Minu jaanuar 2019

by RENATE // 24. jaan. 2019 // No Comments

Kes on mu varasematest postitustest märganud, siis olen hoogsalt Eesti Laulu selle aastaseid poolfinaliste kaverdanud. SIIT saad natukene nende videote kohta lugeda ja Raadios Elmar rääkisin ühel pühapäeva hommikul ka törtsu juttu (ka muud põnevat!), seda kuula SIIT!

NB! Hageri esinemine liikus uuele kuupäevale: 8. märts! / Esinen: 7. juuni Põlva / 8. juuni Märjamaa

Vaatasin, et üks asjalikum postitus minu tegemistes oli juba jupp aega tagasi – detsembri keskel. Üritan nüüd meenutada ja kirja panna, mis vahepeal tehtud. Jõuludest ma veidikene ka eelmistes postitustes rääkisin, aga enne jõule oli mul ka üks esinemine Veski-Sillal. Jagasin lava Patuse Poolega, kes tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud. Üritus ise oli muidu kihvt – rahvast oli murdu ja esineda oli tore. Üks naisterahvas kinkis mulle jõulukaardi ja üks meesterahvas roosi – väga armas! Lisaks peale esinemist tulid kaks naist minu juurde rääkima, et üks neist pani oma tütrele nime minu järgi – eriti armas! Ehk siis esinemiselt lahkusin igati positiivsete nootidega. Ööbimispaik oli meil samuti kohe peopaiga kõrval, seega sain ka ise öösel natukene peol ringi vaadata. Oli igatahes väga lahe! Jõulude kohta muidu veel nii palju, et kogu jõuluperiood oli meie jaoks üks sinna-tänna-kolmandasse-jne kohta sõit. Käimist ja tegutsemist oli sel aastal kohe eriti palju.

Siis kui kohe esinemistest edasi rääkida, siis järgmine esinemine oli mul 18. jaanuaril Võrus, ööklubis Tartu, ehk siis möödunud nädalavahetusel. Võru on üks minu lemmikuid väikelinnasid Eestis. Vastuvõtt on seal ka alati armas ja soe. Mul oli rõõm näha, et seekord oli publikut ka rohkem kui eelmistel kordadel ning elati mõnusalt kaasa.

Jätkame uue muusikaga – mõned päevad tagasi ilmus minu uus laul “Kuuseis” (#KSS). Kuula seda uuesti SIIT! Uue loo taustast võin nii palju rääkida, et tegu on tegelikult juba 2017. aastal salvestatud looga, mis oli meil pikalt sahtlis, aga kuna mul tuli jube tahtmine nüüd midagi uut välja anda, siis otsustasime selle loo välja anda. Praegu pole tahtmist enam lauludele pikki vahesid jätta 😀 Laulu mõte on tegelikult alguse saanud sellest, et kuidas teinekord inimesed tahavad ehk ära leppida, aga miski justkui ei soosi seda ning siis “poetakse selle taha”, et öeldakse, et kuuseis/tähtede seis oli täna nii halb, kuigi tegelikult on inimesed ise oma suutmatuses asju klaarida süüdi ning süüdistavad igasugu muid tegureid, et iseendalt murekoormat vähemaks veeretada 😀 Võib-olla veidi diip, kui noortepäraselt öelda, aga selline see mõte on. Loe veidike juurde SIIT!

Samuti on stuudios ka teiste laulude kallal töö edasi käinud. Laul #ML on saanud oma esimese kuju, ette on võetud üks uus laul #ÕS, mis on nii uus, et isegi selle vokaale pole mul veel sisse lauldud eelmisest kevadest. Muidu on täpselt selline tunne, et tahaks veel ja veel ja veel salvestada ja teha. Kodus on ka juba üht-teist uut kirjutatud ja tahaks uue materjaliga stuudiosse juba lennata. Katsun aga kannatlik olla.

Kui muidu siin rääkida albumist, mille kallal me juba ilmatuma pika aja oleme töötanud ja mille loodetavasti ehk sel aastal(?) välja saame, siis tegelikult olukord on üsna hea praegu. Ma ütleks, et umbes 60% albumi materjalist on valmis. Muidugi kui laulud valmis saavad, siis vaja ka kõige muuga ka tegeleda – kujundused, albumi välja andmisega seonduvad protsessid jne, aga selle peale ma veel ei mõtle.

Foto: Fotoraat / MUAH: Elerin Luuk / Pildistatud Albu Mõisas 2016

Jõulude paiku pusisime natukene oma suguvõsa kallal ka edasi. Meil on suguvõsas üks haru, mis lõppeb üsna “varakult” ära ja selle kallal oleme siin kõige rohkem mõistatanud. Teadsime, et meil on selles harus Venemaal sugulasi, aga nendega meie polnud kunagi suhelnud, ainult vanavanemad ammu aega tagasi. Numbrid olid meil aga olemas, seega otsustasime, et teeme proovi ja helistame. Ja meile suureks üllatuseks võeti vastu ja täiesti õigete inimeste poolt! Tuleb välja, et mul elab Venemaal 100-aastane vana-vanatädi! Oh, kuidas tuli kohe tahtmine sinna külla minna, nii kihvt! Igatahes selle vana-vanatädi tütrelt saime natukene niidiotsi juurde ja saime asja veidi edasi uurida. Mis tähendab muidugi, et küsimusi tuli nüüd veel rohkem juurde kui varem. Tasapisi ikka siin nokitseme ja üritame targemaks saada 🙂

Jaanuari keskel otsustasin, et aitab vabandustest, võta ennast kokku Renate ja hakka trenni tegema. Muidugi ma pean tõdema, et ega see lihtne pole, sest laste kõrvalt on seda nagunii raske teha ja seda õiget aega ja hetke leida pole üldse nii lihtne. Seadsin omale lihtsalt esialgu natukene madalam eesmärgi. Varem tahtsin pea igapäev natuke trenni teha. Praegu on eesmärk 5x nädalas teha. Seda võib tunduda esialgu palju, aga mu treeningud on lihtsalt lühemad, kuna ma pikki trenne teha ei saa. No igatahes eks paistab kaua nüüd vastu pean. Samuti tõmbasin omale Erik Orgu app’i, mis mulle huvitavaid uusi retsepte ette sööstab.

Ja vahepeal katsun ka lugeda. Loen “David Bowie Starman” raamatut, kuulan samal ajal kõrvale ta laule, mõtlen ja mõtisklen. Loen tegelikult üsna aeglaselt, sest tahangi vahepeal kõrvale vaadata videoid-kuulata muusikat. Saab huvitavat inspiratsiooni. Ja eks muidugi klaveri taha satun ka ja tegelen uute laulude kallal. Pean tõdema, et aastatega on see kirjutamine aina rohkem mõtestatuks muutunud. Nüüd juba vaatan rohkem seda, et “selle lause asemel võiks midagi huvitavamat olla” jne, seega pusin nagu rohkem.

Vot sellised on minu toimetused praegusel ajal. Eks toimetame muudkui albumi kallal edasi, varsti tuleb aeg Eesti Laulu (pool)finaali(de)le kaasa elada, siis tuleb arvatavasti aasta kõige külmem kuu veebruar, mis vaja üle elada ning peale seda hakkab juba kevad terendama, mida ma nii-nii väga juba ootan!

Kirjutamiseni!

Räpina esinemine + üks uus laul

by RENATE // 8. okt. 2017 // 3 Comments

Heihooo! Möödunud nädalasse jäi üks akustilise esinemise proov. Põhimõtteliselt saime nüüd kõik kavas olevad lood läbi harjutatud ja kava paika. Järgmisel korral kavatseme kõik lood järgemööda läbi teha, et neid nüüd paremini kinnistama hakata. Mul on aga hea meel, et oleme mõnes mõttes sellest surnud ringist välja saanud, sest vahepeal see asi ikka väga venis ja venis ja kokkusaamised olid ka harvad. Muidugi nüüd selleks, et kogu see kompott lavale tuua, läheb ka veel aega, aga suur töö on juba tehtud. LOE EDASI…→

Juuni 2017

by RENATE // 4. juuli 2017 // No Comments

Tere-Tere! Pole ammu kirjutanud. Olen hetkel pidamas loometegevusest väikest pausi. Tunnen, et pean ennast hetkel laadima ja täitma ning selletõttu kuna kirjutamine on ka minu jaoks loominguline tegevus, olen seda veidi edasi lükanud. Olen vahepealse aja tegelenud erinevate tegevustega, mis mind taaskord laadida aitaks. Loodan, et ma nüüd valesti ei kõla – midagi pole halvasti 😀 Lihtsalt kuna viimase poole aastaga on palju endast välja kirjutatud, siis nüüd vaja jälle materjali enda sisse saada. Lugesin Stig Rästa raamatut, kus oli selle kohta ka hästi öeldud – enam-vähem taoliselt, et kui “akvaarium on tühi, siis pole mõtet sealt laule välja punnitada ja kui akvaariumi täita ja see hakkab üle ääre ajama, siis on mõtet midagi kirjutada, kuna nagunii “ajab kõik üle ääre” “. Midagi sellist oli. Vot aga ei hakka pikalt siin seletama, lühidalt kokkuvõttes olen loomingulise laadimise pausil 😀 Eks oma osa täidab ka see, et väljas on (üldiselt) ikkagi suvi ja palju on õues oldud ja arvuti taha nii palju pole jõudnud ka. Eks muidu veidi olen ikka klaveri taha sattunud, aga natukene on fookus hetkel muudel asjadel. Ma olen hästi palju praegu lugenud, seega räägingi alustuseks raamatutest.

Robbie Williamsist ma enne suurt midagi ei teadnud. Eks suurimaid hitte olin ikka kuulnud, aga temast endast kui artistist väga ei teadnud. Samuti ei olnud ma kursis Take That loominguga, seega oli huvitav äratundmis hetk nii mõnegi loo puhul. Natukene oleks tahtnud sellist põhjalikumat ülevaadet, kuna raamat on üldiselt üles ehitatud stiilis “pilt – seal kõrval pikem kommentaar” ja nii terve raamatu vältel. Seega sellist väga ladusat ja siduvat juttu nagu ei olnud. Midagi sain aga aimu ikkagi. Mind aga huvitavad just selliste raamatute puhul, kuidas see või teine laul on sündinud – selles raamatus ma seda infot väga kätte ei saanud.

Vahur Kersnast ma ka lähemalt väga midagi ei teadnud. Taaskord, sellist üldist infot ikka, et tegu saatejuhiga ja et viimastel aastatel on ta raske haiguse küüsis olnud, aga rohkemat väga mitte. Seega see raamat läks mul väga kiiresti ja oli huvitav lugemine. Maalis temast hoopis teise pildi ette. Samuti palju pilte raamatus.

Samamoodi maalis teise pildi ette Stig Rästa raamat, mis mul ka väga kiiresti läks ning kiidan seda raamatut väga. Aus ja puhas ülestunnistus.

Viimasena, mis mul praegu pooleli on – E. Vilde “Mahtra sõda”. Ma ausalt ei tea kus ma varem elanud olen, aga mulle meeldib see raamat tohutult – julgen öelda, et see on mu viimase aasta lemmikraamat. Alguses oli väike kartus sees, et äkki on raske lugeda, nagu nende vanemate raamatutega kipub olema, sest kirjutamisviis siis ja tänapäeval on täiesti erinevad. Tõsi küll, nii mõnigi kord lugesin mõnda lõiku uuesti üle, et aru saada, mis nüüd taheti öelda, aga tegelikult on seda raamatut minu arust küll hea ja ladus lugeda. Mulle meeldib, et autor on paljud asjad kohe ära seletanud ja erinevaid kommentaare juurde lisanud, mis aitavad tolle aja olusid paremini mõista. Samuti on see raamat ka väga hea õpik. Mulle meeldivad raamatud, mis mulle midagi juurde annavad – mingit uut teadmist, infot mille üle mõelda. Tänu sellele raamatule tean ma nüüd, mis asi täpselt see Mahtra sõda ikkagi oli ning kuidas tol ajal talupojad hakkama saama pidid. Täitsa kurb tegelikult, aga ilmselt see kõik on meid, eestlasi, teinud selliseks nagu me täna oleme. Naudin seda raamatut väga ja rõõmu pakub veel see, et tegemist on tegelikult triloogiaga, seega peale seda raamatut ootab mind veel kaks raamatut. Loodan vaid, et need järjed on sama hästi ja põnevalt kirjutatud.

Olen ka mõningaid uusi roogasid(/roogi?) katsetanud. Kõigepealt kiidan väga sellist asja nagu orsotto. Seda sellepärast, et mulle muidu kruubid absoluutselt ei maitse. Too orsotto, mis on siis põhimõtteliselt nagu odrakruubist tehtud risoto, oli aga niiiiii hea! Tegin seda veel mitu korda ja teen kindlasti uuesti. Leiab nüüdsest tee minu sagedasti-tehtavate-retseptide hulka. Teiseks uueks avastuseks oli vaniljepuding, mida tegin ka vist kokku viis korda, et saavutada kõrgem vilumus 😀 Tegelikult hakkasin tegema creme brule’d, aga kuna mul ei ole seda leeklampi ning seega ei saa ma peale teha suhkrukrõbedikku, siis ei oleks ta enam ka creme brule vaid siis on ta põhimõtteliselt nagu vaniljepuding. Siiski on ta ka nii väga hea. Järgmise sammuna kavatsengi omale kuskilt leeklambi saada, et siis lõpuni välja minna.

Muusika kohapealt. Viimased esinemised olid suve avapidudel ja nüüd on väike paus sisse jäänud – järgmine esinemine on 7. juulil Valgas. Ootan väga-väga! Vasakpoolsel pildil olen Lõuna-Eesti suve avapeol CY Riiete kaunis kleidis (foto: Mariliis Nõmme). Möödunud nädalate jooksul käisin stuudios. Tegelesime looga #KSS. Laulsin uuesti sisse ühe lause, milles otsustasin sõnastust muuta ning lisaks kõik bäkid. Muidu nagu pole uute lugude kallal hetkel eriti progressi olnud. Eelkõige katsumegi nüüd laulu #KSS valmis saada, sest kõik vokaalid on sisse lauldud. Kui see laul valmis, siis liigume edasi järgmiste laulude kallale. Suureks üllatuseks avastasin ühel päeval, et Rebecca Black, kelle ühe laulu olin varasemalt ära kaverdanud (LINK), on mu videot maininud enda videos (VAATA SIIT) Ikka on tore, kui sind on märgatud 🙂

“Suveõhtutel” läheb minu arust ka päris hästi. Natuke enam kui kahe kuuga on laulul juba pea 400 000 vaatamist. Selles osas olen ennast ületanud. Laulude pealt on ka nii hea vaadata kui kiiresti ikka aeg läheb. Minu jaoks me alles andsime selle loo välja, aga juba on üle kahe kuu vana. Väga tavaline on, et kui olen äsja uue loo välja andnud, siis juba küsitakse, et millal järgmist saab 😀 Hetkel ma sellele veel vastata ei oska. Nii mõnigi uus laul on juba valmis, midagi on ka stuudios tegemisel ja mõnda kibelen väga stuudiosse viima kui eelmised valmis saavad, aga millist ja millal neist järgmisena välja anda, seda ma praegu ei teagi. Vaatame jooksvalt. Vaatame kuidas “Suveõhtutel” edasi läheb. Kui läheb hästi edasi, siis pole mõtet veel nii pea hakata uue lauluga eelmist summutama.

Aga kohtume juba sellel reedel! Ning postituse lõppu panen ka ühe kõige uuema klaverivideo minu poolt. Millal tuleb uus postitus? Hetkel lubada veel ei oska. Võib-olla tuleb jälle veidi pikem paus, võib-olla mitte. Vaatan seda jooksvalt ja midagi hetkel ei plaani. Kirjutamata ma aga ei jäta ning varsti on siin kindlasti ka uued postitused 🙂

Kes soovib osa võtta piletimängust, siis mine kiika minu Facebooki lehele: www.facebook.com/RenateOfficial

Kiire nädal

by RENATE // 19. apr. 2017 // No Comments

Ma ei mõista kuhu see aeg ruttab. Eriti peale seda kui ma terveks sain. Põhimõtteliselt iga päev on olnud midagi teha. Igatahes viimasest (minu tegevusi kokkuvõtvast) postitusest tänaseni vahepealne aeg:

Olen kaks korda käinud stuudios. Esimene käik oli küll üsna lühike, teine pikk, kuid nende kahe käigu peale kokku saime linti laulu #AT taustavokaalid, laulu #M põhivokaalid ning esmakordselt hakkasime salvestama ka laulu #KSS, mille põhivokaalid purki saime. Eelmise nädala jooksul vahetasime veidi tagasisidet loo #AT asjus, aga põhimõtteliselt saimegi selle nüüd täiesti valmis ja lukku. Enne oli juba taust üsna terviklik ning kõik muud asjad ka paigas, seega läkski selle looga kiiresti – taustavokaalid peale ja valmis.

Seega nüüd jäävad luubi alla laulud #M ja #KSS, kus siis esialgu vaja need äsjasalvestatud põhivokaalid paika panna. Edasine kujutaks endast juba seda, et vaja ka neile taustavokaalid laulda, aga selle peale veel veidi vara mõelda, kuna enne tuleb (ilmselt) pikk tagasisidestamine nende laulude demode asjus. Igatahes olen väga elevil. Mulle meeldib väga see stuudioprotsess – see kuidas sa näed, kuidas sinu laulud, mis sa alguses klaveri taga toorelt kirjutatud ja mobiili salvestad saavad läbi produtsendi käe ja korralikult salvestatud vokaalidega hoopis uue ilme. Ehk siis lühidalt öeldes, kuidas üks laul kasvab beebist täiskasvanuks 😀

Lisaks minu enda lauludega peaks varsti ilmuma üks minu kirjutatud laul ühe teise artisti esituses. Ootan ka seda väga.

Tulles aga nüüd juba täpsemalt eelmisesse nädalasse, siis esmaspäevane päev oli päris tempokas. Hommikul olin veel vanemate juures Albus, kellele olin nädalavahetuseks külla sõitnud. Siis sõitsime oma koju, kust ma läksingi üsna kohe edasi linna stuudiosse. Peale seda tulin koju, tegin süüa ning läksime õue kasvuhoonesse müttama ning olime peale seda veel veidi õues. Lõpuks oli kell juba peaaegu seitse. Tulime tuppa. Koristasin, mängisime ja järsku oligi päev läbi. Õhtul veel jõudsin arvutis veidi oma kirju/asju üle vaadata ja magama sain alles poole ühe paiku, kuigi väsimuse tõttu oleks võinud varemgi minna.

Teisipäev oli kodune päev. Käisime jalutamas. Riisusin. Mängisime. Tegin süüa. Üsna selline tavaline kodus olemise päev, aga mulle meeldib kui on vahepealsete kiirete päevade vahel on just sellised rahulikud päevad ka kui saadki tegeleda selliste heade-lihtsate asjadega.

Kolmapäevast läksime Lõuna-Eestisse. Sain S.-ile kätte ka tema kergkäru, seega Lõuna-Eesti loodus ootas käru-vallutamist. Lõuna-Eestis püsisime kuni laupäevani, sest reedel oli mul esinemine Võrus, Club Tartus. Esinemisest endast. Kõigepealt tänan ja teen sügava kummarduse CY Riietele, kes oli mulle saatnud imeilusa pika punase kleidi. Nii palju kui ma ennast sain vahepeal lavalt korraks peegeldustest piiluda, siis laval oli see kleit veel efektsem. Igatahes väga kihvt ja mul polegi vist kunagi taolist liibuvat maani kleiti olnud. Ei meenu nagu küll.

Mul oli nii-nii tore Võru publikule esineda. Ma tajusin laval olles nii väga, et mind tõesti oodati ja taheti kuulata. Viimati käisin ma Club Tartus 2015. aasta juulis, seega tõesti väga pikka aega polnud ma saanud seal laval olla. Kunagi käisin seal vahepeal ikka väga tihti. Üht-teist oli ka laval ja saalis muutunud. Olen tõesti siiralt tänulik selle esinemise eest ja loodan, et saan peagi jälle Võrru esinema minna. Nii kahju, et kui kipuvad sellised eriti ägedad esinemised olema, siis keegi ei filmi 😀 Nagu ka seekord, filmimaterjali ega fotosid lavalt mul kahjuks pole.

Esinemistele järgnevad päevad kipuvad alati olema sellised veidi uimased. Ilmselt sellepärast, et kuigi ma saan alles väga hilja voodisse, siis hommikul on äratus ikkagi varakult ja siis veidi vegeteeridki läbi selle päeva. Siiski Võrust lahkudes ning Tartust läbi sõites käisin ka Sepa turul teist korda oma elus. Seekord aga ma ei ostnud absoluutselt mitte midagi. Võib-olla oleks nagu midagi saanud ka, aga läksin kindla eesmärgiga omale saada teksasi ja dresse, aga ei hakanud väga midagi silm ning mõni paar ei istunud seljas nii hästi kui oleksin lootnud. Sellepärast tulingi sealt tühjade kätega ära. Koju jõudsime päeva teises pooles ning väga kiiresti sai see päev endale ka lõpu. Pühapäeval käisime ühel sünnipäeval, kus praktiliselt olimegi terve päeva.

Ka selle nädala kaks päeva on juba läinud linnulennul. Sel nädalal on küll üldises plaanis rohkem kodus olemist, aga loodetavasti saame sel nädalal keskenduda laulude edasi tegemisele. Minu suvesingel ei ole ka üldse enam kaugel (ütlen vist seda juba sajas kord), tahan seda teile juba nii väga esitada ja kõigile suvetunnet juurde süstida. Pikalt sai seda laulu timmitud ja nüüd pikalt on ta oma aega oodanud ja lõpuks hakkab see aeg kätte jõudma.

Siiamaani sel nädalal olen palju jalutanud, teinud pisikesi istumisi, lugenud raamatut “Suured lootused” ning eile käisime S.-iga peale ligi et poole aastast pausi esimest korda Kohilas loovtunnis. Nüüd oleme terved ja gripihooaeg on möödas, seega loodan seal taaskord aktiivselt käima hakata. Täna ootab meie emmedegängi ees väike väljasõit ning poetrall. Loodetavasti tuleb tore päev – või noh, miks ei peaks tulema 😀

LOE EDASI…→

Palju muusikajuttu

by RENATE // 27. jaan. 2017 // No Comments

http://elu24.postimees.ee/3991193/vaata-renate-uus-laul-ja-muusikavideo-raeaegib-hea-ja-halva-vaheldumisest-suhtes

Detsembris andsin Ring FM-ile telefoniintervjuu, mida on võimalik järele kuulata siit: http://www.ringfm.ee/uudised/kuula-soovisaate-intervjuu-lauljatar-renatega/id/378

Panin ühe korraliku feili ka maha – olin omadega juba 2017. aastas ja ütlesin, et “sel aastal albumit ei tule” – intervjuu andmise ajal oli aga ju alles 2016. aasta ehk siis uudisimulikele infoks, et mõtlesin ikkagi, et 2017. aastal ilmselt uut albumit ei tule. Samas aga ma ei anna ka pead, sest kunagi ei tea mis tulla võib ning viimasel ajal olen hakanud natukene selle üle pead mõlgutama, aga täiesti kindlaks ei ole seda veel enda jaoks mõtelnud. Ei taha kiirustada ja ei tea, kas veel sel aastal oleks mõtet. Igatahes pole ma selles teemas praegu kindel ja ei ole seda veel endale täielikult selgeks teinud. Stuudios on küll tegemisel praegu päris mitu laulu, millest lähemalt ka tänases postituses kirjutan, aga hetkel ongi pigem lihtsalt nii, et selle suurema hulga seast valime järgmiseid singleid. Ega ma teid ilma infota ei jäta 😀 Kui kuskilt poolt hakkab valgus paistma ja tundub, et võiks hakata konkreetselt albumi kallal töötama, siis kindlasti teile ka ütlen.

Eelmisel nädalal sain üle pika pika aja teha jälle akustilise esinemise proovi. Kuna nende proovide vahelised ajad venivad nii pikaks, siis mulle meeldib ikka ennast korrata: Plaanin kokku panna akustilise esinemise pundi ning selle tarbeks teen juba ühe kitarristiga mitmendat korda proove. Sel korral saime lõpuks kõik lood läbi võetud, mõned mõtted õhku visatud ning tekkis mõte ikkagi üks inimene veel punti võtta. Leidsime ka selle inimese, aga nüüd peame veel kõik kokku saama, et teha veel ja veel proove. Pikk protsess.

Lõpuks tegin ära selle, mille jaoks olen hoogu võtnud tükk aega, aga isegi ei tea miks ma nii kaua ootasin. Aga ilmselt oli praegu selle järele tõesti reaalne vajadus. Nimelt olen nüüd firma omanik, jippii! Nagu arvata võib, siis tegeleb firma minu esinemistega ning ka laulude kirjutamisega.

Sel nädalal ilmus minu laul “Täiskuuööl”. Mul on väga hea meel, et see laul lõpuks väljas on, sest viimane nn. raadiosingel oli ju “Tsunami”, mis ilmus 2016. aasta juuli alguses, mis on juba tükk aega tagasi. Jah, vahepeal ilmus laul “Jõulupuu”, aga see oli pigem selline hooajaline projekt ja selletõttu ei saa seda teiste lauludega päris samasse patta panna. Raadiod saavad seda mängida ainult jõuluperioodil. Igatahes palju aega oli möödas ja lõpuks ta väljas on. Kuigi “See Maa” oli ka selline “bändi-laul”, siis sellist stiili ma ju üldiselt väga ei tee. Sel korral aga tundsin, et see laul vajaks just sellist kuube ning seega sai tehtud taaskord midagi eba-tavapärast. Kellele on meeldinud alati pigem minu tempokamad lood, siis varsti anname välja ka Lenny LaVida remixi, nii et tasub oodata! Remix on juba valmis, peagi peaks saama valmis sellele väike video ning ilmselt kaua ei pea selle järele ootama.

Tore uudis on lisaks see, et ilmselt varsti saate te kuulda kahte minu kirjutatud laulu kahe erineva koosseisu esituses. Ehk siis ühelt koosseisult on tulemas välja üks laul ja teiselt teine. Olen varem kirjutanud lihtsalt sõnu, aga seekord on tegu lauludega, mis on täiesti nullist minu kirjutatud ning sellepärast on see minu jaoks uus ja tähtis sündmus. Saladuskatte all võin öelda, et lisaks nendele lauludele on veel mitu laulu tegemisel ning kirjutan aktiivselt ka uusi laule juurde, mille puhul tunnen, et ma ise neid pigem ei esitaks või siis kirjutangi kohe klaveri taga mõeldes mingile artistile/kooseisule. Need laulud ei ole veel 100% valmis, aga aktiivne töö nende kallal käib ning finiš vaikselt paistab.

Üle pika-pika aja sain sel nädalal ka stuudiosse. Ootasin seda päeva nii väga. Praegu on juba üsna mitu laulu tegemisel ning sellega seoses on vokaale omajagu sisse vaja laulda. Kõike ju ühel päeval ei jõua, seega kuskilt otsast hakkame minema. Seekord laulsin sisse laulule #SÕ taustavokaalid. Selle looga ongi vaja nüüd need taustavokaalid paika panna ning siis veidikene tausta timmida, aga muidu üldiselt on laul üsna valmis. Võin juba öelda, et see laul on plaanitud ka järgmiseks singliks. Niipea see muidugi veel välja ei tule, aga plaan on paigas. Mulle endale see laul väga meeldib, loob suvetunnet.

Lisaks jõudsin sisse laulda ka ühe uue loo vokaalid. Nimetame selle #AT. Ilmselt varsti kuulen ka tulemust. Selle loo kohta hetkel midagi rohkemat ei oskagi öelda, kuna tausta kondikava on küll kenasti valmis, aga seal on kindlasti veel omajagu teha. Lõpu poole läks vokaalide salvestusega veidi kiireks, kuna meil oli kella peale ära minek, seega kui saan esimest demo kuulata, siis saan alles tõe teada, et kas refrääni vokaalid tulid piisavalt head. Ma ei tahtnud ka kiirustada ja seega andsin iga “teigiga” ikkagi endast parima ja laulsin selle refrääni ka sisse, ent veidi tunnen, et ilmselt jäi natukene ajast puudu. Aga eks ole näha, teinekord võib see tunne ka olla petlik, kuna mida aeg edasi, seda kriitilisemaks ma enda suhtes muutun ning ajan aina rohkem täpsust taga. Ülejäänud vokaalides olen aga üsna kindel, nii et usun, et suur osa laulust sai purki niikuinii.

Lisaks nendele kahele loole on seis hetkel siis selline, et täiesti valmis on laul #KS ning selle oleme hetkel pannud ootele. Jäin selle looga lõpuks kenasti rahule, aga eks ole näha, millal selle plaanime välja anda. Mulle üldiselt meeldibki nii, kui on valida, mida järgmisena välja anda. Hetkel otsustasime selle loo veidikeseks seisma jätta. Lisaks siin mingi aeg alustasime ka ühte uut laulu, #M, millel on tausta kondikava kokku pandud, aga muidu üldiselt üsna toores ja sellel pole ka vokaale sees. Ja see ei ole veel kõik – üks poolik taust on veel stuudios valmimisel, nimetame selle #KSS. See on hetkel kõige poolikum. Ehk siis kui kogu see jutt nüüd kokku võtta, siis on mul stuudios hetkel viis laulu, millest üks on täiesti valmis. Ehk siis töö käib, tegutseme, teeme uut muusikat. Kui need lood nüüd vähegi rohkem valmis on, siis on mul ka juba mitu uut demo, mida tahan produtsendile tutvustada, aga otsustasin, et ei hakka seda enne tegema, kui kõik eelnevad lood valmis saame. Siis on hea jälle puhtalt lehelt edasi minna.

Ja tänase postituse lõppu ka mitte-muusikaga seotud juttu. Minu suur hobi, kokkamine. Tunnen, et mida aeg edasi, seda rohkem tõsiselt ma seda olen hakanud võtma. Eks nüüd aastatega on mingid tõed juurdunud ja mingid astmed juba kindlalt jalge all, seega olengi tahtnud viimasel ajal sammu edasi astuda – otsin uusi ja raskemaid tehnikaid, uusi retsepte. Ma ei taha päevast-päeva, nädalast-nädalasse teha juba neid “käe sees” olevaid retsepte ning otsin ikka uusi, mille kallal tegutseda. Leiad siis mingi uue retsepti ja kohe muutub kõik nii lõbusaks. Eelmisel nädalal aga katsetasin midagi mille jaoks olin hoogu võtnud mitu aastat. Olin korduvalt retsepti läbi lugenud ja siis otsustanud seda mitte teha kuniks lõpuks võtsin end kokku ja katsetasin ära – Napoleoni kook. Ja olgugi, et ma oleks tahtnud, et ta oleks olnud mahlasem, siis ta oli täitsa Napoleoni koogi moodi ja ma sain sellega hakkama! Oli see vast tükk tegu, aga ilmselt kui seda veel korra teeksin, siis järgmisel korral tunduks juba nii lihtne. Samuti tean, mida järgmisel korral paremini teha. Eks ta nii käibki. Korra nädalas on meil kombeks teha kooki ja üldiselt tahangi katsetada uusi asju. Järgmisel korral tegin laavakooki ja sain ka sellega hakkama. Alguses tundus jube keeruline, aga võtsin esialgu ainult ühe ahjust välja, keerasin ruttu ümber, nägin, et tuli liiga vedel ning ülejäänud siis küpsesid veel veidi ahjus ja kui need välja võtsin, siis olid need juba täiuslikud.