiselt kahelda, siis puht tehniliselt võttes oli see laul üsna lihtne laulda. Vaja oli ta vaid lihasmällu treenida, lihaspingetest vabaneda, et laul kõlaks võimsalt ja vabalt ning tegelesime ka mingite sõnadelõppudega, et need ilusasti välja kostaks. Ma tahaks loota, et tänu sellele mitmekuisele intensiivsele treeningul kõlas see laul küll minu haiguse tõttu halvasti, aga mitte väga-halvasti ehk et mingi kasu sellest pingutusest ikkagi oli, et kui ma poleks vaeva näinud, siis äkki olekski ainult soe õhk suust välja tulnud ja oleks tulemus veel halvem olnud? Vähemalt ma tahan nii mõelda, sest muidu – mille nimel me üldse vaeva nägime? Ja kes endiselt kahtleb, siis minge kuulake uuesti hoolikalt, te kuulete päriselt ka kuidas mul on hääl ära. Äraläinud häälel on ikkagi üsna spetsfiiline kõla ja see on seal kuulda. Ma olen tänulik enda bäkkidele, kes mind väga palju toetasid ja tänu kellele sai see laul paremini kõlama.

Nagu ka oma videos ütlesin, siis sellegi poolest, ärge mõistke mind valesti. Olen väga tänulik selle kogemuse eest ja kogu selle tralli eest. Olid põnevad ajad, sai osa võtta paljudest vahvatest toimingutest ning november-veebruar möödusid minu elus tohutult kiiresti. Kogusin palju tarkust-teadmisi. Tahan kindlasti millalgi jälle Eesti Laulule pääseda ning siis teen kõigi asju paremini ning panen iseennast kaks nädalat enne poolfinaali karantiini 😀 🙂

Ma sain ka tänu sellele võistlusele aru, et olgu see finaalipääs mis ta on, kõik tahavad ju sinna saada, aga kui sa ikka oma esitusega ei saa rahule jääda, siis see ei kaalu kuidagi üle ka seda finaali pääsu. Selle pärast on mul kõige hapum tunne ja kurb olla. Ma teadsin algusest peale, et minu laul pole favoriitide seas, seega finaali pääs olekski olnud ime ja seega võtsin ma hoiaku, et ma lähen Eesti Laulule ja teen ühe korraliku esituse, loon endast nii öelda visiitkaardi, sest ilmselgelt on see mu seni kõige suurema kaaluga esinemine, sest seda näeb korraga nii palju inimesi.

Ei saa ma seda esitust enam kunagi muuta, nii ta oli ja nii ta jääb. Võib-olla on siin mulle mingi õppetund. Ma olin ootusest ja elevusest natukene ogaraks minemas, aga õppetund siit mulle oli see, et ole sa nii valmistunud kui tahad, oska sa laulu kasvõi tagurpidi peast laulda, kui sul ei ole tervist, siis pole sul seal laval midagi teha.

Tahtsin paari lausega kokku võtta, aga tuli selline sõnadelaviin, et ei saanud pidama. Igatahes sellised lood. Kes on minu jälgijad-fännid, need teavad, et laulda oskan ma küll ja mõistavad mind, et tõesti ääääääretult suur eba-vedamine. Aga nüüd algab minu elus see etapp, kus tuleb sellest üle saada. Kus tuleb leppida sellega, et alati ei saa kõigis asjades elu kontrollida ja väljuda siit olukorrast tugevamana.

Aga Eesti Laulu suure fännina kavatsen kindlasti finaalis pöialt hoida Jaagup Tuisule. See on lahe võistlus, aga lisaks eeltööle tuleb järgmine kord teha ka ennatlikku tööd, et ei juhtuks mingid ootamatud jamad.

Panen siia ka kahe välismaise intervjuu lingid:

1) https://escbubble.com/2020/02/renate-videomang-is-the-story-of-my-childhood/

2) https://www.escunited.com/renate-interview-2020/

View this post on Instagram

Eesti Laulu trall selleks korraks selja taga ning läheme igapäeva toimetustega edasi. Muidugi tegi kurvaks, et mitu kuud pingutust läks veidi vett vedama, kuna jäin haigeks täiesti ebasobival hetkel ja ei saanud seda laulu esitada nii nagu soovisin, aga samas õppisin tohutult palju ning järgmisel korral lähenen juba täiesti uut moodi! Samuti olid teie toetuskirjad nii-nii armsad 🥰 👠 . Järgmisel päeval läksin kohe @shu_kingapoed Lõunakeskuse kauplusesse ning vaatasin-proovisin ilusaid kingi, kuna mis teeks ikka naise tuju paremaks kui üks paar kingi 😁🤫 Kusjuures need pildil olevad kingad on pärit Shu uuest kevadkollektsioonist ning olid jalas ka väga mugavad ja nii armsad! Seega mine astu julgelt poodi kui soovid leida ilusaid kvaliteetseid kingi mitte üleliia suure raha eest 🙂 . . #shuunamudija#shukingapoed #kahejalagamaapeal #julgehundikingonkarvane #ad

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 | 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐚𝐮𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟎 (@renate.saluste) on

Vahepeal andsime välja Videomängust ka akustilise versiooni:

Samuti paralleelselt olen tegelenud ka albumi asjadega. Edasi arendamist on saanud laul #PN ning #MLN olen nüüd kuulnud uute vokaalidega ja olen rahul, et sai uuesti salvestatud, kuna saime asja paremaks küll. Lisaks olen vaadanud ja pannud paika kõik info mis läheb CD raamatu sisse ning veel mõningaid peendetaile seoses albumi välja andmisega.

Saangi nüüd kuulutada välja, et minu uus album ilmub 31. märtsil! Väike pinge on peal, kuna kõik asjad pole sugugi valmis, aga ehk aitab see kuupäeva panemine just ka need viimased asjad kiiresti (aga korralikult) valmis saada.

View this post on Instagram

Tahad seda kleiti omale? Või mõnda muud riideeset minu riidekapist 😁? Tegin omale kasutaja @shopyaga kodulehele, kuhu on ülimugav teha endale oma riidepood ning laadida üles pildid riietest, mida sooviksid maha müüa. Minu poe nimi on 🥁… Renate Riidekapp ning asub see aadressil www.yaga.ee/renateriidekapp • Kes minu riidekapist omale midagi ei leia 🛒 siis võib muidugi ka teiste poekestes ringi vaadata. Kihvti moekaupa on seal omajagu ja niimoodi poodeldes hoiad ka keskkonda • Libista edasi ⏩ ja vaata esimesi asju mis olen enda poodi müügile pannud. Muidugi kavatsen juba täna ja ka lähiajal enda riideid veel juurde lisada, seega tasub silm peal hoida! PS! Hinnad olen pannud ekstrasoodsad • #shopyaga #teiseringileid #ad

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 | 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐚𝐮𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟎 (@renate.saluste) on

View this post on Instagram

MÄNG LÄBI! AUHINNAMÄNG! 🍓🍌🍒 Võida 20€ krediiti Blenderis! Selleks: 1) Jälgi @blenderjuice kontot 2) Jälgi @renate.saluste kontot 3) TAG-i kommentaaridesse enda suurimad smuuti sõbrad • Mulle kulub üks vitamiiniboost küll kahekordselt ära, kuna minu kurgutõbi on võtnud uued pöörded ja lammutab täiega. Saime küll poolfinaali proovi tehtud, aga siiski homseks pean kõvasti ravimistööd tegema 🤞🏼🤞🏼 • Selles osas ongi aga head uudised kõigile! Veebruaris (kuni 23.02) on smuuti PINK kaks ühe hinnaga! Nagu sõbrakuule omane – üks sulle, üks sõbrale. Või siis nagu minu puhul, kaks endale 😁 #blenderjuicebar #tervislikummina #ad

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 | 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐚𝐮𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟎 (@renate.saluste) on

View this post on Instagram

MÄNG LÄBI! 🇪🇪 AUHINNAMÄNG! 🇪🇪 Jagan all teiega ka retsepti, aga enne auhinnamängust: KAKS INIMEST VÕIDAVAD KAKS PÄÄSET EESTI LAUL 2020 FINAALKONTSERDILE! Loosis osalemiseks: 1) Jälgi @eestipagar kontot 2) Jälgi @renate.saluste kontot 3) TAG-i kommentaaridesse enda tuttavad suured leivasõbrad! 20.02 loosin välja kaks inimest kes saavad endale kumbki kaks piletit Eesti Laul 2020 finaalkontserdile, mis toimub 29. veebruar Saku Suurhallis! • 🇪🇪 Vabariigi aastapäev on juba üsna kohe ukse taga ja lisaks traditsioonilistele näksidele mõtlesin seekord juba varakult õppida ka mõne uue retsepti mida pidulauas pakkuda. Valmistasin kahe erineva kattega leivasuupisted. Kõigepealt tegin @eestipagar mustast leivast (mina kasutasin vormi- ja teraleiba) ümmargused leivakesed, seejärel esimese katte jaoks püreestasin omavahel 🐐 150g kitsejuustu ja 200g toorjuustu ning maitsestasin soolaga. • Teiseks katteks püreestasin 2 väiksemat keedetud peeti, 200g toorjuustu ja teelusikatäis mädarõigast. Maitsestasin 🧂 soolaga. • Saadud segud panna pritskotti (või lihtsalt lusikaga leivale) ja katta leivakesed. Ongi valmis, üsna kiire ja maitsev-õhuline tulemus! • #mustleib #eestipagar #ad #auhinnamäng #eestilaul

A post shared by 𝐑𝐄𝐍𝐀𝐓𝐄 | 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐚𝐮𝐥 𝟐𝟎𝟐𝟎 (@renate.saluste) on

Ja tule ka esinemisele Valgasse ning sel reedel juba Võrus!

25.03-1.04

by // // No Comments

Küll need ööd olid ikka kohutavad. Nagu kartsin, siis mõnes mõttes peale eelmist reedet natukene läkski tervis hullemaks. Reedel oli küll endiselt halb olla ja ikkagi veel täitsa haige, aga kuna võrreldes eelmise päevaga oli parem olla, siis võib-olla see optimism minus lasi mul päeva veidi kergemalt õhtusse veeretada – tegin ju isegi ühe klaverivideo, mida mõned päevad enne ma poleks absoluutselt olnud võimeline tegema, sest nõuab see ikkagi täit tähelepanu ja pühendumist. Kuigi kui aus olla, siis ega reedelgi ma tundsin, et ma ei suuda päris täielikult kontsentreeruda.

Igatahes öö esimene pool nagu isegi kulges normaalselt, aga ühel hetkel ärkan üles ja olin üleni külma higiga kaetud.  Minu jaoks oli see väga naljakas tunne, sest ikka kui tõbine oled ja higistad, siis tunned ju, et oled pigem kuum(?). Öö teine pool oligi raskem. Nina oli nii kinni, et ma sain aru, et sealt on küll mida välja nuusata, aga see lihtsalt ei tule välja. Samuti kurk oli seda rõvedust täis. Ei suutnud magama jääda. Ärkasin kell neli öösel üles, tulin elutuppa ja hakkasin ennast ravima – tegin aurutamist, sinepiplaastreid. 45 minutit hiljem läksin magama.

Nädalavahetusel olin ikkagi veel täitsa tõbine, aga iga päevaga hakkas vaikselt paremaks minema, aga üsna tibusammudega. Teisipäeval andis täitsa elada juba ja sain rohkem ka enda asjadega tegeleda. Maandusin klaveri taha. Õhtul oli jälle traditsiooniline jalavann, sinepiplaastrid. Päeva jooksul palju teed ja aurutamist. Natukene oli aga teisipäeval hirm küll, et kui ma reedel ikkagi niimoodi köhin, siis mis saab? See köha on selline, et vahepeal ma ei pruugi tükk aega üldse köhida ja siis kui hakkan köhima, siis jäängi köhima.

Möödusid veel mõned päevad ja reedeks oli olukord juba selline, et päeval väga enam ei köhinudki, vahepeal nuuskasin, ehk siis olin juba peaaegu terveks saanud. Väike tõbisus oli veel sees, aga võrreldes sellega, mis mul vahepeal oli, tundsin end imeliselt.

Reedel, 31. märtsil, oli minu sünnipäev! Olin sünnipäevaks saanud põhimõtteliselt terveks ja see oli ka minu eesmärk ja soov. Lõunal pidasime sünnipäeva veidi oma väikese perega, peale lõunat tulin maale vanemate juurde. Õhtul startisime siit otse Tartusse, kus oli mul öösel esinemine. Lasin eelneval päeval juuksuris teha endale 14 krunni pähe. Mõtlesin siis, et teen enne esinemist lahti ja siis ilusad lained juustes. Tulemus oli selline, et ma harutasin kahte krunni 20 minutit lahti ning nägin, et esinemise kellaaeg hakkab aina lähemale jõudma. Tekkis kerge paanika. Õnneks tantsutüdrukud tulid mulle appi ja kuuel käel harutasime kiiruga mu krunne lahti. Tulemus ei jäänud päris selline nagu ma oleks tahtnud, aga oli ikkagi ka kihvt. Meenutasin endale veidi lõunamaalast 😀

Olgu etteruttavalt öeldud, et järgmisel päeval kammisin juba ainult pooli juukseid 2,5 h välja. Esinemine ise aga läks suhteliselt okeilt. Seekord tundsin, et rahvas läks “käima” pigem kava lõpu poole. Enda tervise kohapealt – köhatasin ikka päris mitmel korral. Laval andis tunda, et olen veel tõbine. Siiski aga pidasin vastu ja kõik läks hästi. Järgmisel päeval hakkasime peale lõunat koju tagasi sõitma ja päev lihtsalt kadus kuhugi.