Tere 2022!

Terekest kõigile! Hea mitu nädalat on möödunud viimasest jutustamisest ja mõtlesin vahepeal tulla endast siia ka märku andma. Selja taha on jäänud meeleolukad pühad, sünnipäevad ja ühtlasi meeldib mulle mõtelda, et pool sellisest “pimedast ajast” on möödas. Ehk et ei olegi enam nii palju aega jäänud kevadeni ning kui mõtlen, et mis ma kõik veel selle aasta tubasel hooajal tahtsin ette võtta, siis tuleb isegi natuke et rutt hinge, kuna nii palju on veel teha.

Täpsemalt siis olen võtnud omale plaani teha toas veel veidi värvimistöid, varsti hakkab taimede ettekasvatusaeg, tahaks ka üleüldiselt mingeid ümber-organiseerimisi teha ning muidugi ei saa unustada ka muusika kirjutamist – nii endale kui teistele, seega tegevust jagub. Sain kohe aasta alguses endale ka sellise vahva asja nagu Eesmärkmik. Ma olen tegelikult olnud alati see inimene, kes paneb omale ülesandeid kirja, eesmärke ette ning kirjutan tihti ka lihtsalt enda mõtteid üles. Eesmärkmik on selles suhtes väga hea asi, et tegu ei ole ainult “eesmärkide märkmikuga”, vaid siin on nii palju erinevaid kategooriaid ja valdkondi, milles saad endale eesmärke seada. Näiteks võid panna omale karjäärialaseid eesmärke, aga samas on siin ka lehti, kus sa saad tegeleda ka oma isiksuse arenguga. Näiteks tahad endas mingit uut harjumust juurutada või vana harjumust maha jätta, siis selle jaoks on olemas lehed, mis aitavad sul neid asju lahti mõtestada. Samuti saad pidada eelarvet ning kui soovid millegi jaoks raha koguda, siis on ka selle jaoks siin vastavad lehed olemas, mis aitavad sul näha, et kust oleks võimalik veel kokku hoida. Ja neid lehti on siin veel palju palju ja avastamist jagub.

Oma Instagramis olen sel nädalal seda märkmiku veel ka lähemalt tutvustanud ning ühtlasi andsin selleks aastaks ka ühe päris julge lubaduse. Nimelt, panin endale eesmärgiks, et selle aasta jooksul pean andma välja 4 laulu. Võib-olla see ei tundu esimese hooga nii palju, aga tegelikult ikkagi on. Me teeme alati laule üsna pikalt ja kuna eelmine aasta sai enamus laulud anda välja minu eelmiselt “Millennium” albumilt, siis õnnestus see neli ka tol aastal üsna lihtsasti täis saada, aga nüüd tuleb ju teha täiesti uued laulud. Olen tegelikult üsna optimistlik ja usun, et saame hakkama küll. Esimene täiesti uus laul peaks teie ette ilmuma juba lähiajal!

Seega kellele nüüd rohkem hakkas huvi pakkuma, siis minge vaadake www.blanera.ee lehele ja eks mina asun ka toimetama selle nimel, et kõik enda eesmärgid täita. Kui endale ei soovi, siis minu arust on tegu ka väga hea kingitusega.

Kui aga veel rääkida, mis vahepeal toimetanud olen, siis natukene tunnen, et seda päris õiget rütmi igapäeva toimetustes ei ole ma veel tagasi saanud. Nimelt olen viimaste kuude jooksul korduvalt ja korduvalt tõbine olnud. Üks aeg siin rõõmustasin, et äkki nüüd mõneks ajaks on kõik, aga kus sa sellega. Kuidagi eriti haigusterohke on see praegune periood – üks haigus lõppeb, teine algab. Seega loodan varsti rohkem jalul olla ja aktiivsemalt toimetada.

Aga tänaseks tegelikult ka lõpetan. Sai siin postituses üks suur lubadus maha hõisatud ja kohe kui saan, hakkan selle lubaduse täitmise nimel toimetama. Seniks aga kirjutamiseni!

Ühe haiguse lõpp ja teise algus

Hei-hei! Enne kui meelest läheb, siis ütlen kohe ära, et Mustika Keskuses asuvas poes Pandora Laegas on selle kuu lõpuni minu boksis (nr. 17) soodustus -25%! Mine uuri järele, sest müügil on väga hästi hoitud vähe või täiesti kandmata riided! 🤟

Eelmisel korral jõudsin juba rõõmustada, et olen “vähemalt terveks saanud” ja sain oma limiidi haige-olemisest täis… Nojah, vara hõiskasin, sest ühe haiguse lõpu ja uue vahele jäid vaid mõned päevad ning siis oligi juba uus gripp platsis. Sel korral (siiamaani) on see küll möödunud kergemalt ja täiesti “rajalt maas” ma pole olnud, aga halb on olla ikka ja kes ikka meist haige tahaks olla. Igapäevatoimetusi on ka ju kohe palju komplitseeritum teha, kui silmad ja nina peas kipitab ning köha ikka kallale tikub. Eelmine kord haige olles olin ikka pea kaks nädalat oma toimetamistest eemal, aga sel korral otsustasin, et kui tervis vähegi lubab, siis enam sellist pausi endale lubada ei taha. Mulle lihtsalt tundub, et mul on niiii palju teha ja kui jälle mingi auk sisse tuleb, siis kõik tööd ja tegemised kuhjuvad. Olgu selleks siis kas muusika või kodutoimetused või aiatööd – kõigega tegutsemist jagub.

Aiatöödest rääkides, siis ega ma liiga palju midagi huvitavat just teinud ei ole. Katsin “pooleldi” ära roosid talvekattega. Pooleldi sellepärast, et ootan, et see õige külm ikka tuleks ja enne ei taha ikkagi taimi täitsa ära katta, aga kui ta lõpuks tuleb, siis on mul ainult praktiliselt silumise vaev ja kõik taimed ongi kenasti soojas-peidus. Erinevaid aiaasju oleme talvekorterisse tõstnud, kasvuhoonet koristanud ja muidugi ohtralt riisunud ja riisuda on veel kõvasti vaja. Loodangi, et jõuan enne püsiva lume tulekut maksimaalselt palju ära teha, sest siis kevadel on sellega vähem muret ja saab kohe muude projektidega toimetama hakata.

Mul on telefonis sellised “vaja-teha” nimekirjad. Täpsemalt siis iga valdkonna kohta on mul eraldi nimekirjad: muusika, kodu, enda mingid isiklikud asjad jne. Aiatööde/ideede nimekirjas on mul praegu juba 40 punkti, mida järgmisel aastal hoogsalt täitma asuda. Niimoodi mõeldes tundub seda muidugi jube palju ja ei tea kui palju neist ka ära tehtud saab, aga no nii kibelen juba ja ei jõua seda kevadet ära oodata. See aasta oli mul aias selline esimene läbimurde aasta (ma julgen öelda) ja ma tunnen, et mu silmad kuidagi avanesid. Palju mõtteid tuli pähe, hakkasin palju asju ka uue pilguga nägema ning palju uut energiat tuli ka juurde.

Aga omamoodi tore on ka see külmem-tubasem aeg ning kavatsen seda ka nautida. Olen omale juba tükk aega sisendanud, et sel poolaastal olen kindlasti klaveri taga asjalik ning olen selles osas ka juba algust teinud. Mul on palju ideid ja laule, mis vajavad lõpetamist ning loodetavasti kirjutan ka ikka täiesti uut materjali. Muusika kõrvalt on aga ka toas mõned asjad, mida tahaks veel ära teha: tahaks veel ühe toa ära värvida… 😀 Söögilaud vajaks kerget-kiiret värskenduskuuri ning suuremaid-põhjalikumaid koristusi tahaks ette võtta. Muidugi tahaks ka mingeid täiesti uusi retsepte avastada ja kui muidu suvel on seda tavaliselt vähem, siis nüüd “tubasemal hooajal” tahaks muidugi pisipõnnidele ka uusi asju/teadmisi õpetada.

Aga egas midagi, selliste mõtetega siis sel korral ka lõpetan. Loodetavasti saan ruttu terveks ja järgmine kord saab ehk juba ka konkreetsemat muusikajuttu ajada, sest vihjena võin öelda, et üks laul on meil stuudios kohe-kohe valmis saamas, aga sellest juba järgmisel korral!

Minu mantel: www.noemi.ee

Muusika kirjutamisest

Tervitused! Lumi ei ole tahtnud endiselt ära minna. Nagu kiuste püsib seal maa peal, kuigi vahepeal nagu midagi sulab ära, aga tundub, et ta lahkub meie seast ikka väga aeglasel kiirusel. Tahaks juba aeda toimetama!

Aga alustan sellega, et eelmisel nädalal tegin üle pika-pika aja kaks Facebook-live videot. Natukene sai üht-teist räägitud ka, aga kahjuks päris suur osa ajast läks selle peale, et ma arutlesin iseendaga, miks ma ei näe kommentaare 😀 Polnud tükk aega ühtegi live-videot teinud ja mulle tundus, et mulle kui lehehaldajale oli vahepeal Facebooki poolt süsteemis midagi ringi tehtud ja seega enam vanaviisi asi ei töötanud. Kuidas aga asja korda oleks saanud, seda ma teada ei saanudki. Eks enne järgmist live videot üritan end kurssi viia, aga kui tookord kiirelt googeldasin, siis ka abi ei leidnud. Seega kes oskaks mulle kohe lennult öelda, milles probleem, siis võib mulle vabalt näiteks Facebooki postkasti kirjutada.

Palju sai mainitud asju, mida põhjalikum blogilugeja ilmselt juba ka teab – nimelt, et varsti tuleb laul jälle välja ning rääkisin veidi ka oma albumist “Millennium”. Laulu välja tulemist ma ei jõua tõesti ära oodata… Konkreetselt selle loo järel olen ma oodanud niiiiiiii kaua, aga tahtsin ta jätta albumi kõige viimaseks singliks, mille me välja anname ja seega tulebki ta ametlikult välja alles nüüd. Video on tegemisel, nagu eelmisel korralgi mainisin. Natukene olen näinud milline ta välja hakkab nägema, loodan, et kõik sujub kenasti!

Eelmisel korral mainisin ka seda, et vaikselt tegeleme uute laulude kallal. Nüüd võin juba täpsemalt rääkida, et tegelikult see nõndanimetatud uus laul, mille kallal hetkel töötame, on laul mida alustasime juba eelmisel aastal – #H. Kuna aga ei saanud nagu ikkagi seda õiget tunnetust kätte, siis oleme viimastel nädalatel selle loo võtnud üsna pulkadeks lahti, visanud sealt üht-teist välja, pannud palju uusi elemente sisse, muutnud ka veidi ülesehitust ja nüüd tunnen, et see laul “töötab” palju paremini kui varem. Nüüd nagu saab lauluga lainele, mida enne eriti ei saanud. Igatahes muutsime ka loo helistikku ja kuigi eelmine aasta käisin seda sisse laulmas stuudios, siis helistiku muutmisega peaks nüüd uuesti minema vokaale sisse laulma. Loodaksin aga, et selleks ajaks on: 1) koroonat vähem 2) mõni taust meil veel valmis, et siis stuudios kohe kaks laulu korraga sisse laulda, kuna mis sa ikka kaks korda sinna lähed 😀 Tegelikult stuudios mulle meeldib, lihtsalt mõistlik ju oleks ja kuna aega nagunii selleni on, siis tahaksin loota, et selle teise tausta saame valmis juba nagunii.

Selle teise loo demo olen produtsendile tegelikult ka juba ammu ära saatnud. Tookord ta põrgatas mulle juba mingi idee tagasi ka ja nüüd loodaks, et hakkamegi selle kallal edasi toimetama. Mulle lihtsalt väga meeldib muusikat teha. Eks eelkõige ka muidugi kirjutada – olen üritanud ennast selles vallas arendada, hakanud rohkem harjutama tehnilist kirjutamist ja seega on hea ennast proovile panna ja vaadata, et kas ja kuidas see mul välja tuleb. Eks nende laulude kirjutamisega olegi see asi, et sa võid kirjutada umbes 30 väikest ideejuppi, aga neist ainult üks on selline, millega sa tunned, et võiks edasi minna. Kõik ülejäänu läheb piltlikult öeldes prügimäele ning ka siis kui sa selle ühe loo oled stuudiovalmis saanud, siis keegi ei garanteeri sulle, et sellest ka midagi “erilist” üldse tuleb. Saab endale 10 000 vaatamist ja ongi kõik. Seega see on ikkagi üsna suur ajude-masseerimine, katsetamine, inspiratsiooni otsimine ja konkreetselt töö, aga see on selline töö, mis mulle väga-väga meeldib. Sellel teemal võiks tegelikult veel pikemalt ja laiemalt kirjutada, aga ma hetkel üritan ikkagi sellega piirduda.

Jaanuaris alustasin Kayo Body Care toodete katsetamist ning tänasel päeval, ligi kaks kuud hiljem soovin teha vahekokkuvõtte. Nagu eelmisel korral kirjutasin, siis alustasin komplekti “Emmede aeg iseendale” kasutamist, mis koosneb kontsentreeritud pinguldavast seerumist, korrigeerivast seerumist ning lõpetuseks kehakreemist (pildil minuga).

Endalegi üllatuseks on minu venitusarmid muutunud tunduvalt vähem märgatavaks, seega võin kindlasti katsetamise nimetada õnnestunuks kuid soovin veel ka jätkata. Üle ja ümber ei saa ma aga endiselt pildil olevast kehakreemist, sest selle lõhn mulle tõesti tohutult meeldib ning peale seerumite peale kandmist, annab see kogu kehahooldusprotseduurile mõnusa punkti. Tooted on minu hinnangul oma hinda kindlasti väärt, kuna silmnähtav tulemus minu jaoks tuli kiiremini kui lootsin (ja ei saa mainimata jätta, et vaatamata kiirusele see tulemus tõesti ka tuli 😀 ).

Seerumitest ja kreemist saad sa kamba peale kõik vajaliku, mida vajad enda keha taastamiseks ja toitmiseks: hüaluroonhape, Kayo taimse pinguldav segu, vereringet stimuleeriva kofeiini, Kayo omega õlisegu, antioksüdandid ja veel palju muud kasulikku.

⚠️ Kellele nüüd huvi hakkas pakkuma, siis koodiga “renate15” saad www.proconmedical.eu lehelt kogu valiku -15%! Kood kehtib lausa 9. maini! ⚠️ Hiljuti on ProCon Medical valikusse lisandunud ka CBD kanepiõliga tooted (toitev kehakreem ja kehaõli) ja toidulisandid! Ning lisaks kehahooldustoodetele müüvad nad ka praegu teemakohaseid ja väga kenasid visiire. Mine uuri lähemalt!

Talv tuli tagasi

Ilmataat otsustas veidi nalja teha, sest Renate hakkas suure hooga juba taimi ettekasvatama ja pani ka kasvuhoonesse rohelist kasvama, aga siis tehti väike tüng ja lumi tuli tagasi ja koos suure külmaga! Eks seda tegelikult arvata oli, kuna ma ei mäleta ühtegi märtsikuud, kus oleks kohe pauhti kevad oma soojadega tulnud. Tavaliselt on ikka vähemalt poole märtsini veel üsna külm, kui mitte isegi kauem. Õnneks kasvuhoones sain asja lahendatud nii, et panin katteloori peale ja meil on õnneks ka väike soojendus seal sees, nii et eeldaks, et seal ei juhtu midagi ja toas vast ka midagi juhtuda ei tohiks, aga lihtsalt ma lasin ennast korraks juba nii kevade lainele ja natuke kurvaks tegi 😀 Aga mis teha kui pikemat ilmateadet vaadata ei taipa. Igatahes jään väga ootama seda aega, millal tõesti päriselt juba kevad on käes, sest see on koos suvega mu lemmik aeg aastas! Saab hakata rohkem aias toimetama ja mul on peas juba nii palju asja paika pandud, mis tahaks sel aastal aias ära teha. Eks hoian teid ka kursis 🙂

Seda pilti vaadates ei jõua ära oodata, et kunagi juuksurisse saaks 😀 Eelmisel aastal võtsin vastu kaua peas olnud otsuse juuksed heledamaks saada. Olin juba mõnda aega tundnud, et hakkan sellisest väga tumedast juuksevärvist justkui välja kasvama. Mitte, et see oleks nüüd kõigi jaoks mingi asi millest sa pead välja kasvama vaid minu enda jaoks isiklikult kuidagi oli. Värvisin ülepea juukseid esimest korda kui olin vist 14 ja seega 12 aastat oli mul kas tumepruun või must juuksevärv olnud. Väsisin ära ja tundsin, et see pole enam “mina”. Tahtsin mingit heledamat tooni saada. Ja ilmselgelt kui sul on juuksed nii tumedad nagu mul olid, siis võibki tulemus alguses olla selline oranž nagu minul. Tegelikult alguses oli isegi veel hullem, aga peale teist korda saime natukene paremaks. Nüüd aga kui kolmandat korda lähen võtan ilmselt kohe pikema käigu ette, et kohe juuksed sellesse “õigesse tooni” saada. Mina olen olnud terve selle aasta vältel ikkagi üsna kodune ja liiga palju kodunt välja ei tüki. Loodaks, et ehk suveks on olukord rahulikum ja saab üht-teist toimetada mida muidu olengi ootele pannud.

Muusika kohapealt on aga toredaid uudiseid – viimases postituses kirjutasin albumi “Millennium” viimasest singlist, mille nüüd varsti plaanime välja anda. See laul ongi nüüd vaikselt edenema hakanud. Sellele ei tule otseselt video, aga ei tule ka selline “tavaline sõnadevideo”, seega on selle loo jaoks ettevalmistused olnud pikad ja ilmselt teostus on ka videotegija jaoks uus väljakutse. Loodan igatahes, et tuleb kihvt asi ja saan Teile varsti seda laulu näidata! Samuti on produtsent natukene ka ühe uue loo kallal toimetanud. Ühtlasi olen ka ise natukene rohkem kodus ennast klaveri taha istutanud, kuigi päevad lendavad nii kiiresti mööda, toimetamisi on nii palju ja ma ei jõua sinna nii tihti kui ma tahaks. Aga pole hullu.

Üldse viimased nädalad on mul olnud päris palju Instagrami koostöid (ilmselt olete seda ka juba märganud 😀 ) ja olen saanud tunda, mida tähendab aktiivselt sisuloome tegemine. Ega see ei ole midagi nii kerge kui kõrvalt võib tunduda. Ettevalmistused toodetega tutvumisel, enda korda tegemine, koha üles sättimine, pildistamine (ja siis avastad kolm korda järjest, et on halb pildistamisnurk, valgus paistab halvasti, ise oled halva nurgaga, juuksed on imelikult ja alustad pildistamist kogu aeg uuesti), seejärel tuleb nende sadade piltide seast normaalsed üles leida, värve veidi paika timmida, piltidele tekstisisu välja mõtelda, see kõik firmadega kooskõlastada, storyd juba ette välja mõelda (mõnikord ka mõni asi uuesti teha kui ei tulnud hästi välja) ja kõikide asjadega on muidugi daatumid, mis ajaks need asjad peavad valmis saama ja siis oma igapäeva tegemiste kõrvalt üritadki nende asjadega ka valmis saada. Ehk et viimasel ajal on sellele ka päris palju aega ja energiat läinud.

Ja suur rõõm on mul ka teatada, et minu Instagramis (SIIN!) on taas läinud kaasa üks kihvt mäng, täpsemalt koostöös Dormeo-ga, sest võitja selgub pärast nende Instagrami lehel. Keegi võidab endale 1000€ poekrediiti www.dormeo.ee lehelt. Mine vaata minu viimase pildi alla ja loe kuidas osaleda!

Minu jaoks on kvaliteetne uni ülioluline, sest kolme lapse emana tunnen ma õhtuks, et minu “aku” on täiesti tühjaks jooksnud ja vaja ennast laadida. Samuti kehva une puhul on organism vastuvõtlikum haigustele ja immuunsus nõrgem. Pean seetõttu väga oluliseks unekvaliteeti soodustavaid tegureid – sinu kehale sobiv madrats, õiged tekid-padjad. Kui olen hästi puhanud on mul uuel päeval jaksu ja energiat ka rohkem lastega tegeleda ning muidugi tuju on ka palju parem.

PS! Sooduskood “renate” annab kogu ostukorvilt -10%

UUS LAUL “TÖÖ-TÖÖ”!

Üks minu värskem üllitis albumilt “Millennium”. Usun, et selle loo sõnumiga saavad väga paljud meist samastuda – mõnikord upume töölaine alla ning ei märka muud elu enda ümber. Vaatad enda ette peeglisse ja näed kuidas aastad on möödunud, aga hetkes olemist on olnud vähe. Ka mina olen hakanud viimasel ajal mõtlema rohkem selle peale, et igasugust tegutsemist ja müra on ümberringi nii palju, et vahepeal tuleb lihtsalt ennast kohustustest/toimetustest välja lülitada ning olla rahulikult enda kallite inimestega ja nautida elu!

Olen elus!

Tänan SheIn’i väikese pakikese eest, sest olen oma uute ehetega rohkem kui rahul 😛 Pikalt midagi lisada ei oskagi, sest pildid räägivad juba enda eest. Eriti meeldivad kohe alumised kõrvarõngad, sest esiteks suured kõrvarõngad mulle üldse väga meeldivad, aga nendega kipub tihti see lugu olema, et peab oskama valida ja otsida sellised, mis ei ole väga rasked, sest muidu on kõrvalestad maani ja see pole üldse ilus vaatepilt 🙁 Nendega igatahes nii ei juhtunud, sest isegi kui need oleks rasked, siis mummu osa petaks veidi venimist ära, aga õnneks on tegu väga kergete kõrvarõngastega, nii et soovitan soojalt! Samuti meeldivad tollest pildist alumised kõrvarõngad, mis on küll üsna lihtsad, aga väga kenad.

Valmis1234kõrvarõngad ( LINK )

Valmis11111111111111kõrvarõngad ( LINK )

Möödunud nädalad on läinud taas koolirütmis. Tegemist on olnud nii palju, et kui on tekkinud vahepeal mõni vaba päev selle möllu keskel, siis olen lihtsalt vedelenud, lugenud, muusikat kuulanud ehk akusid laadinud.

Minu praktika sai läbi. Tagantjärele mõeldes läks see ikka nii kiiresti. Alles oli septembri algus ning käisin Lääne-Viru Maavalitsuses jutul ning nüüdseks on need kaks kuud möödas. Sain juurde palju kogemusi ja teadmisi, tutvusin uute inimestega ja isegi veidi kahju on, et see kõik nii kiiresti läbi sai, sest tore oli. Suve lõpus ikka lootsin, et ehk saan praktikakoha oma elukohale lähemale, sest Rakverre sõita ja tagasi koju on umbes 230 km, mis on päris kurnav, kuid see tasus ennast ära. Enne ma väga ette ei kujutanud maavalitsuse tööd, kuid saingi enda jaoks pilti palju selgemaks. Praktikaaruanded ja muud dokumendid sai ülikoolile edastatud, eks nüüd jään tagasisidet ootama, hinnet veel väljas pole. LOE EDASI…→