Ma mõtlesin alguses, et räägin siin blogis viimast korda pikemalt oma “seiklustest” Eesti Lauluga, aga tegin hoopis live-video Facebooki, kuna tundus, et vajas pikemat seletamist-rääkimist. Saate siit altpoolt kuulata. Lühidalt kokkuvõttes nii palju, et juhtus kõige hullem mis juhtuda võis – ma jäin päevad enne Eesti Laulu poolfinaali nii tugevasse grippi, et see kulmineerus sellega, et mu kõri oli turses-paistes ning häält praktiliselt polnud. Pean tänama vaid Jumalat selle eest, et mul mingigi hääl alles jäi, sest ma tean veel paari inimest, kellel see sama gripp oli ning neil läks asi lausa nii halvasti, et neil tuli suust ainult sooja õhku. Minul mingisugune hääl jäi alles, aga paraku kokkuvõtvalt olen iseendas üsna pettunud, sest vaeva saime näha palju ja ma tõesti väga-väga ootasin seda esinemist. Olin endas kindel, teadsin, et oleme siia laulu palju panustanud ja teadsin, et saan laval sellega hästi hakkama. Olin võib-olla et isegi liiga enesekindel ja võib-olla siin kohal tahtiski saatusesõrm mind õpetama tulla, et ära nüüd liiga enesekindlaks ka mine.
Juhtus vastupidine mu ootusele – gripp viis mu hääle. Kurb on ka see, et mõned inimesed võtavad mu “grippi” kui vabandust. Justkui ma tegelikult polnudki haige, tegelikult laulangi nii + olin nii pabinas. See oli kurb. Alguses ajas see lausa mind ennast närvi, et “kas te arvate, et ma valetan”? kuna sellist tagasisidet tuli päris mitmelt inimeselt ja ma ei räägi suvalistest netikommentaatoritest vaid inimestest, kellega kokku puutusin tol perioodil. Hiljem tegi lihtsalt kurvaks, sest selle häälega pidin mina minema lavale ja jätma jälje igaveseks Eesti Laulu esimesse poolfinaali. Olema niiviisi sadade tuhandete eestlaste ees kui ma samal ajal tean, et ma suudaks nii-nii palju paremini. Kas te teate seda tunnet, kui te milleski totaalselt põrute, teades samal ajal, et te suudaks sada korda paremini? Aga asja konks on see, et te ei saa seda enam parandada. Nii on ja jääb. Kes minu sõnades soovib endiselt kahelda, siis puht tehniliselt võttes oli see laul üsna lihtne laulda. Vaja oli ta vaid lihasmällu treenida, lihaspingetest vabaneda, et laul kõlaks võimsalt ja vabalt ning tegelesime ka mingite sõnadelõppudega, et need ilusasti välja kostaks. Ma tahaks loota, et tänu sellele mitmekuisele intensiivsele treeningul kõlas see laul küll minu haiguse tõttu halvasti, aga mitte väga-halvasti ehk et mingi kasu sellest pingutusest ikkagi oli, et kui ma poleks vaeva näinud, siis äkki olekski ainult soe õhk suust välja tulnud ja oleks tulemus veel halvem olnud? Vähemalt ma tahan nii mõelda, sest muidu – mille nimel me üldse vaeva nägime? Ja kes endiselt kahtleb, siis minge kuulake uuesti hoolikalt, te kuulete päriselt ka kuidas mul on hääl ära. Äraläinud häälel on ikkagi üsna spetsfiiline kõla ja see on seal kuulda. Ma olen tänulik enda bäkkidele, kes mind väga palju toetasid ja tänu kellele sai see laul paremini kõlama.
Nagu ka oma videos ütlesin, siis sellegi poolest, ärge mõistke mind valesti. Olen väga tänulik selle kogemuse eest ja kogu selle tralli eest. Olid põnevad ajad, sai osa võtta paljudest vahvatest toimingutest ning november-veebruar möödusid minu elus tohutult kiiresti. Kogusin palju tarkust-teadmisi. Tahan kindlasti millalgi jälle Eesti Laulule pääseda ning siis teen kõigi asju paremini ning panen iseennast kaks nädalat enne poolfinaali karantiini 😀 🙂
Ma sain ka tänu sellele võistlusele aru, et olgu see finaalipääs mis ta on, kõik tahavad ju sinna saada, aga kui sa ikka oma esitusega ei saa rahule jääda, siis see ei kaalu kuidagi üle ka seda finaali pääsu. Selle pärast on mul kõige hapum tunne ja kurb olla. Ma teadsin algusest peale, et minu laul pole favoriitide seas, seega finaali pääs olekski olnud ime ja seega võtsin ma hoiaku, et ma lähen Eesti Laulule ja teen ühe korraliku esituse, loon endast nii öelda visiitkaardi, sest ilmselgelt on see mu seni kõige suurema kaaluga esinemine, sest seda näeb korraga nii palju inimesi.
Ei saa ma seda esitust enam kunagi muuta, nii ta oli ja nii ta jääb. Võib-olla on siin mulle mingi õppetund. Ma olin ootusest ja elevusest natukene ogaraks minemas, aga õppetund siit mulle oli see, et ole sa nii valmistunud kui tahad, oska sa laulu kasvõi tagurpidi peast laulda, kui sul ei ole tervist, siis pole sul seal laval midagi teha.
Tahtsin paari lausega kokku võtta, aga tuli selline sõnadelaviin, et ei saanud pidama. Igatahes sellised lood. Kes on minu jälgijad-fännid, need teavad, et laulda oskan ma küll ja mõistavad mind, et tõesti ääääääretult suur eba-vedamine. Aga nüüd algab minu elus see etapp, kus tuleb sellest üle saada. Kus tuleb leppida sellega, et alati ei saa kõigis asjades elu kontrollida ja väljuda siit olukorrast tugevamana.
Aga Eesti Laulu suure fännina kavatsen kindlasti finaalis pöialt hoida Jaagup Tuisule. See on lahe võistlus, aga lisaks eeltööle tuleb järgmine kord teha ka ennatlikku tööd, et ei juhtuks mingid ootamatud jamad.
Panen siia ka kahe välismaise intervjuu lingid:
1) https://escbubble.com/2020/02/renate-videomang-is-the-story-of-my-childhood/
2) https://www.escunited.com/renate-interview-2020/
Vahepeal andsime välja Videomängust ka akustilise versiooni:
Samuti paralleelselt olen tegelenud ka albumi asjadega. Edasi arendamist on saanud laul #PN ning #MLN olen nüüd kuulnud uute vokaalidega ja olen rahul, et sai uuesti salvestatud, kuna saime asja paremaks küll. Lisaks olen vaadanud ja pannud paika kõik info mis läheb CD raamatu sisse ning veel mõningaid peendetaile seoses albumi välja andmisega.
Saangi nüüd kuulutada välja, et minu uus album ilmub 31. märtsil! Väike pinge on peal, kuna kõik asjad pole sugugi valmis, aga ehk aitab see kuupäeva panemine just ka need viimased asjad kiiresti (aga korralikult) valmis saada.
Ja tule ka esinemisele Valgasse ning sel reedel juba Võrus!
Väga tubli olid ikkagi! Mulle meeldis, vaatamata sellele, et haiguse tõttu oli jõudu vähe 🙂 Mõni, kes tervena esines, tegi seda palju-palju halvemini ja ei saanud sõnadestki aru..
Aitäh Sulle. Ma olen tegelikult lausa üllatunud, et nii palju toetavat tagasisidet on tulnud. See ei muuda olematuks seda mis oli, aga teeb kindlasti tuju paremaks, kui tead, et on inimesi, kes sellegi poolest sind toetavad 🙂 Aitäh!